3-09-1512/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1512

Haldusasi

Yambo Timber OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 20.04.2009 maksuotsuse nr

12-5/193 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 25. jaanuaril 2010

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Yambo Timber OÜ;

Esindaja: juhatuse liige Tarvi Jõerand;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus,

Esindaja: Merike Peterson.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. 20.04.2009 andis PMTK välja muutva tingimusega maksuotsuse nr 12-5/193, millega

määrati OÜ-le Yambo Timber tasumiseks käibemaksu 3 995 945 krooni ning tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 3 500 238 krooni ning jättis samas rahuldamata ka

OÜ Yambo Timber 21.12.2008 käibemaksu enammakse tagastusnõude summas 835 956

krooni. Maksuhaldur asus otsuses seisukohale, et tehinguid, mida kaebuse esitaja oli 2008.

aasta oktoobris käibedeklaratsioonis kajastanud Hispaania äriühingu Madera Artica S.L.

väljastatud arvete alusel 0% määraga maksustatava kauba ühendusesisese käibena summas

11 345 830 krooni ei ole tegelikult toimunud, need tehingud on tehtud tuvastamata

kolmandate isikutega, mistõttu tuleb vastav käive deklareerida 18%-lise maksumääraga

käibena. Samuti leidis maksuhaldur, et kaebuse esitajal ei ole õigust arvata maha 1 953 695

krooni ulatuses sisendkäibemaksu Consult Land Invest OÜ arvete alusel, kuna arvetel

näidatud tehinguid pole tehtud ning tuvastatud pole ka, et arvetel näidatud tehingud oleks

tehtud mõne muu, tundmatu isikuga.

2. OÜ Yambo Timber esitas eelnimetatud maksuotsusele vaide. Maksu- ja Tolliameti

12.06.2009 vaideotsusega nr 6-1/254-3 jäeti vaie rahuldamata.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb OÜ Yambo Timber PMTK 20.04.2009

maksuotsuse nr 12-5/193 tühistamist. Kaebaja leiab, et tehingute toimumist tema ja Madera

Artica S.L. vahel tõendavad CMR-id, kokkulepped kauba vedajatega ning vaidlusalust kaupa

vedanud autojuhtide kinnitused selle kohta, et kaup on liikunud Eestist teise liikmesriiki ning

seda on kinnitanud ka Madera Artica S.L. esindaja Mati Mägi. Kaebaja leiab, et on

nõuetekohaselt kontrollinud müüja volitusi, käibemaksukohustuslasena registreerimist,

korraldanud kauba veo Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki ja täitnud sellega tingimused

0% maksumäära rakendamiseks. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri etteheidetega, mis

puudutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS)

sätestatud nõuete täitmata jätmist, kuna maksuhaldur ei ole tuvastanud, et Mati Mägil puudub

Madera Artica S.L.-i esindusõigus või et kaebuse esitaja tehingu teist poolt ei tuvastanud.

4. Kaebaja leiab, et käibemaksusumma on maksuotsuses arvutatud ebaõigesti, kuna võib

eeldada, et kokku lepitud hinna näol on tegemist kauba eest tasutava lõpliku hinnaga, mis

sisaldab endas kogu võimalikku maksukohustust ning kui isikul ei ole õigust 0% maksumäära

rakendada, lepitakse siiski kokku kogumaksumuses, arvestades, et käibemaks sisaldub kauba

hinnas.

5. Kaebaja selgitab, et kaup toimetati Eestist tellija poolt ette nähtud lattu Soomes, mille

kohta esitas Madera Artica S.L.-i esindaja Mati Mägi maksuhaldurile kirjaliku lao kasutamise

lepingu ning kauba viimist lattu kinnitavad ka vedu korraldanud ettevõtted. Ka leiab kaebaja,

et renditud laoplatsi puhul ei saa eeldada, et sellele oleks paigaldatud ettevõtte reklaame või

teeviitasid.

6. Asjakohatuks peab kaebaja PMTK seisukohta, et ühe päeva jooksul kauba toimetamine

Eestist Soome ei ole reaalne. Kaebaja selgitab, et kogu kauba tranport kestab maksimaalselt

kümme tundi – kauba peale laadimine kaebaja laoplatsil algab kell 7.00 ja kestab

maksimaalselt üks tund, transpordiks Kanepist Tallinna sadamasse kulub kolm tundi ja 30

minutit ning laevasõit koos laevalt mahatulekuga kaks tundi ja 30 minutit, sõiduaeg Forsasse

kestab umbes kaks tundi ning mahalaadimine maksimaalselt üks tund. Siinkohal viitab

kaebuse esitaja ka erapooletute transpordiettevõtete arvamustele.

7. Kaebajale jääb ka selgusetuks, millisel alusel on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et CMR-

del olevad allkirjad ei kuulu juhatuse liikmetele, kuna vastavaid käeskirjaekspertiise tehtud ei

ole. Samas rõhutab kaebaja, et CMR-i koostamise kohustus ei ole kauba võõrandajal, vaid

kauba vedajal ning kaebaja ei saa vastutada teise äriühingu formaalsete eksimuste või tegemata

töö eest.

