3-09-1120/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tallinna Ringkonnakohus

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Viive Ligi

03.03.2010, Tallinn

3-09-1120

X

X

kaebus

Mustamäe

Linnaosa

Valitsuse

eluasemekomisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p

28 tühistamise nõudes ning Mustamäe Linnaosa Valitsuse

eluasemekomisjoni kohustamiseks võtta X X . arvele

munitsipaaleluruumi

taotlejana

ja

eraldama

talle

munitsipaaleluruum

Kaebuse esitaja – X X , esindaja advokaat Madis Mahlapuu

Vastustaja – Mustamäe Linnaosa Valitsus

Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsus

X X apellatsioonkaebus

25.02.2010

RESOLUTSIOON

Rahuldada X X apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsuse p

1. Teha asjas uus otsus, millega:

1) tühistada Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 27.09.2009 otsuse nr 84

p 28;

2) kohustada Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni X X avaldust uuesti

läbi vaatama;

3) jätta muus osas kaebus rahuldamata.

Mõista riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid välja tasu 3240

(kolm tuhat kakssada nelikümmend) krooni riigi õigusabi korras advokaat Madis

Mahlapuu poolt osutatud õigusteenuse eest.

Mõista Mustamäe Linnaosa Valitsuselt riigituludesse välja 5424 (viis tuhat nelisada

kakskümmend neli) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-09-1120

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ring-

konnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 05.04.2010. Kassatsioonkaebus

võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised

menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa

võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X X esitas 05.02.2009 Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) eluasemekomisjonile avalduse

Tallinna linnalt eluruumi üürimiseks põhjusel, et tema kehtiv üürileping lõpeb 07.04.2009 ning

isik on materiaalselt vähekindlustatud ja eluruumi vajav invaliid (töövõimetuspensionär).

Mustamäe LOV eluasemekomisjon otsustas 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p-ga 28

mitte rahuldada kaebaja taotlust Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 lisaga 3

kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse

pidamise korra (Kord) p-de 2 ja 3.1.5 alusel.

2. X X esitas halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV eluasemekomisjoni 27.02.2009

protokollilise otsuse nr 84 p 28 tühistamise nõudes ning Mustamäe LOV eluasemekomisjoni

kohustamise nõudes võtta X X arvele munitsipaaleluruumi taotlejana ja eraldada talle

munitsipaaleluruum. Kaebuse põhjendused:

1) kaevatav otsus ei ole nõuetekohasel põhjendatud ja vormistatud. Puudub viide õiguslikule

alusele, mis annaks aluse keelduda kaebuse esitaja munitsipaaleluruumi taotlejana arvele

võtmisest. Samuti puudub haldusaktis kohane vaidlustamisviide;

2) asjaolu, et kaebuse esitaja on kunagi omanud kortereid, ei saa olla keeldumise aluseks, kui

kaebajal esinevad avalduse tegemise ajal seaduses sätestatud alused munitsipaaleluruumi

taotlejana arvele võtmiseks. Korra p-st 3 tuleneb üheselt, et haldusorgan on kohustatud isiku

arvele võtma eluruumi mitteomava isikuna, kui esinevad nimetatud sättes toodud alused.

3. Mustamäe Linnaosa Valitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, märkides järgmist:

1) X X elab üksi, ei tööta, ta on 50% töövõimetuspensionär ning Mustamäe sotsiaalhoolekande

osakonnas abivajajana arvel, kust saab ka toimetulekutoetust, millega kompenseeritakse talle

üüri- ja kommunaalkulud eluruumi üürimise eest kinnisvaraturul. X X on vilunud laenuandja ja

tehingute tegija temale kuulunud kinnisvaraga. X X kasuks on kohtulahendiga välja mõistetud

157 908 krooni ja 42 senti. Eeltoodust nähtub, et kaebaja tuleb endale eluruumi tagamisega

toime, kaebaja ei ole viidanud ühelegi põhjusele, mis takistab tal eluruumi üürida kinnisvaraturul

teise

üürileandja

juures.

