Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-23289/9 AI generated

2-09-23289/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-23289/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

märts 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-23289 Tsiviilasi K Oavaldus lapse elukoha määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: (A) K O, xxx Avaldaja esindaja Maarika P Puudutatud isik I: J O, ik xxx, xxx Puudutatud isiku J O esindaja adv Andres L Puudutatud isik II: OZ Z H, xxx, xxx Eestkosteasutuse esindaja Marje P Kohtuistungi toimumise aeg 09.02.2010 Istungil osalejad

Legislator headnote

AI generated

2-09-23289/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohus lähtub Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 ja 66 sätetest, mille alusel kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele, eestkoste ja hoolduse suhtes lapse elukohariigi õigust Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on Lastekaitseseaduse (edaspidi LkS) § 3 ja Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50, mis sätestavad laste huvide prioriteetsuse ja vanema õigused ning kohustused.

Keywords

AI generated
unreasonableness of return to Afghanistan departure from a country travel documents family asylum for eritreans Iraqi asylum application prolonged absence abroad
AI generated
2-09-6618/29
juuni 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-6618 Tsiviilasi ON hagi S A vastu abielu lahutamiseks ja laste elukoha määramiseks Tsiviilasja hind 25 200 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ON (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat V Sadekov Kostja S A (sünd. XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik M A (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik A A (isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ), esindaja L Raamets ja nõustaja T Martens Puudutatud isikute M A ja A A määratud esindaja advokaat H Tomberg Kohtuistungi toimumise aeg
2-23-150879/14
X oma seadusliku esindaja C kaudu esitas 17.12.2023.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse alammääras elatise nõudes alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
2-17-3283/26
Xxxxesitas 1. märtsil 2017 kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamise ja avaldajale lapse hooldusõiguse täieliku üleandmise nõudes. Avalduse kohaselt lahkus Xxxx(lapse isa) Xxxxtagasi, kui laps oli 1 aasta ja 4 kuune (septembris 2015). Lapsel ja isal puudub side. Kuna isa ei ela Eestis ning tal puudub Eestis elamiseks elamisluba, on lapsel kontakt isaga minimaalne, pea olematu. Alates lahkuminemisest ei ole lapse isa lapse kasvatamises osalenud. Samuti ei pea isa last ülal. Kuna isa elukoht on Mehhikos, ei ole isal võimalik tegeleda lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega igapäevaselt, välistatud on ema ja isa poolt lapse kasvatamine ühiselt. Isaga kontakti puudumine takistab lapse heaolu ja tulevikku puudutavate küsimuste lahendamist. Kuna isa käitumine on ettearvamatu ja ta ei täida oma vanema kohustusi, on ema sunnitud esitama isa vastu avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale.
2-10-16464/8
Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 29.
3-07-730/4
V.M. saabus Eestisse väidetavalt 1993. aastal koos vanematega Valgevenest. Xx xx xxxx. a abiellus V.M. N. M. (nüüd S.). Aastatel 1994-1997 kandis V.M. vabadusekaotuslikku karistust N. M. (S.) isa suhtes toimepandud raske isikuvastase kuriteo eest. V.M.i ja N. M. abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 16. septembri 2005. a otsusega. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 28. juuni 1999. a otsusega nr 20090113-8 ja 18. mai 2006. a otsusega nr 20061113 on keeldutud V.M.ile elamisloa andmisest. Tallinna Linnakohtu 4. veebruari 2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1641/03 mõisteti V.M. süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 5 ja 7, KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 ning KarS § 141 lg 1 järgi kokku 4-aastase vangistusega. V.M. vabanes karistuse kandmiselt Ämari Vanglast 11. aprillil 2006. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-23289 Tsiviilasi K Oavaldus lapse elukoha määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: (A) K O, xxx Avaldaja esindaja Maarika P Puudutatud isik I: J O, ik xxx, xxx Puudutatud isiku J O esindaja adv Andres L Puudutatud isik II: OZ Z H, xxx, xxx Eestkosteasutuse esindaja Marje P Kohtuistungi toimumise aeg 09.02.2010 Istungil osalejad

Avaldaja esindaja Maarika P Puudutatud isiku J O esindaja adv Andres L Eestkosteasutuse esindaja Marje P

Resolutsioon Rahuldada (A) K O avaldus ja määrata tema ja OZ Z H abielust sündinud alaealise lapse J O(sündinud xxx.a.) elukohaks lapse ema (A) K O elukoht.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu

Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Menetluse käik 20.05.2009 esitas avaldaja Harju Maakohtule Kentmanni Kohtumajale avalduse lapse elukoha määramiseks. (A) K Oja OZ Z H abielust sündis xxx J O. Avaldust põhjendab avaldaja sellega, et nimetatud kohtulahendit vajab avaldaja selleks, et tagada lapsele vajalik turvatunne ja langetada igapäevaseid lapsesse puutuvaid

elukorralduslikke otsuseid. Lapsega koos reisimiseks (sh lapse isa juurde) on vajalik kindlustada lapsele eelkõige Eestisse tagasi pöördumine. Selleks on vajalik, et kohus tuvastaks lapse tahteavalduse/soovi elada ka edaspidi koos avaldajaga, vastasel korral võib lapse isa või tema sugulased teha takistusi lapse Eestisse tagasi pöördumiseks. Tütar J O sündis poolte abieluliste suhete ajal Inglismaal, Araabia Ühendemiraatides, seejärel elas avaldaja koos lapsega Eestis (alates 2003 aastast). Lapsel On Eesti kodakondsus. Laps õpib 3a klassis. Abielu lahutamise ajal oli avaldaja ja lapse elukohaks Eesti Vabariik. Lapse isa käis avaldaja ja lapse juures Eestis viisa alusel. Abielu lahutamine on tunnustatud Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja poolt kohtumäärusega 03.06.2008. Puudutatud isikul on käesoleval ajal teine perekond ja uuesti abiellunud. Avaldaja andmete kohaselt elab puudutatud isik Araabia Ühendemiraatides. Pirita Linnaosa Valitsus kinnitab, et laps elab koos avaldajaga ja et laps on täielikult avaldaja hooldusel ja tema ülalpidamisel. Lapse isa ei osale lapse ülalpidamise kohustuse täitmisel. Puudutatud isik OZ Z H takistab (peamiselt usulistel kaalutlustel) lapsega muudes riikides reisimist, mis seisneb selles, et ta keeldub vajalike nõusolekute andmisest. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku (lapse isa) poolt vajalike kooskõlastuste keeldumise motiivid ei ole kooskõlas lapse huvidega. Arvestades asjaoluga, et lapsel on vaja kindlat kodu ning laps on elanud ema juures alates vanemate abielu lahutamisest, samuti sellega, et avaldaja on kindlustatud (akadeemilise) tööga, mistõttu on tal piisavad võimalused pakkuda lapsele normaalsed eluja arenguvõimalused. Avaldaja palub määrata lapse tema juurde, lugedes lapse elukohaks avaldaja igakordne elukoht.

Kohtus toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde.

Lapse J O esindaja advokaat Andres L seisukoht.

Lapse esindaja oli seisukohal, et avalduse rahuldamine on lapse huvides ja põhjendatud. Lapsel on välja kujunenud ema juures stabiilne kasvukeskkond mida ei ole lapse huvides põhjendatud lõhkuda. Ema juures kasvades on lapsele tagatud järjepidev ja kindlakäeline kasvatus. Kuna laps elab Eestis, käib siin koolis tema ema elab Eestis, peaks lapse elukohaks jääma Eesti. Ka lapse isa pole avaldanud soovi lapse elukoha muutmiseks. Lapse isal on olemas lapse esindaja kontaktandmed, juhul kui ta sel teemal suhelda sooviks.

Tallinna linna Pirita Linnaosa Valitsuse seisukoht

Tallinna linna Pirita Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja puudub igasugune õiguslik alus avalduse rahuldamata jätmiseks. Lapse elu korraldamise aspektist lähtuvalt on mõistlik määrata lapse elukohaks tema ema elukoht, sest ema on võimeline last kasvatama ja tema eest hoolitsema, mida laps vajab. Sellist soovi on avaldanud ka laps eestkosteasutusele. Eestkosteasutus on seisukohal, et puudub vaidlus, kuna lapse isa pole vastuväiteid esitanud ega huvi lapse vastu näidanud.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja esindaja, puudutatud isiku esindaja–alaealise esindaja ning Tallinna linna Pirita Linnaosa Valitsuse esindaja seisukoha, uurinud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et (A) K O avaldus kuulub rahuldamisele. Ka alaealise lapse enda seisukoha on eestkosteasutus välja selgitanud, et laps soovib elada koos emaga.

Kohus lähtub Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 ja 66 sätetest, mille alusel kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele, eestkoste ja hoolduse suhtes lapse elukohariigi õigust Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on Lastekaitseseaduse (edaspidi LkS) § 3 ja Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50, mis sätestavad laste huvide prioriteetsuse ja vanema õigused ning kohustused.

Nii sätestab LkS § 3, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PkS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kohtuistungil uuritud tõenditega ja avaldaja esindaja, eestkosteasutuse esindaja, lapse esindaja seisukohtadega on leidnud tõendamist, et alaealine J O on elanud ema juures alates vanemate abielu lahutamisest, et ema on hoolitsenud lapse eest ja kasvatanud teda hästi, et ema on taganud lapse kasvatamiseks kõik vajalikud tingimused ning et ta soovib kohusetundliku vanemana hoolitseda oma lapse eest ning kasvatada temast tubli ja korralik inimene. TsMS § 552 1kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust juhinduvalt on lapse seisukoha välja selgitanud nii lapsele määratud esindaja kui ka eestkosteasutus. Laps on avaldanud soovi elada koos emaga.

Kohus on seisukohal, et alaealisel lapsel J O on oma ema (A) K O juures tagatud hea ja turvaline kodu, kus tema arenemiseks ja kasvamiseks on olemas kõik tingimused, millest tulenevalt on avalduse rahuldamine põhjendatud.

Lukiina Vismann

Kohtunik