8. Kaebaja ei nõustu PMTK poolt Mati Mägi ütlustele antud tõlgendusega, märkides esmalt,

et põhjendamatu on seisukoht, et Mati Mägit on ütluste andmiseks mõjutatud. Mati Mägi ja

Jaanus Paistu ütluste vastuolu kohta leiab kaebaja, et pole mõeldav, et inimene mäletaks aasta

möödudes kõiki fakte detailselt ja eksimatult ning liiatigi oli Mati Mägi ütluste andmisel

šokiseisundis, alkoholijoobes ning tema eesti keele oskus ei ole kõige parem.

9. Tehingute osas Consult Land Invest OÜ-ga selgitab kaebaja, et on esitanud maksuhaldurile

kõik dokumentaalsed tõendid kauba soetamise tõendamiseks. Kaebaja väitel tegutses ta kaupu

soetades ja deklareerides heauskselt, kuna puudus alus kahelda, et kauba võõrandajal puuduks

õigus käibemaksu lisamiseks ning maksuseaduste rikkumine Consult Land Invest OÜ poolt ei

saa mõjutada kaebuse esitaja maksukohustuse suurust. Oluliseks ei pea kaebaja asjaolu, et Joel

Nool ei ole kursis puiduäri üksikasjadega või et Joel Noole, Jaanus Paistu ja Tarvi Jõeranna

selgitustes on teatud vastuolud. Kaebaja märgib, et väited, et hinnaks oli 450 kr/m2 ja ligi 500

kr/m2 on sarnased, mitte vastuolulised. Lisaks selgitab kaebaja, et kauba soetamist Consult

Land Invest OÜ-lt tõendavad konkreetsete kauba koguste ja üleandmise kohtade

väljatoomine, samuti nimetatud puidu edasi müümine, kusjuures hinnaläbirääkimised

toimusid iga tehingu kohta eraldi.

10. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et tema jaoks ei olnud sularahas arveldamine

tavapärane ning selgitab, et sularahas arveldamise üheks majanduslikuks põhjuseks on

väiksem kulu, kuna pankadele tasutakse väiksem teenustasu ja arvestada tuleb ka 2008. aastal

ilmnenud majanduskriisi ilmingutega ja selle tagajärjel pankade usaldusväärsuse kahanemisega.

11. Paljasõnaliseks peab kaebaja maksuhalduri väidet kaebaja poolt tundmatule kolmandale

isikule sularaha tasumise kohta, kuna kõik tehingud on reaalsuses aset leidnud, tehingu teised

pooled on alati tuvastatud ning tehingute toimumist kinnitavad ka lepingupartnerite ütlused

ning muud toimingud (näiteks kaubamaht, kaubavedu). Siinkohal viitab kaebaja ka Riigikohtu

otsusele haldusasjas 3-3-1-50-03.

12. Lisaks eelnevale viitab kaebaja, et kontrolli läbiviimisel esinesid ka menetluslikud

rikkumised, mis viitavad vaidlustatud maksuotsuse õigusvastasusele. Maksumaksja

enammakse tagastamise õigsust kontrolliti 194 päeva (ca 6,5 kuud), pikendades enammakse

tagastamise tähtpäeva kokku viiel korral, kuigi KMS § 34 lõike 2 kohaselt võib maksuhaldur

seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude

täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva. Samuti märgib kaebaja, et ta ei ole tühistanud

18.10.2008 enammakse tagastustaotlust, vaid korrigeeris nõuet 21.12.2008.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. vastustaja leiab, et

tehingute mittetoimumisele kaebaja ja Madera Artica S.L. vahel viitab see, et tehingud tehti

suuliselt, kuna tehingupoolte seaduslike esindajate seletuste järgi olid nad omavahel ammused

tuttavad, samuti see, et Madera Artica S.L. tasus kauba eest sularahas ning kassadokumentidel

on märgitud sularaha maksjana Mati Mägi, samas kui Mati Mägi ütluste kohaselt tasus ta aga

sularaha üksnes Joel Noole’le, kes oli tema kauaaegne tuttav. Vastustaja väitel ei lange ka

kaebaja seadusliku esindaja seletused sularaha üleandmisel summade suuruse ja aegade kohta

kokku andmetega äriühingu kassadokumentidel.

14. Vaststaja viitab ka sellele, et Soome maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt puudus Madera

Artica S.L.-il tarnete ajal ladu CMR-idele märgitud kohas ning kaupa kõnealusele aadressile

viinud autojuhtide seletuste kohaselt ei osanud lao valvur Madera Artica S.L. kohta ega selle

asukoha kohta informatsiooni anda, samuti ei näinud kaupa vedanud transpordifirmade

esindajad Soomes laoplatsil ühtki viidet Madera Artica S.L.-ile. Vastustaja viitab ka sellele, et

lao rendileandja Heikki Vaiste on Madera Artica S.L.ile rentinud hoonet alates 01.12.2008, st

peale vaieldavate tehingute toimumist. Kohtumenetluses esitatud käsikirjalise rendilepingu

kohta väidab vastustaja, et seal fikseeriti rendisuhte algusena 27.10.2008, kuid ka selleks ajaks

oli enamus vaatluse all olevatest vedudest juba tehtud ning liiatigi ei nähtu, et rendileandja

esindajana selle allkirjastanud Markku Saviniemil oleks olnud rendileandja esindamise õigus.