Seega

puuduvad

mõjuvad

sotsiaalsed

põhjused

kaebaja

munitsipaaleluruumi taotlejana järjekorda võtmiseks;

2) komisjon otsustas pakkuda kaebajale võimalust asuda elama sotsiaalmajutusüksusesse juhul,

kui ta on sunnitud vabastama üüritava eluruumi ja ta ei leia endale sobivat elamispinda

üüriturult;

3) korterite omamise ja nendega tehtud tehingute tegemise faktid ei olnud arvele võtmisele

keeldumise aluseks, küll käsitles komisjon neid fakte kaebajat iseloomustava asjaoluna, mis

näitab kaebaja vilumust ja oskusi elamispindadega ühiskonnas toimetada;

4) vaidlustatud otsus oli diskretsiooniotsus. Korra p-s 10 on vastustajale ette nähtud

valikudiskretsioon, kas võtta isik eluruumi taotlejana arvele või mitte;

5) vastustajal ei ole võimalik täita nõuet eraldada kaebajale munitsipaaleluruum, sest see ei ole

komisjoni pädevuses. Korra p 24 kohaselt otsustab munitsipaaleluruumi üürile andmise Tallinna

Linnavolikogu.

2(5)

3-09-1120

4. Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning mõisteti

riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid välja tasu 4896 krooni riigi

õigusabi korras osutatud õigusteenuse eest. Kohtuotsuse põhjendused:

1) Korra p-st 10 tulenes komisjonile diskretsioon hindamaks, kas esineb mingi põhjus, et võtta

kaebaja arvele munitsipaaleluruumi taotlejana. Puudub vaidlus selle üle, et ainus alus, mis

andnuks kaebajale õiguse arvelevõtmiseks, olnuks Korra p 3.1.5 – mõjuvad sotsiaalsed põhjused;

2) aimu sellest, mida normilooja on pidanud silmas mõiste „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ all,

anna Korra p 3 tervikuna. Punktist 3 nähtuvalt on silmas peetud eelkõige olukordi ja isikuid, kes

on oma senikasutatud eluruumist äkki neist mitteolenevatel põhjustel ilma jäänud, mistõttu on

isikud jäänud sotsiaalselt halba seisu. Kaebaja seisund nende isikutega võrreldav ei ole. Kaebaja

taotles enda kandmist nimekirja eelkõige seetõttu, et tema üürileping senikasutatud elupaigas oli

lõppemas. Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud seda, et tema avalduse esitamise tingis

majandusliku olukorra äkiline halvenemine, mistõttu ta ei olnud enam võimeline iseseisvalt

eluruumi üürima. Seega oli põhjendatud linnaosa halduskogu liikme Ilme Trepi soovitus jätkata

eluruumi

üürimist

erasektorist

ja

vajadusel

taotleda

sotsiaalhoolekande

osakonnast

toimetulekutoetust. Kuna kaebaja ongi kohtumenetluse ajaks üürinud ise uue eluruumi Nõmme

linnaosas, on kaebaja järelikult nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult piisavalt võimekas, et

iseseisvalt endale eluruumi muretseda;

3) kaebaja sotsiaalset võimekust oma eluga iseseisvalt hakkama saada tõendavad veel järgmised

asjaolud: kaebajal on säilinud töövõime 50% ulatuses, kaebajal on stabiilselt Mustamäe LOV

poolt antud toimetulekutoetust tema üüri- ja kommunaalmaksete tasumiseks, kaebajal on

nõudeõigus L. R. vastu summas üle 157 000 krooni, mida pole alust pidada perspektiivituks,

Mustamäe

LOV

on

kaebajale

korduvalt

pakkunud

võimalust

asuda

elama

sotsiaalmajutusüksusesse ajaks, mil kaebaja majanduslik olukord paraneb, kaebaja kohustus

tütrele elatist maksta lõpeb 20.10.2009 tütre täisealiseks saamisel;

4) kaevatav otsus on vormistatud nõuetekohaselt. Sealt nähtub üheselt keeldumise alus, so

kaebajal puuduvad mõjuvad sotsiaalsed põhjused nimekirja kantud saada. Korrektne

vaidlustamisviide on antud otsuse kaaskirjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X X apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) kohatu on rääkida 50% ulatuses töövõimetu isiku suhtes võimalusest leida tööd ajal, millal

töötute arv kasvab ja seda just töövõimeliste isikute seas. Samuti on perspektiivitu kaebaja nõue

L. R. vastu, sest tegemist on 85-aastase vanuriga, kellel puudub igasugune vara. Kohus ei

arvestanud ka asjaoluga, et kaebaja kohustus maksta tütrele elatist ei lõpe 20.10.2009, vaid

eeldatavasti 2010. a juunis, kui tütar lõpetab gümnaasiumi;

2) halduskohus on õigesti märkinud, et vaidlustatud otsus on diskretsiooniotsus. Samas ei ole

haldusakti nõuetekohaselt põhjendatud ja vormistatud. Selles ei ole viidatud õiguslikele alustele,

mis saaksid olla keeldumise aluseks. Vastustaja on keeldumisel tuginenud kõrvalistele ja asjasse

mittepuutuvatele asjaoludele. Nii ei saa näiteks keeldumise aluseks olla asjaolu, et kaebaja on

aastaid tagasi omanud korterit ning selle võõrandanud.

