3-09-1888/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-1888

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2010; Tallinn Haldusasja number 3-09-1888 Haldusasi V.V. kaebus Tallinna Vangla direktori 07.05.2009 käskkirja nr 286-d tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 26.01.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – V.V.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja M. Joll RESOLUTSIOON

1. Jätta 22.01.2010 esitatud ja kohtuistungil korratud riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata (RÕS § 7 lg 1 p 1);

2. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Vangla direktori 07.05.2009 käskkiri nr 286-d vastavate põhjenduste puudumise tõttu selles osas, millega piirati distsiplinaarkaristuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse §-de 22, 30-32, 34-38, 41,

43 ja 46 kohaldamist (HKMS § 26 lg 1 p 1);

3. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.02.2010. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Halduskohtule saabus 28.08.2009 V.V. kaebus seonduvalt Tallinna Vangla direktori 07.05.2009 käskkirjaga nr 286-d. Käskkirjaga karistati V.V.t vangistusseaduse (edaspidi VangS) §

67 p 1 ja 4 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Lisaks piirati vaidlustatud käskkirjaga kinnipeetavale kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemed) § 48 kohaldamisest vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Käskkirja kohaselt seisnes V.V. distsipliinirikkumine selles, et 17.04.2009 kell 18.10 lõhkus ta kambris nr 415 aknaklaasi.

V.V. esitas eelnevalt nimetatud käskkirja nr 286-d peale vaide, kuid Tallinna Vangla 21.09.2009 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata (tl 31).

Tallinna Halduskohtu 13.11.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 15-16) ja Tallinna Halduskohtu 06.01.2010 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 37).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja vaidlustab Tallinna Vangla direktori 07.05.2009 käskkirja nr 286-d. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et kinnipeetav on kohustatud teavitama vangla juhtkonda vangla julgeolekut ohustatavatest asjaoludest. Sellest tulenevalt teavitas kaebuse esitaja vanglat, et kambris, kus avaldaja viibis olid seina sees augud – üks neist diameetriga 25 x 25 cm ja teine auk 3 x 2 cm. Aukude seinas olemine on vangla julgeoleku ohtu seadmine ja kaebuse esitaja kui isiku, kes on teistest kinnipeetavatest eraldi paigutatud, julgeoleku ohtu seadmine. Nimelt seinas olevate aukude kaudu sai V.V. tunda korduvaid mõnitusi ja alandusi teiste kinnipeetavate poolt. Vangla juhtkond kaebuse esitaja pöördumise peale midagi ette ei võtnud ning sellest tulenevalt oli kaebuse esitaja sunnitud lõhkuma kambri aknaklaasi, et tähelepanu pöörataks tema poolt viidatud probleemidele. Avaldaja rõhutab, et ta oli sunnitud aknaklaasi lõhkuma, kuna tema julgeolek oli ohus kambris nr 415 ning märgib lisaks, et ta ei teinud seda selleks, et ta ümber paigutataks Tallinna Vangla II-st eelvangistusosakonnast I-sse eelvangistusosakonda, kus viibib avaldaja elukaaslane. Kaebuse esitaja küll tunnistab, et ta pöördus julgeolekuosakonna töötaja poole sooviga, et teda paigutataks I-sse eelvangistusosakonda, kus viibib tema elukaaslane, kuid kuna aga seda ei tehtud, siis ta jätkas suhtlemist elukaaslasega kirja teel.

TALLINNA VANGLA (VASTUSTAJA) SEISUKOHT

Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p

4 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad eluja olmeruumid.

Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri Ljudmilla Kuznetsova 17.04.2009 ettekandega nr 506. Samuti on V.V. vestluses Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialist R. Roosiga tunnistanud, et lõhkus aknaklaasi eesmärgiga tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vangla II eelvangistushoonest I eelvangistushoonesse, kus viibib tema elukaaslane. Seega on kaebuse esitaja ise tunnistanud, et ta pani distsipliinirikkumise toime ning selle põhjuseks ei olnud mitte julgeolekuoht, vaid soov saada vanglalt talle soodsaid otsuseid. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla direktori 07.05.2009 käskkiri nr 286-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid.

Kaebuse esitaja väidab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna teda karistati teo eest, millele ta juhtis vangla juhtkonna tähelepanu, aga midagi ette ei võetud. Kaebuse esitaja märgib, et oli paigutatud eraldatud kambrisse tema julgeoleku tagamiseks ning leiab, et augud kambri seinas seadsid tema julgeoleku ohtu. Tallinna Vangla selgitab, et kaebuse esitaja suhtes rakendati tulenevalt VangS §-st 12 ning Tallinna Vangla direktori 22.01.2009 käskkirja nr 32-k alusel alates 22.01.2009 teistest kinnipeetavatest eraldihoidmise printsiipi kaebuse esitaja julgeolekut silmas pidades. Kaebuse esitaja sõnul omab ta Tallinna Vangla vangistussektsioonides hulgaliselt vaenlasi, kelle kättemaksu ta kardab. Tallinna Vangla direktori 20.04.2009 käskkirja nr 163-k alusel jätkati kaebuse esitaja hoidmist tema isikliku julgeoleku tagamiseks eraldatud kambris. Tulenevalt eeltoodust leiab Tallinna Vangla, et kuna kaebuse esitaja paigutati eraldi kambrisse tema julgeoleku tagamiseks, siis ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et Tallinna Vangla ei ole tema julgeoleku tagamiseks midagi ette võtnud. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, milles seisnes julgeolekuoht seoses sellega, et kambri seinas olid augud. Väide julgeolekuohu kohta on paljasõnaline.

Tallinna Vangla selgitab, et distsiplinaarmenetluse protokollist ja distsiplinaarkaristuse käskkirjast nähtub, et kambri nr 415 seinas olevad augud olid juba 15.04.2009 fikseeritud Riigi Kinnisvara AS poolt, millest lähtuvalt oli Tallinna Vangla finantsja majandusosakond 29.04.2009 tellinud remonttööd. Lisaks nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et kaebuse esitajat teavitati korduvalt, et kambri nr 415 seinas olevad augud on vanglaametnike poolt fikseeritud ning remonttööd tehakse esimesel võimalusel. Tulenevalt eeltoodust on alusetu kaebuse esitaja väide, et Tallinna Vangla ei reageerinud tema kaebustele, mis puudutasid auke seinas.

Ühtlasi on Tallinna Vangla seisukohal, et kinnipeetav ei saa põhjendada distsipliinirikkumist vanglapoolse väidetava tegevusetusega. Kui kinnipeetav soovib vangla tähelepanu juhtida probleemidele vanglas, siis on tal õigus pöörduda märgukirjaga vangla poole. Tallinna Vangla leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud kaebuse esitaja teo õigusvastasus ja süü rikkumise toimepanemises.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla direktori 07.05.2009 käskkirja nr 286-d ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebuse esitajat vangistusseaduse § 67 punktide 1 ja 4 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks ning piirati vangistusseaduse §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Distsipliininõuete rikkumine väljendus selles, et kinnipeetav lõhkus kambris aknaklaasi kuna oli (varem) korduvalt (tulemusteta) juhtkonna poole pöördunud seoses kambri seinas olevate aukudega.

Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja, et ta oli soovinud vaidlustada käskkirja tervikuna, ka piiranguid puudutavas osas. Vastustaja seonduvalt eelnimetatud selgitusega vastuväiteid ei esitanud (kohtuistungi protokoll, tl 49). Lähtuvalt HKMS § 19 lõigetest 7-8 on võimalik nõudeid kuni kohtuvaidluseni täpsustada ning seda selgitati protsessiosalistele täiendavalt veel kaebuse menetlusse võtmise määruses (tl 15-16). Avaldaja kordas kohtuistungil ka riigi kulul advokaadi määramise taotlust, kuid nimetatud taotlus jäi rahuldamata, sest sellises menetlusjärgus ei olnud see enam vajalik. Kohus selgitas, et samasisuline taotlus jäi juba varasemalt Tallinna Halduskohtu 13.11.2009 määrusega (tl 15-16) rahuldamata ja et riigi õigusabi tarviduse osas ei ole olukord vahepeal muutunud (kohtuistungi protokoll, tl 49). Lähtuvalt riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktist 1 ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud vangistusseaduse § 67 punktis 1 sätestati, et kinnipeetav oli kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ning sama seaduse ja paragrahvi punkti 4 kohaselt suhtuma ka heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad eluja olmeruumid. Akna lõhkumise puhul heaperemehelikust suhtumisest rääkida ei saa ja akna lõhkumises kui sellises menetlusosaliste vahel sisulist vaidlust tegelikult ei olegi. Distsiplinaarmenetluse käigus on koostatud vastavasisuline õiend (tl 25) ning kaebuse esitaja lõhkumist ei eita (kohtuistungi protokoll, tl 49). Vastustaja asus seisukohale, et kaebuse esitaja poolt nimetatud põhjused ei vabanda akna lõhkumist ja heitis omalt poolt kaebuse esitajale ette, et viimane ei põhjendanud, milles väljendus julgeolekuoht seoses sellega, et kambri seinas olid augud. Tallinna Vangla selgitas, et augud olid fikseeritud enne akna lõhkumist ja et remont oli samuti tellitud (tl 23). Antud juhul tuleb nõustuda vastustajaga, et taolises olukorras ei olnud akna lõhkumine viitega julgeolekuohule vabandatav. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas distsiplinaarkaristuse määramist ja valikut piisavalt põhjendanud, kaebuse esitajale on distsiplinaarmenetluse algatamisest teada antud ja võimaldatud anda omapoolseid selgitusi, rikkumise kohta on koostatud ettekanne (tl 26) ning vastav distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 27, pöördel). Haldusasja materjalist ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel oleks vastustaja millegi vastu oluliselt eksinud ja seega jääb kaebus karistuse määramist puudutavas osas rahuldamata.

Arvestades asjaolu, et haldusakti on vaidlustatud tervikuna, kontrollib kohus järgmisena kas distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkirjaga nr 286-d määratud lisapiirangud on proportsionaalsed ning kaalutletud. Vastavalt VangS § 651 võib vangla kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata VangS § 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Piirangud puudutavad mitmesuguseid soodustusi, ajalehtede ja ajakirjade lugemist, raadioja televisioonisaadete jälgimist, lühiajalise väljasõidu võimaldamist, hariduse omandamist, töökohustustega seotud eeliseid, isikliku riietuse kandmise võimaldamist ning sisseostude tegemist. Ilmselt ei saaks kinnipeetavad kartserikaristuse kandmise ajal nagunii kõiki neid võimalusi täies mahus kasutada, kuid sellisel juhul ei oleks vaja nende paragrahvide kohaldamise piiramist ka vastavas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas fikseerida.

Vastustaja viitas (senisele) halduspraktikale, mille kohaselt lisanduvad kartserikaristuse määramisel nimetatud piirangud. Samas ei pruugi kartserikaristus iseenesest (osade) nimetatud võimaluste kasutamist välistada. Kaebuse esitaja on toonud eraldi välja näiteks selle, et ei võimaldatud ajalehti (kohtuistungi protokoll, tl 49). Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, kuidas see peaks parema õiguskuulekuse saavutamisele kaasa aitama. Lisapiirangute kohaldamist ei ole põhjendatud, kuid mõned nendest eeldaksid päris põhjalikku motiveerimist, näiteks hariduse omandamisega seonduvad ja mitmesugused informatsioonilise juurdepääsu piirangud. Mõningate piirangute puhul aga võiks kaaluda nende osalist rakendamist. Antud juhul on osaliselt rakendatud VangS § 48 kohaldamist ja selles osas jääb kaebus rahuldamata, kuid muude piirangute puhul on käskkiri motiveerimata ning ei ole seetõttu kontrollitav. Arvestades asjaolu, et teisi piiranguid on kohaldatud täies mahus ilma sisuliste motiivideta, ei saa neid seetõttu proportsionaalseteks ega põhjendatuteks pidada. Selles osas tuleb kaebus rahuldada.

Enno Loonurm Kohtunik

RIIGIKOHTU 05.12.2011 KOHTUOTSUSE

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.V. kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2011. a otsus haldusasjas nr 3-09-1888 osas, milles ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse selles osas, millega halduskohus tühistas Tallinna Vangla direktori 7. mai 2009. a käskkirja nr 286-d vangistusseaduse § 30 kohaldamise piiramise osas. Jätta muutmata halduskohtu otsus osas, milles halduskohus rahuldas V.V. kaebuse ja tühistas Tallinna Vangla direktori 7. mai 2009. a käskkirja nr 286-d vangistusseaduse § 30 kohaldamise piiramise osas.