15. Vastustaja leiab, et kauba saatmine selliselt, nagu CMR-idel kirjas, polnud reaalselt

võimalik, kuna vahemaa läbimist ühe päeva jooksul ei saa reaalseks pidada ning lisaks ei

transporditud kaupa Soome pealelaadimisega samal päeval ka transpordiettevõttelt saadud

seletuste kohaselt.

16. Vastustaja viitab sellele, et Madera Artica S.L. juhatuse liige Mati Mägi vältis

maksumenetluses maksuhaldurile seletuste andmist ning ilmus selgituste andmiseks alles peale

seda, kui maksuhaldur oli teavitanud tema seletuste olulisusest kaebajat, samuti ei olnud Mati

Mägil ei olnud tehingute kohta esitada ühtki dokumentaalset tõendit ja tema seletused olid

vastuolus kaebaja juhatuse liikme seletustega Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja seletusi

tehingute kohta pidada usaldusväärseteks ka seetõttu, et Mati Mägi nimetab kauba saatjana ja

ostetud materjali eest tasu saajana Joel Noolt, samas on kaebaja juhatuse liikmete seletuste

kohaselt kõik tehingud tehtud Mati Mägiga. Vastustaja leiab, et puudub alus kahelda Mati

Mägi poolt antud seletuse tõesuses, kuna need seletused kattuvad teiste asjas kogutud

tõenditega. Vastustaja väitel ei ole tõene väide Mati Mägi vähesest eesti keele oskusest, kuna

Mati Mägi pidas maksuhalduriga kirjavahetust eest keeles ning ka seletuste andmise juures ei

soovinud ta tõlgi kasutamist.

17. Alust kahtluseks tehingu toimumises lisab maksuhalduri väitel ka asjaolu, et väidetavad

tehinguid on tehtud suurtes summades sularahas, kuid kaebaja on jätnud rahapesu vastu

võitlemiseks kehtestatud nõuded täitmata. Vaidemenetluses esitatud 04.07.2008 väljastatud

Malaga äriregistri väljavõtte kohta leiab vastustaja, et see ei kajasta ühegi isiku nime, mistõttu

on alus arvata, et dokument seob mõnda isikut Madera Artica S.L.-iga ning liiatigi on see

väljastatud aasta enne kontrollitavate tehingute toimumist. Vastustaja viitab ka Riigikohtu

lahendile haldusasjas nr 3-3-1-40-03.

18. Vastustaja leiab, et OÜ-l Consult Land Invest puudub tavapärane majandustegevus

(aruanded on esitamata ja ettevõttel puuduvad töötajad) ning väidetavalt sularaha vastu

võtnud Viktor Lonšakovs ei kinnita tehingutes osalemist, ei ole saanud sularaha ning ei tea

äriühingust midagi. Vastustaja järeldab selles, et suurtes summades sularaha väljamaksed on

teostatud sularaha saanud isiku isikusamasust tuvastamata ning sularaha üleandmisel OÜ

Consult Land Invest arvete alusel on kaebaja teadlikult teostatud väljamakse tundmatule

isikule. Vastustaja viitab ka vastuoludele kaebaja seadusliku esindaja ning varasema OÜ

Consult Land Invest seadusliku esindaja Joel Nool andnud seletustes kauba soetamise

asjaolude kohta. Vastusta märgib, et Joel Nool ei osanud selgitada kaebajale väidetavalt

müüdud kauba päritolu, mistõttu on kaheldav, et arvetel märgitud kauba saamine on reaalselt

arvel märgitud isikult toimunud.

19. Vastustaja peab vajalikuks suunata tähelepanu asjaolule, et kaebajal oli 2008. aastal kuni

kontrollitava perioodini 18% maksustatavat käivet kokku 7060 krooni ja 0%-lise määraga

maksustatavat käivet kokku 1 251 728 krooni ning sisendkäibemaksu kokku 477 098. Samas

oli kontrollitaval perioodil (2008. august-oktoober) 18% määraga maksustatavat käivet kokku

551 119 krooni, kauba ühendusesisest 0%-lise määraga maksustatavat käivet kokku 11 367

888 krooni ning sisendkäibemaksu selle perioodi jooksul 1 970 158 krooni, kusjuures käivete

märkimisväärne tõus leidis aset ajal, mil süvenes majanduslangus.

20. Vastustaja selgitab, et tulumaksu määramise aluseks ei ole mitte puudused

kuludokumentides, vaid asjaolu, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate

majandustehingutega, mille toimumine ei ole leidnud kinnitust.

21. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega, mis puudutavad menetlusnormide rikkumist.

Vastustaja selgitab, et MKS § 10 lõikest 3 tuleneb maksuhalduri kohustus vältida korduvaid

menetlustoiminguid, millega oleks tegemist juhul, kui kaebaja poolt 21.12.2008 esitatud

tagastusnõude menetlemisel oleks maksuhaldur nõudnud temal juba olemasolevat teavet.