6. Mustamäe Linnaosa Valitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata alljärgnevatel

põhjustel:

1) halduskohus on õigesti leidnud, et kuna kaebajal on säilinud 50% töövõimest, on tegemist

potentsiaalselt töövõimelise isikuga. Puuduvad tõendid, mis viitaksid kaebaja tegevusele töö

leidmisel, seda nii vabariigi majanduse parematel kui ka halvematel aegadel. Nõuet L. R. vastu

3(5)

3-09-1120

pole alust pidada perspektiivituks, kuna puuduvad vastavad tõendid. Asjaolu kohta, et tema tütar

lõpetab gümnaasiumi alles 2010. a juunis, kaebaja halduskohtus andmeid ei esitanud;

2) kohus on õigesti leidnud, et haldusakti on nõuetekohaselt põhjendatud ja vormistatud;

3) õige ei ole väide, et arvesse ei ole võetud kaebaja töövõimetust ning sotsiaalhoolekande

osakonnas abivajajana arvel olemist;

4) asja kohtulikul läbivaatamisel ei saa tugineda asjaoludele ja tõenditele, mis on ilmnenud

pärast vaidlustatud otsuse andmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles eluruumide üürimist taotlevate isikute nimekirja

arvamist Korra p-le 3.1.5 tuginedes, so teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Termini

„mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ näol on tegemist määratlemata õigusmõistega. Riigikohus on

06.11.2002 otsuses haldusasjas 3-3-1-62-02 märkinud, et kui diskretsioonilise haldusakti

andmisel tuginetakse määratlemata õigusmõistele, peab haldusorgan esitama tavapärasest

põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu.

Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades

arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

Põhjendus peab võimaldama kohtul kontrollida, kas määratlemata õigusmõiste on sisustatud

mõistlikult (Riigikohtu 28.10.2003 otsus haldusasjas 3-3-1-66-03).

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole antud juhul tegutsenud eeltoodud põhimõtete järgi,

mistõttu ei ole vaidlustatud otsus kohtulikult kontrollitav. Otsusest ei nähtu, kuidas sisustab

vastustaja määratlemata õigusmõistet „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“. Nõuetekohase, so

kaebajale arusaadava ja kohtulikult kontrollitava haldusakti puhul oleks vastustaja kõigepealt

pidanud haldusaktis välja tooma oma käsitluse mõistest „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ ning

seejärel hindama, kas kaebaja liigitub vastavate abivajajate hulka. Vaidlustatud otsuses on

esitatud aga üksnes faktilised asjaolud ning järeldus, et kaebajat munitsipaaleluruumi üürimist

taotleva isikuna arvele ei võeta. Ringkonnakohus püüdis kohtuistungil saada vastustaja esindaja

kaudu selgust, kuidas on komisjon enda jaoks mõiste „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ sisustanud,

st milliste kriteeriumide alusel abivajajaid hinnatakse. Vastustaja esindaja seda selgitada ei

osanud, märkides, et vastav otsustus tehakse igakordselt iga abivajaja suhtes eraldi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei taga selline käitumine taotlejate võrdset kohtlemist. Asjaolu, et

normilooja on jätnud normi rakendajale määratlemata õigusmõiste kaudu kaalutlusruumi, ei

tähenda, et vastava normi sisustamine võiks toimuda meelevaldselt või kaalutlusruumi piire

mingilgi viisil määratlemata. Vastustajal on võimalik nt välja töötada vastavat normi täpsustav

halduseeskiri või viidata asjakohasele halduspraktikale. Igal juhul tuleb mõiste määratlus välja

tuua haldusaktis, millega isiku nimekirja arvamise üle otsustatakse.

8. Halduskohus on püüdnud vaidlusalust määratlemata õigusmõistet ise sisustada, märkides, et

punkti 3 sõnastusest nähtub, et nimekirja arvatakse eelkõige isikud, kes on senikasutatud

eluruumist äkki ja neist mitteolenevatel põhjustel ilma jäänud ning sattunud seeläbi sotsiaalselt

väga halba seisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist tõlgendust välistada, kuid

määratlemata õigusmõiste peab siiski sisustama eelkõige haldusorgan ise. Kohus üksnes

kontrollib, kas seda on tehtud mõistlikult. Vastustaja on asja kohtuliku menetluse käigus toonud

välja mõned kriteeriumid, mis p-ga 3.1.5 seonduvad: nimetatud punkti alusel on nimekirja

arvatud näiteks paljulapselisi peresid, et tagada nendele elukoha stabiilsus. Seega ei ole p 3.1.5

sisustamisel ainumääravaks vastustaja poolt kohtumenetluses kaebaja suhtes väljendatu, et

viimane on sotsiaalselt piisavalt võimekas, et ise üüriturult eluruum üürida.

4(5)

3-09-1120

9. Munitsipaaleluruumid ning nende üürimine on piiratud avalik ressurss, mille jagamine peab

olema läbipaistev ja kontrollitav. Kuigi majandusliku olukorraga seoses on üürihinnad

vabaturuga võrreldes ühtlustunud, on munitsipaaleluruumi üürimise eeliseks jätkuvalt üürisuhte

stabiilsus. Seega peab olema isikutele arusaadav, mis on need mõjuvad sotsiaalsed põhjused,

mille esinemisel tekib neil õigus taotleda enda üürimist taotlevate isikute nimekirja arvamist.

Kuna ringkonnakohus on juba eelnevalt leidnud, et vaidlustatav otsus ei ole selles osas

kontrollitav, tuleb tühistamiskaebus rahuldada.

10. Kaebaja on veel esitanud kaks kohustamistaotlust: kohustada vastustajat teda

munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtma ning talle munitsipaaleluruumi eraldama.

Ringkonnakohtul ei ole võimalik neid kohustamistaotlusi rahuldada, vaid kohus saab üksnes teha

ettekirjutuse vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Tegemist on vastustaja kaalutlusotsusega ning

kohus ei saa talle konkreetset ettekirjutust teha (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5).

Ringkonnakohtus märgib üksnes, et vastustaja kaalutlusõigus seisneb antud juhul määratlemata

õigusmõiste sisustamises. Kui vastustaja tuvastab, et kaebaja vastab Korra p 3.1.5 nõuetele, tuleb

kaebaja munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtta. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa isikute

ebavõrdse kohtlemise. Vastustaja on muuhulgas õigesti viidanud, et eluruumide üürimine ei ole

komisjoni pädevuses.

Arvestades, et avalduse esitamise ajal oli kaebaja rahvastikuregistrijärgne aadress Mustamäe

linnaosa territooriumil, tuleb avaldus kaebaja elukohavahetusest sõltumata lahendada Mustamäe

LOV eluasemekomisjonil. Kord ei näe ette menetluse lõppemist juhul, kui isik vahetab

menetluse kestel elukohta.

11. Lähtuvalt eeltoodust tuleb X X. apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsuse p 1

tühistada ning X X kaebus osaliselt rahuldada, tühistades vaidlustatud haldusakti ning

kohustades vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus jätab tühistamata

otsuse p 2, kuna advokaadibüroole riigi õigusabi eest tasu väljamõistmine ei ole seoses asja

sisulise lahendamise tulemusega.

Ringkonnakohtu menetluses on advokaat Madis Mahlapuu esitanud taotluse määrata riigi

õigusabi tasu suuruseks 3240 krooni (2700 krooni ja käibemaks 540 krooni). Taotluse kohaselt

on õigusabi apellatsioonimenetluses osutatud 9 h ning kooskõlas justiitsministri 26.01.2005

määrusega nr 2 on tasu suuruseks 150 krooni iga poole tunni kohta. Riigi õigusabi tasu summa

arvestus on seega korrektne ning esindatav on nõus advokaadi poolt märgitud ajakuluga.

Advokaadi tasu on põhjendatud ja tuleb advokaadibüroo kasuks välja mõista.

HKMS § 95 lg 2 kohaselt tuleb kaebuse rahuldamise korral mõista õigusabikulud vastustajalt

välja riigituludesse. Arvestades kaebuse rahuldamise mahtu, tuleb vastustajalt riigi tuludesse

välja mõista kaebaja õigusabikulud mõlemas kohtuastmes 2/3 ulatuses, so kokku 5424 krooni.

Viive Ligi

Oliver Kask

Kaire Pikamäe

5(5)