2-09-29173/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Viru Maakohus

Tamara Šabarova

26. veebruaril 2010,a, Narva

2-09-29173

Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti

kaudu) avaldus V S üle eestkoste seadmises

Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu)

/registrikood 75009148, aadress Linda 4, 20309

Narva/

Asjast puudutatud isik: V S /isikukood XXX,

elukoht: XXX/

V S esindaja: vandeadvokaat

Tatjana

Massalina

/Narva

Esimene

Advokaadibüroo, asukoht Kosmonaudi 9, Narva/

Asjast puudutatud isik: T E

/isikukood XXX, elukoht: XXX/

Hagita menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Seada V S /isikukood XXX» elukoht:

XXX/

üle

piiratud

teovõime

tõttu

eestkoste kuni 26. veebruarini 2015.a ning

määrata V S eestkostjaks T

E

/isikukood XXX, elukoht;

XXX/,

kellele

anda

esindusõigus

eestkostetava

V

.S

suhtes

kõikide

tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3. V S ei või iseseisvalt teha tehinguid.

Lugeda

V

S

valimisõiguse

osas

teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks.

4. Kohtumäärus

tehakse

teatavaks

26. veebruaril 2010.a Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kantselei kaudu.

5. Teha T E ülesandeks

hoolitseda V S ja tema

ülapidamise eest ning lähtuda oma

tegevuses eestkostetava huvidest, samuti

Tsiviilasi nr 2-09-29173 Viru Maakohtu

26.02.2010 määrus

anda eestkosteasutusele aru eestkostja

ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava

vara

valitsemise

kohta

ning

esitada

eestkosteasutusele

iga-aastane

kirjalik

aruanne.

6. Määrus

saata

teadmiseks

avaldajale,

puudutatud isikutele ja valijate nimekirja

pidavale asutusele.

7. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates

määruse

teatavakstege

misest

eestkostjale.

Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud

menetluskulud riigi kanda.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik,

kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks

määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist

menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda

nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku

elukohajärgne valla- või linnavalitsus 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

Tartu

Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050

TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7

500701;

e-post:

tarturk.infofgiiust.ee

või

tarturk.menetlu sfjjii u st.ee > Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

17.06.2009.a Narva linna Sotsiaalabiameti poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt on V S

psühhiaatri jälgimise all alates 1990.a alates. V S on 80% töövõimetus ja raske puue,

paranoidne skisofreenia, defektiga tunde-tahteelus. Oma psüühilise seisundi tõttu vajab ta

körvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime söömise,

hügieenitoimingute ja suhtlemisega. V S vajab järelvalvet, kuna võib tekitada oma tegevuse või

tegevusetusega kahju nii endale, kui ka teistele (inimeste elule, tervisele ja varale). Psüühilise

seisundi tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid

tehinguid ilma eeskostja nõusolekuta. Viru Maakohtu 06.03.2009.a määruse alusel kriminaalsjas

nr 1-08-10485 viibis V S sundravil SA Viljandi Haigla psühhiaatriahaiglas. V S ei ole

võimeline kasutama oma rahalisi vahendeid, ta vajab pidevat järelvalvet, ravija

rehabilitatsiooniteenusele suunamist.

Kohus määras 22.09.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. V S psüühilise

seisundi kindlaksmääramiseks teostati 07.10.2009.a SA" Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku

eksperdi poolt ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 86).

Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 525 lg 3 T E arvamust tema

eestkostjaks määramise kohta. T E ei vaielnud vastu enda eestkostjaks määramisele V S.

Kohus küsis lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 Narva linna

Sotsiaalabiameti arvamust, kes ei vaielnud vastu T E eestkostjaks määramisele V S, Avaldaja

palub määrata T E V S eestkostjaks viieks aastaks.

*

2(4)

Menetluskulude jaotus

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilasi nr 2-09-29173 Viru

Maakohtu 26.02.2010 määrus

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

->

Kohus, kuulanud ära avaldaja, eestkostetava esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning

tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele

piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja

isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude

tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega

isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.

Vastavalt PKS § 93 eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle

eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub

ja valmistab ette eestkosteasutus. PKS § 95 Ig-te 1,2 ja 5 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt

määratud eestkostja.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 86 nähtub, et V S põeb kroonilist vaimuhaigust,

residuaalset skisofreeniat, mis avaldub käesoleval ajal negatiivsete sümptomitena (tahte-

tundeelu vaesumises, käitumise impulsiivsuses ja haiguskriitika puudumises). Lisaks põeb

uuritav mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäireid, mis on teda

viinud vargusteni ja teiste seadusvastaste tegudeni. Ta ei suuda kestvalt oma tegude

tähendusest aru saada ega neid juhtida. Ta ei suuda iseseisvalt korraldada oma elu, langetada

adekvaatseid otsuseid ja teha tehinguid. V S vaimne seisund võimaldab teda ära kuulata, ilma et

see põhjustaks talle kahjulikke tagajärgi. V S vajab eestkostjat, kes teeb tema rahaga vajalikke

tehinguid, peab aitama tal toime tulla igapäevaelu korraldamisega, jälgima tema tervislikku

seisundit ja kontrolliks ravi efektiivsust ja vastuvõtmist. V S vajab eestkostet kuni

tervistumiseni, milleks võib kuluda aastaid ja see võib ka mitte saabuda.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle

eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku

avaldaja. T E on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta.

Ekspertiisiakti kohaselt võimaldab V S vaimne seisund teda ära kuulata.

Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist

menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see

on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku

selgitada.

Lähtudes ekspertiisiaktist kuulas kohus 17.02.2010.a V S ära tema tavalises keskkonnas

(ärakuulamise protokoll), V S soovib, et tema ema oleks tema eestkostjaks, kuna teisi

sugulasi tal pole. Emaga koos on tal parem. Ema jälgib et ta ravimeid õigeaegselt võtaks.

Pension laekub ema pangakontole, kuna usaldan ema täielikult.

V S esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina seisukoha „ kohaselt (tl. 50) puuduvad alused

jätta avaldust rahuldamata. T E hoolitseb pidevalt oma poja

3(4)

Tsiviilasi nr 2-09-291 73 Viru Maakohtu 26.02.2010 määrus eest.

Vaatamata poja tõsisele vaimuhaigusele püüab ta teha kõik endast sõltuva, et luua pojale

normaalsed elamistingumused.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus

hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg

ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab

eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt

laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on

tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

PKS § 96 sätestatud eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad.

Vastavalt TsMS § 478 lg 1 ja 526 lg 1 kohus määrab eestkostja määrusega.

Kohus määrab V S eestkostjaks T E viieks aastaks, ehk kuni 26.02.2015.a, seejärel otsustab

kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava

esindamise õiguse.

TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja

määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi

muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 172 lg 3 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise

menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda.

Määrus on tehtud eelpooltoodu alusel ning juhindudes TsÜS §-st 8 lg 3, PKS §-st 92 lg 4, 93, 95,

96, 101 lg 1, lg 2 ja TsMS §-st 172 lg 2, 478 lg 1, 520 lg 1, 524 lg 5, 525 lg 1, 526, 531 lg 1, 532

lg 1 ja 3, 661 lg 2.

Kohtunik

Tamara Šabarova

4(4)