Vastustaja on seisukohal, et sama maksustamisperioodi kohta esitatud 21.12.2008

tagastusnõue tühistas eelmise, 18.10.2008 esitatud tagastusnõude, kuivõrd nõue oli esitatud

kogu tagastatava summa ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

23. Kohus leiab, kauba võõrandamine Madera Artica S.L’ile ei ole tõendatud. Kahtlustäratav

on see, et väga suurtes kogustes kaupu müüdi suurte summade eest ilma kirjalike lepinguteta,

samas kui tehingute aja, koguste ja hinna kohta ei ole säilinud ka mingeid muid kirjalikke

dokumente peale CMR-ide ja arvete (näiteks hinnapakkumised, tehingutele eelnev täpsustav

e-kirjavahetus jne). Juba see annab alust kahelda selles, kas tehinguid tegelikkuses arvel

näidatud ostjaga ei toimunud. Maksuotsuses on toodud välja ka see, et kaebuse esitaja

juhatuse liige Tarvi Jõerand oli varasemalt ise Madera Artica S.L. juhatuse liige, samas ei

osanud ta aga 13.11.2008 maksuhalduriga peetud vestluses märkida kaebuse esitaja ja Madera

Artica S.L. vaheliste tehingute üksikasju ega nimetada Madera Artica S.L. esindajat. Oma

varasemast Madera Artica S.L.-s tegutsemisest tulenevalt oleks Tarvi Jõerand pidanud teadma

oluliselt enam vaidlusaluste ja väidetavalt Madera Artica S.L.-gatehtud tehingute kohta, seda

enam, et meenutati vaid mõni kuu varem toimunud sündmusi ja Madera Artica S.L. oli

kaebuse esitaja suurim väidetav tehingupartner, mistõttu need tehingud oleksid kahtlemata

pidanud juhatuse liikmel detailsemalt meeles olema.

24. Kahtlust äratab ka asjaolu, et Hispaania äriühing tasus Eesti äriühingule Eesti kroonides.

Samuti võib üldiselt eeldada, et et kokkulepitud hinna korral tasub kõik tehingu ülekande

kulud ülekande teostaja nii, et müüja saaks raha kätte täpselt kokkulepitud summas. Seega

oleks ülekande tasud pidanud tasuma Madera Artica S.L. kui ostja. Juhul aga, kui summad

oleks tasutud eurodes, oleks tulnud tasuda kaebuse esitajal raha vahetuselt eesti kroonideks

tasu, mis ei oleks kindlasti olnud pangaülekannetest väiksem. Samuti rakendatakse

pangaülekannete puhul reeglina tehingupõhist teenustasu ning ka ülekande summast oleneva

teenustasu korral ja rahvusvahelise ülekande korral ei ole ülekannete teenustasud kindlasti

sellised, mis muudaksid sularahas suurtes summades tehingute tegemise soodsamaks.

25. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et tema käibes olid sularahatehingud tavapärased, ei ole

tõsiseltvõetavad. Kohus leiab ka, et väited, justkui 2008 aastal alguse saanud majanduslangus

oleks soodustanud sularaha käivet, kuna isikute usaldus pankade suhtes vähenes, ei ole

millegagi põhjendatud.

26. Madera Artica S.L. esindaja Mati Mägi on kinnitanud, et Madera Artica S.L. soetas kaupu

kaebuse esitajalt. Kohus nõustub maksuotsuses väljatoodud järeldusega, et Mati Mägi

seletused on kohati vastuolus kaebaja juhatuse liikme Jaanus Paistu seletustega, seda nii

tehingute toimumise asjaolude kui vormistatud dokumentide osas. Kaebuse esitajat nimetab

Mati Mägi „Timber Jamber“-’iks (seletuste protokoll tlk 251 pöördel). Põhiline vastuolu

seisneb selles, et Mati Mägi nimetab kauba saatjana ja ostetud materjali eest tasu saajana Joel

Noolt, keda nimetab OÜ Yambo Timberi direktoriks, kellega ta enda kinnituse kohaselt sai

kokku ja rääkis läbi, millised tellimused esitada, millal kaup lattu jõuab. Mati Mägi kirjeldas

Joel Noole kui tema hinnangul OÜ Yambo Timber esindajaga asjaajamist seletustes

korduvalt. Samuti kirjeldas Mati Mägi detailselt seda, kuidas ta korduvalt andis üle Joel

Noolele kui OÜ Yambo Timber esindajale sularaha. Mati Mägi kinnitas, et Joel Nool pani

sularaha üleandmise aktile alla vaid allkirja ja ei kirjutanud sinna rohkem midagi. Samas on

kaebaja juhatuse liikmete seletuste kohaselt suheldud kõikide tehingute puhul isiklikult Mati

Mägiga. Sellise vastuolu korral ei saa usaldada kaebuse esitaja juhatuse liikme seletusi, kuna

kaebuse esitajal on ilmselgelt huvi kaitsta end maksukohustuse suurenemise ees. Samuti

kattuvad Mati Mägi seletused teiste asjas kogutud tõenditega. Ei ole usutav, et Mati Mägi

oleks nii lühikese ajaga unustanud ära oma tehingupartneri esindaja.

27. Kohus ei pea usaldusväärseteks 29.04.2009 Mati Mägi poolt esitatud selgituses sisalduvaid

väiteid, et ta oli 15.01.2009 ebaadekvaatne ja tal oli raskusi maksuhalduri küsimustele

vastamisel. Need on esitatud üle kolme kuu möödumisel vestlusest ning pika ja detailse

vestluse jooksul 15.01.2009 ei ole Mati Mägi kordagi maininud, et ta ei tunne ennast hästi, ei

ole palunu küsimusi korrata, samas on maksuhaldurile aeg-ajalt vastanud, et ta konkreetsele

küsimusele ei vasta, kuna ta leiab, et see ei ole maksuhalduri asi teada. Kohtu hinnangul näitab

15.01.2009 seletuse protokoll, et vestlus oli sisukas ja Mati Mägi sai toimunust väga hästi aru.

Tuleb esile tõsta ka seda, et protokolli vormistus on arvestades keskmist maksumenetluse

vestlusprotokolli tähelepanuväärselt hea ja detailne. Mati Mägi on kirjeldanud maksuhaldurile

15.01.2009, kuidas ta tuli viis päeva tagasi Hipaaniast autoga ja mingitest tervisehädadest, veel

vähem 13.01.2009 toimunud arstiabi vajamisest, Mati Mägi ei rääkinud. Samuti on Mati Mägi

13.01.2009 kell 16.57 saatnud maksuhaldurile e-kirja, milles kirjeldab seda, kuidas ta tuleb

vastu maksuhalduri soovile temaga rääkida ja tuleb Eestisse, mainides, et see on talle kulukas

ja tundes huvi, kes selle talle hüvitab, samas kui ta ei ole mainitud midagi samal päeval arsti

vastuvõtule minemisest ega erakorralisest hingeseisundist. Ebausutav on kohtu hinnangul ka

Mati Mägi väide, et ta oli 15.01.2009 alkoholijoobes, kuna maksuhalduri ametnikul ei tekkinud

kahtlust, et isik võiks joobes olla ning Mati Mägi on allkirjastanud kolmandate isikute õiguste

ja kohustuste infolehe, millega kinnitas, et talle on kõik tema õigused ja kohustused

arusaadavad. Liiatigi on näha maksuhalduri ja Mati Mägi e-kirjavahetusest, et Mati Mägi oli

kutsutud maksuhalduri juurde vestlusele 16.01.2009, kuid ta ise helistas ja leppis vestluse ajaks

lõpuks hoopis 15.01.2009, mil vestlus ka toimus. Seega toimus 15.01.2009 vestlus

maksuhalduriga Mati Mägi enda valitud kuupäeval. Kohtu hinnangul ei ole Mati Mägi nimel

29.04.2009 maksuhaldurile esitatud kirjalik selgitus usaldusväärne, kuna see ei pruugi olla

tegelikkuses koostatud Mati Mägi poolt. Selgitus kajastab kaebuse esitaja juhatuse liikmete

seisukohti. Lisaks on vastuoluline, et selgitus on koostatud laitmatus eesti keele, samas kui

Mati Mägi ise väidab selles selgituses, et vajab tavapäraselt Eesti ametiasutustega suhtluseks

tõlki. Ehkki kohus leiab, et asjas on piisavalt tõendatud, et Mati Mägil eesti keele tõlgi järele

vajadus puudus, on 29.04.2009 kirjalik selgitus piisavalt vastuolus Mati Mägi 15.01.2009

suuliste selgitustega. Mati Mägi kirjalik selgitus taganeb kõigest kaebuse esitaja jaoks

maksukohustuse suurendamise vajadust kinnitavatest faktiväidetest, mida Mati Mägi samas

varasemalt suuliselt esitanud on. Nii kirjeldab Mati Mägi kirjalikus selgituses tohedaid

kontakte Jaanus Paistu ja Tarvi Jõerannaga, samas kui ta 15.01.2009 vestlusel mainis vaid Joel

Noolega tehingute tegemisest (ja seda korduvalt). 15.01.2009 protokolli järgi on maksuhaldur

küsinud alati konkreetselt OÜ Yambo Timber kohta (mitte umbisikuliselt mingi äriühingu

kohta), seetõttu ei ole usutav, et Mati Mägi ajas segamini OÜ Yambo Timberi ja Consult

Land Invest OÜ, kelle esindaja Joel Nool tegelikult on. On ka tähelepanuväärne, et kui enne

15.01.2009 maksuhalduri juurde vestlema ilmumist oli maksuhalduril vaja Mati Mägile

korduvalt selgitada tema vestlema ilmumise vajadust ja Mati Mägi ilmutas korduvalt mitte

kõige viisakamas vormis e-kirjades vastumeelsust vestlema ilmuda, siis on aga Mati Mägi omal

algatusel asunud 29.04.2009 viisakas ja hoolikalt vormistatud kirjas kõrvaldama vastuolusid

enda varemantud ütluste ning Taavi Jõeranna, Jaanus Paistu ja Joel Noole ütluste vahel,

lisades kirjale rendilepingu ning arstitõendi. Seetõttu on piisavalt alust kahelda, et kirjalike

ütluste andmise ajendiks on kaebuse esitaja juhatuse liikmete selgitustöö või on kirjalik

selgitus Mati Mägile sootuks kaebuse esitaja esindajate kirjutatud.

28. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited selle kohta, justkui oleks Madera Artica S.L. esindaja

Mati Mägi olnud ütlusi andes šokiseisundis, alkoholijoobes ning tema eesti keele oskus ei ole

kõige parem, on paljasõnalised. Alkoholijoobes ja šokiseisundis viibimise kohta mistahes

tõendid puuduvad, maksuhalduri kinnistusel käitus isik ütlusi andes adekvaatselt, tal ei olnud

juures alkoholi lõhna ja ta ei osutanud ise kuidagi selle, justkui ta oleks joobes või šokis. Mati

Mägi suhtles maksuhalduriga eesti keeles ja ei kasutanud maksuhalduri juures tõlki,

avaldamata maksuhaldurile kordagi vajadust tõlgi järele või seda, et ta eesti keele oskus on

ebapiisav. Asjaolu, et isik elab hetkel peamiselt Hispaanias, ei viita vajadusele kasutada tema

emakeele kõnelemisel tõlki. Tema protokollitud ütlused on detailsed ja loogiliselt üles

ehitatud, mis viitab üheselt sellele, et Mati Mägi sai aru sellest, mille kohta ja milliseid seletusi

ta andis. Seega leiab kohus, et Mati Mägi ütlused on võetud seaduslikult ning isikul ei olnud

füsioloogilisi takistusi tõele vastavate ütluste andmiseks.

29. Käesolevas asjas on aga eelkõige tähtis see, et ei ole tuvastatud kauba üleandmine Madera

Artica S.L.-ile. Esiteks kinnitab seda järeldust Soome maksuhaldurilt saadud teatis selle kohta, et

Madera Artica S.L.-il puudus vaidlusaluste tarnete ajal ladu CMR-idele märgitud kohas

(Rautatienkatu 41, Forssa). Soome maksuhalduri vastusest infopäringule selgub, et rendileandja

Heikki Vaiste on Madera Artica S.L.ile rentinud hoonet alates 01.12.2008, st peale vaieldavate

tehingute toimumist. Rendileandja seletuste kohaselt transporditi puit lattu samal päeval kui

leping allkirjastati. Vaidemenetluses uue tõendina esitatud käsikirjalise lepingu kohaselt on

rendisuhte algusena fikseeritud kuupäev 27.10.2008, kuid ka selleks ajaks oli enamus vaatluse all

olevatest vedudest juba tehtud. Kõnealusele lepingule on seejuures alla kirjutanud Markku

Saviniemi, kelle puhul on tõendamata rendileandja esindamise õigus. Kaebaja selgitus, et

renditud laoplatsi puhul ei saagi eeldada, et sellele oleks paigaldatud ettevõtte reklaame või

teeviitasid, on ilmselgelt asjakohatu. Reeglina kasutatakse ladusid rendisuhte alusel, samas kui

aga asjaolu, kas ladu kasutakse omandi- või rendisuhtest tulenevalt, ei mõjuta iseenesest lao

kasutamise ja sinna kauba veo põhimõtteid. Kui autojuhid Ats Kalju ja Raul Liitmaa ei näinud

maksuhaldurile antud seletuste kohaselt Soomes laoplatsil ühtki viidet Madera Artica S.L.-ile ja ka

laoplatsi valvur ei osanud nende jaoks seda äriühingut leida, on see täiendav kaudne tõend selle

kohta, et Madera Artica S.L. vedude ajal tegelikkuses Forssas, Rautatienkatu 41 aadressil ladu ei

rentinud ja seetõttu ei saanud OÜ Yambo Timber sellel aadressil ka Madera Artica S.L.-le kaupa

üle anda. Autojuhtidele anti kaebuse esitaja kinnituste kohaselt juhend, kuidas kohale jõuda, ja

kontaktnumber, mille kaudu Madera Artica S.L.-iga ühendust saada, samuti tuli neile lõpuks

valvuri juurde vastu Madera Artica S.L.-i väidetav esindaja, ent miski ei viita iseenesest sellele,

et kontaktandmed olid tegelikult Madera Artica S.L.-i esindajate omad. Seega andsid autojuhid

kauba tegelikkuses üle tuvastamata kolmandale isikule, pidades seda ise Madera Artica S.L.-ks.

30. Rahvusvaheliste saatelehtede (edaspidi CMR) kohaselt on kaebuse esitaja poolt kaup

väljastatud ja saaja poolt vastu võetud samal kuupäeval. Kohus leiab, et kaebaja on

kohtumenetluses piisavalt põhjendanud seda, et ühe päeva jooksul kauba toimetamine

Kanepist Forssasse on võimalik (eeldusel, et transpordiprotsess algab juba kl 7.00 hommikul

ja toimub tõrgeteta ja viivitusteta). Samas ei transporditud kaupa Soome pealelaadimisega

samal päeval transpordiettevõtte esindajatelt saadud seletuste kohaselt. Seegi viitab

vaidlusaluste tehingute fiktiivsusele.

31. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kaebuse esitaja ei ole järginud RahaPTS nõudeid

väidetavate tehingute tegemisel. RahaPTS § 3 lg 1 punkti 5 kohaselt kohaldatakse seadust

kauplejatele kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 200 000

krooni. Kõik väidetavad tehingud tehti käesoleval juhul summades üle 200 000 krooni.

RahaPTS § 13 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on hoolsusmeede tehingus osaleva isiku

isikusamasuse tuvastamine tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning esitatud teabe

kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal ning füüsilise või

juriidilise isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine.

RahaPTS § 26 lg 1 kohaselt peab kohustatud isik säilitama isikusamasuse tuvastamise ja

esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate §-des 23 ja 24 nimetatud dokumentide originaalse

või koopiaid vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. Kohus nõustub vastustajaga selles,

et vaidemenetluses esitatud 04.07.2008 väljastatud Malaga äriregistri väljavõte ei tõenda

RahaPTS nõuete järgimist, kuna pole tõendatud, et dokument oli kaebaja valduses ka varem,

kuid veel enam ei tõenda registri väljatrükk äriühingu esindusõiguslikke isikuid (seal puuduvad

füüsiliste isikute nimed). Ka on esitatud dokument väljastatud aasta enne kontrollitavate

tehingute toimumist. Seega on kaebuse esitaja jätnud tuvastamata Mati Mägi õiguse Madera

Artica S.L.-i esindada. Jaanus Paistu on kinnitanud 03.12.2008 maksuhaldurile, et

eelnimetatud Malaga äriregistri väljavõte on aga ainuke dokument, mis tal Mati Mägi

esindusõiguse kohta esitada on. Maksuhaldur on ka Mati Mägiga peetud vestlusel 15.01.2009

küsinud tema esindusõigust tõendavate dokumentide kohta, mille peale Mati Mägi vastas, et

tal ei ole midagi esitada, kuna dokumendid on Hispaanias. Siiski ei olnud Mati Mägi

esindusõiguse puudumise tõendamine maksuhalduri kohustuseks, vaid esindusõiguse

olemasolu ja selle dokumenteerimist oleks pidanud maksuhaldurile tõendama tulenevalt

RahaPTS § 13 lg 1 punktidest 1 ja 2 OÜ Yambo Timber. Riigikohus on lahendis haldusasjas

nr 3-3-1-40-03 asunud seisukohale, et kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu

poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida

müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja

näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing

toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Seega

kinnitab järeldust, et tehinguid ei tehtud arvetel näidatud isikutega.

32. Seega on maksuhaldur asunud Madera Artica S.L.-iga väidetavalt tehtud tehingute osas

maksuotsuses põhjendatult seisukohale, et kaupa tegelikkuses arvel märgitud isikule ei müüdud.

KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt on 0%-lise määraga maksustatav kaup, mille võõrandamist või teise

liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesiseses käibena. Sätet ei kohaldata, kui kauba

soetaja ei ole teises riigis maksukohustuslasena registreeritud. Kaebajal puudub õigus arvetel

märgitud kauba käivet deklareerida 0% määraga, kuna kauba müümine Madera Artica S.L-ile ei

leidnud tõendamist.

33. Kohus leiab, et õiged on ka maksuotsuses tehtud järeldused selle kohta, et ei ole

tuvastatud Consult Land Invest OÜ arvetel kajastatud kaupade saamine Consult Land Invest

OÜ-lt ja seetõttu puudub kaebajal õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ja

nende arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb tulumaksuga maksustada ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetena. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et Consult Land Invest OÜ oli

vaidlusaluste tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslane. Asjaolu, et OÜ-l Consult Land

Invest puudus tavapärane majandustegevus (maksuaruanded olid esitamata ja äriühingul

puudusid töötajad) tekitab õigustatult kahtluse, kas äriühing saab kaupu müüa. Kaebaja

raamatupidamises olevatel sularahaarvetel sularaha saajana märgitud isik Viktor Lonšakovs ei

kinnita tehingutes osalemist ja avaldab üllatust selle üle, kuidas teda üldse selle äriühinguga

seostada saab, kuna ta ei ole üldse Eestis töötanud (seletuskiri ja selle tõlge tlk 239), ei ole

saanud sularaha ning ei tea äriühingust midagi. Vastustaja on esitanud kohtule 16.04.2009

koostatud käekirja ekspertiisi akti nr KE-06/11.3-1, mille kohaselt ei ole osadel Consult Land

Invest OÜ kassa väljamineku orderitel allkiri kirjutatud Viktor Lonšakovsi poolt, ühel kassa

väljamineku orderil ei ole allkirja õigust võimalik tuvastada, ühel kassa sissetuleku orderil ei

ole allkiri kirjutatud Viktor Lonšakovsi poolt ja kõikidel esitatud kassa väljamineku orderitel

on jaotises „Võttis vastu summa sõnadega“ käsikirjalised tekstid kirjutatud kellegi teise ja

mitte Viktor Lonšakovsi poolt (vt eksperdiarvamus tlk 243 pöördel). Seega on suured

sularaha väljamaksed on teostatud sularaha saanud isikut tuvastamata. Ka OÜ Consult Land

Invest seadusliku esindaja Joel Noole kontrollimenetluses antud selgitused kauba soetamise

asjaolude kohta on ebatäpsed ja vastuolulised: eelkõige on kummastav see, et Joel Nool ei

teadnud enda esindatud äriühingu poolt müüdud kauba päritolu. Kohus leiab, et maksuhaldur

on õigesti järeldanud, et Consult Land Invest OÜ ei saanud olla tegelikuks müüjaks kaebuse

esitajale ja seetõttu puudub kaebuse esitajal vaidlusaluste arvete alusel õigus ka

sisendkäibemaksu maha arvata, kuna tegelik müüja on tuvastamata ja ei ole teada, kas ta on

käibemaksukohustuslane. Kaebaja heausksus on välistatud aga seetõttu, et Jaanus Paistu

kinnisuste kohaselt oli ta Joel Noolega tuttav ja pidi seetõttu teadma ka Consult Land Invest

OÜ majandustegevuse puudumist.

34. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja eeldusega, et kokku lepitud hinna näol on tegemist kauba

eest tasutava lõpliku hinnaga, mis sisaldab endas kogu võimalikku maksukohustust.

Käibemaks on lisandunud väärtuse maks, mille puhul määratakse maks kokkulepitud hinnale.

Kaebaja arusaam, justkui tulnuks kokkulepitud hinda peale käibemaksukohustuse selgumist

käibemaksu võrra vähendada, on asjakohatu ja vastuolus käibemaksu määramise üldise

loogikaga. Seega on käibemaksusummad arvestatud maksuotsuses õige metoodika järgi.

35. Kohus leiab, et on tuvastatud, et kaebaja oli OÜ-le Consult Land Invest väljamakseid

tehes teadlik, et tegemist ei ole tegelikkuses kaupa müünud isikuga. Riigikohus on otsuses nr

3-3-1-34-06 asunud seisukohale, et kui ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et

arvel näidatud müüja ei olnud tegelik müüja, siis on otsus tulumaksu määramise osas

väljamaksetelt õige. Riigikohtu halduskolleegium on asunud otsuses nr 3-3-1-50-03

seisukohale,

et

tulumaksuarvestuses

peab

kuludokument

võimaldama

tuvastada

majandustehingu toimimise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel

tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei

ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument

võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kuna tehingut

arvel märgitud isikuga ei ole käeolevas asjas aga toimunud, siis ei vasta OÜ Consult Land

Invest arved RPS § 7 lõikes 1 sätestatud algdokumendi nõuetele, sest nad ei kinnita

majandustehingu toimumist.

36. Kaebuse esitaja on viidanud ka sellele, et tagastusnõuet menetleti liiga pika aja vältel. KMS §

34 lõike 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada

motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva. Kohus leiab, et

KMS § 43-s esitatud tähtajad tagastusõude menetlemise osas hakkavad kulgema nõude

muutmisest arvates uuesti, kuna sellisel juhul võib olla maksuhalduril vajadus uuesti

kontrollida kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seega lähtud maksuhaldur tähtaegade

kulgemise arvestamisel õigesti 21.12.2008 esitatud tagastusnõudest. Kohus leiab aga, et

küsimus, kas maksuhaldur on tagastustaotluse kontrollimisel seadusega lubatud tähtaegu

ületanud, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluline. Isegi kui lugeda tähtaeg

ületatuks, ei muuda see käesolevas haldusasjas esitatud taotluste sisuliselt lahendamisel midagi.

Juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et tagastusnõude lahendamisega viivitati ja talle tekitati sellega

kahju, on kaebuse esitajal õigus pöörduda maksuhalduri vastu sellel alusel kahju hüvitamise

nõudega. Kindlasti ei saa aga teha järeldust, et kui maksuhaldur on menetlenud tagastusnõuet

üle 90 päeva, siis kuuluks tagastusnõue automaatselt 100%-liselt rahuldamisele, kuna KMS §

34-s sätestatud tähtaeg on ületatud.

37. Kuna kaebuse esitaja ei ole vaideotsust vaidlustanud, ei analüüsi kohus kaebaja poolt

vaidemenetluse osas tehtud etteheiteid.

38. Kokkuvõtlikult nõustub kohus maksuotsuse järeldustega, et kaebaja ei ole tuvastanud

temale tegelikkuses sularaha üleandnud isiku isikusamasust, mistõttu teise liikmesriiki

toimetatud kauba ostjaks võis tegelikkuses olla kolmas isik, kes aga ei pruukinud olla

käibemaksukohustuslane. Asjaolust, et kaup on teise liikmesriiki viidud, kuid puuduvad

usaldusväärsed tõendid kauba üleandmise kohta arvel märgitud isikule ning arvetele märgitud

ostja ei ole tegelikkuses kauba eest sularaha kaebajale üle andnud, ei ole tõendatud, et tehing

on tehtud arvel märgitud isikuga. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur ei

ole tõendanud, et tehingu teist poolt ei tuvastatud ning maksuhaldur pole ka ise tuvastanud

tundmatuid kolmandaid isikuid tehingu pooltena. Maksuhaldur on toonud maksuotsuses välja

asjaolud, mis seavad kahtluse alla tehingute tegemise arvetel näidatud isikutega, ja esitanud

selle kinnituseks tõendid. Kaebuse esitaja ei ole omakorda ei maksu- ega kohtumenetluses

maksuotsuses tehtud väiteid tehingute mittetoimumise kohta arvel näidatud isikutega ümber

lükanud. MKS § 150 lg 1 kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise

korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Nii ongi

maksuhalduril õigus väites, et tehingud on tehtud tuvastamata kolmandate isikutega.

39. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad

poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik