2-07-31917/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-07-31917

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2010. a., Tallinn

Kohtukoosseis Kohtunikud Iko Nõmm, Imbi Sidok, Malle Seppik

Kohtuasi Aivi Velleste hagi OÜ ICE Credit Solutions vastu alusetult saadu tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. septembri 2009. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised

Aivi Velleste apellatsioonkaebus

Hageja Aivi Velleste (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx x, xxxxxxxxx, xxxxxx xxxx xxxxxxxx), lepinguline esindaja Mehis Adamson

Kostja OÜ ICE Credit Solutions (endine ärinimi OÜ Collect, registrikood 10300743, asukoht Jõe 3, Tallinn), lepinguline esindaja Tarmo Friedenthal

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Aivi Velleste apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30. septembri 2009. a. otsuse peale läbi vaatamata.

2. Kostja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

S e l g i t u s e d:

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

2. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Määruse põhjendused

30. septembri 2009. a. otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata Aivi Velleste hagi OÜ ICE Credit Solutions vastu alusetult saadu tagastamiseks.

30. oktoobril 2009. a. esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada ja saata tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus Aivi Velleste riigilõivu 1000 krooni.

9. novembri 2009. a. määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse, teatas sellest teistele menetlusosalistele ja kohustas kostjat apellatsioonkaebusele vastama. 1. detsembril 2009. a. esitas kostja ringkonnakohtule vastuse apellatsioonkaebusele. Vastustaja leidis, et maakohus on hagihinna määranud valesti ja taotles, et ringkonnakohus määraks hagihinna vastavalt AS-i Baltreiler aktsiate hageja poolt avaldatud hinnale, nõuaks apellandilt täiendava riigilõivu tasumist, selle tasumata jätmise korral aga jätaks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

17. detsembri 2009. a. määrusega määras Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasja hinnaks 6.875.464 krooni, andis apellandile tähtaja tasuda 239.000 krooni suurune riigilõiv 30 päeva jooksul määruse jõustumisest ja hoiatas apellanti, et puuduse kõrvaldamata jätmise korral jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellandi esindaja sai määruse kätte 21. detsembril 2009. a. Apellant määrust ei vaidlustanud, seega jõustus see 6. jaanuaril 2010. a. ja ringkonnakohtu nõudmise täitmise viimaseks tähtpäevaks oli 8. veebruar 2010. a. Apellant ei ole täiendavat riigilõivu tasunud, ei ole teatanud kohtule lõivu tasumata jätmise põhjusest ega esitanud sellega seoses ka mingeid taotlusi.

TsMS § 643 lg. 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse läbivaatamist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus määrusega apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Osundatud paragrahvi lg. 3 lause 1 kohaselt teatab kohus menetlusosalistele enne määruse tegemist kavandatavast

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisest ja selle põhjustest ning annab apellandile võimaluse avaldada selle kohta kohtu määratud tähtpäevaks oma arvamust.

TsMS 147 lg. 41 kohaselt kohaldatakse kaebuselt riigilõivu tasumisele muuhulgas sama paragrahvi lõikes 3 sätestatut, osundatud lg. 3 kohaselt aga, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses; kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Seega tuleneb osundatud sätete koosmõjust, et kohtul on kohustus nõuda apellatsioonkaebuselt seaduses sätestatud ulatusega võrreldes vähem tasutud lõivu tasumist ka pärast kaebuse menetlusse võtmist ning kui kaebuse esitaja lõivu kohtu määratud tähtpäevaks ei tasu, jäetakse kaebus selle nõude osas läbi vaatamata. Et apellatsioonkaebuselt ei ole seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu tasutud ja vaatamata sellekohasele ettepanekule ei ole apellant seda kaebuse puudust kõrvaldanud, kaebus ei ole osadeks jagatav ja TsMS § 643 lg. 3 nõuded on ringkonnakohus täitnud, siis tuleb Aivi Velleste apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.

Analoogia põhjal TsMS § 168 lõikega 2 jäävad kostja poolt apellatsioonimenetluses tehtud menetluskulud hageja kanda.

Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik