2-08-70093/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

2-08-70093

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Imbi Sidok, Ande Tänav, Tiit Kollom

29.01.2010, Tallinn

T. L. hagi Eesti Vabariigi vastu (Riigimetsa

Majandamise Keskuse kaudu) saamata

töötasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetluse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad

8880 krooni

Harju Maakohtu 11.05.2009 otsus

Eesti

Vabariigi

(Riigimetsa

Majandamise

Keskuse kaudu) apellatsioonkaebus

Kirjalik menetlus

Apellant

Eesti

Vabariik

(Riigimetsa

Majandamise Keskuse kaudu, registrikood

70004459,

asukoht

Viljandi

mnt

18b

Tallinnas), lepinguline esindaja Thea Rohtla

Vastustaja

T.

L. (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX

XX-XX

XXXXXXXX

XXXXXX),

lepinguline esindaja Siiri Grünbaum

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.05.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi Eesti Vabariigi (Riigimetsa

Majandamise Keskuse kaudu) kanda.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Menetlusabi selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses

Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6

kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue

1. 16.09.2008

otsusega

rahuldas

Tööinspektsiooni

Lõuna

Inspektsiooni

Töövaidluskomisjon T. L. (edaspidi hageja, vastustaja) avalduse Eesti Vabariigi

Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK, kostja, apellant) vastu ning mõistis

avaldajale välja 2007. aasta tulemuspalga arvestuslikus summas 8 880 krooni.

Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule tulenevalt

individuaalse töövaidluse lahendamsie seaduse (ITLS) § 24 lg-st 4 taotluse avaldajate

poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja töölepingu alusel RMK K. metskonna

XXXXXXXXXXXXXXX põhipalgaga 7 400 krooni kuus. Eesti Metsatöötajate

Ametiühingu ja tööandja vahel sõlmitud kollektiivleping jõustus 01.01.2007 ja kehtis

kuni 31.12.2008 kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul. Kollektiivlepingu lisana nr 1

sõlmitud 2007. aasta palgatingimuste kokkulepe kehtis 01.01.2007 kuni 31.12.2007.

31.01.2008 lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 3

alusel seoses koondamisega. Kostja keeldus hagejale 2007. aasta tulemuspalga

maksmisest põhjusel, et tööleping hagejaga oli lõpetatud enne tulemuspalga

määramist.

3. Kollektiivlepingu lisaks nr 1 oleva 2007. aasta palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1

kohaselt on tulemuspalk lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja

efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, millede

saavutamine sõltub töötajatest. Sama kokkuleppe p 5.2.2 teise lõike kohaselt

makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral kõigile RMK töötajatele

aastatulemuste eest tulemuspalka. Kokkulepe p-de 9.1 ja 9.3. alusel makstakse

tulemuspalka aastatulemuste eest kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega

kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja aastatulemuste eest tulemuspalga fondi

määrab RMK nõukogu ning maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel.

RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirjaga otsustati maksta RMK töötajatele

tulemuspalka 2007. aasta töötulemuste eest 10% ulatuses töötajate 2007. aasta

põhipalgast.

4. Kollektiivlepingu p 11.2 kohaselt sõlmitakse palgatingimuste kokkulepe igaks

kalendriaastaks eraldi ja kollektiivlepingus puudub nõue, et töötaja peab olema aasta

tulemuspalga väljamaksmise ajal RMK töötaja. Kollektiivlepingu p 4 mõte ei ole

piirangute seadmine aasta tulemuspalga saamiseks, vaid töötajate kaitse, st tööandja

peab

tagama

kõikidele

töötajatele

kollektiivlepingu

tingimuste

täitmise.

Kollektiivlepingu p 4 ning palgatingimuste kokkuleppe p-d 5.2.1, 5.2.2 lg 2 ja 9 mõte

on selles, et arvestada tuleb töötamist 2007. aastal, so kalendriaastal, mille kavandatud

kasumi eesmärk on ületatud ja mil töötaja sellesse oma panuse andis.

5. Hageja on saanud RMK juhatuse esimehe 29.01.2008 käskkirja alusel lõpparve

koosseisus täiendavat hüvitust raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse

lõpetamise eest, kuid see ei asenda ega välista tulemuspalka. Hageja põhipalk oli

2007. aastal 7 400 krooni kuus. Seega 10% korral hageja põhipalgast on tulemuspalga

suuruseks 8 800 krooni, so 12 x 7400 = 88 800 x 10%, mille väljamõistmist hageja

taotleb.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt toimus RMK 2007. aasta tulemuste

analüüs ja majandusaasta aruande kinnitamine RMK nõukogu koosolekul 28.03.2008,

kus RMK nõukogu kinnitas 2007. aasta auditeeritud majandustulemused. Nõukogu

otsustas

kollektiivlepingu

alusel

maksta

RMK

töötajatele

2007.

aasta

majandustulemuste põhjal tulemuspalka. Tulemuspalga väljamaksmine toimus

vastavalt juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirjale nr 2-50/6. Käskkirja kohaselt olid

tulemuspalka õigustatud saama vaid selle allakirjutamise ajal RMK-s töötanud

töötajad. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 31.01.2008, siis ei olnud tal enam õigust

tulemuspalka saada ega tööandjal kohustust seda maksta.

7. Tulemuspalga maksmist reguleerib RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel

sõlmitud kollektiivleping, mille lisaks oleva palgatingimuste kokkuleppe p 9 kohaselt

on RMK töötajatele võimalik maksta tulemuspalka aasta töötulemuste eest, kui on

täidetud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja RMK kollektiivlepingu palgatingimuste

kokkuleppega ettenähtud tingimused ja RMK nõukogu on vastu võtnud sellekohase

otsuse. Seega peavad aasta tulemuspalga maksmiseks olema üheaegselt täidetud

järgmised tingimused: töölepinguline suhe, RMK aastatulemused võimaldavad

tulemustasu maksta, st et on saavutatud prognoositud tulemused, ja RMK nõukogu on

võtnud vastu sellekohase otsuse.

8. Kollektiivlepingu p 4 kohaselt laieneb leping ja selle lisad kõikidele RMK töötajatele

ja tulemuspalga väljamaksmise hetkel peab tulemuspalga saamise õigust omav isik

olema RMK töötaja. RMK on kollektiivlepingu punktide sõnastamisel lähtunud

seadustega sätestatud mõistetest. TLS-i mõttes on töötajaks isik, kes on tööandjaga

sõlminud töölepingu, so kokkuleppe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema

tööandjale tööd, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning

kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga

ettenähtud töötingimused. Antud juhul on RMK mistahes ajahetkel otsuseid tehes

käsitlenud töötajana isikuid, kellel on RMK-ga kehtiv tööleping.

9. Kollektiivleping laieneb kõikidele RMK töötajatele, st nii ametiühingu liikmetele kui

ka mitteliikmetele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. 2007-2008 kehtinud

kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled tulemuspalga saamiseks õigustatud

isikute all RMK töötajaid, so arvestati VÕS § 29 lg 5 kohaselt varasema sarnase

lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist vaid töölepingulises suhtes

olnutele.

10. 2005. aasta töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt

13.12.2005, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 05.12.2005, s o enne

vastava käskkirja väljaandmist. 2006. aasta töötulemuste eest maksti tulemuspalka

töötajatele, kes lahkusid töölt 29.12.2006, kuid ei makstud töötajatele, kes olid

lahkunud töölt 01.12.2006. Sama põhimõtet järgis tööandja ka 2007. aasta eest

tulemuspalga maksmisel, so lähtus palgakokkuleppe p-dest 5.2 ja 9 ning maksis

tulemuspalka kõigile sel ajal töötanud RMK töötajatele. Kuna hageja tööleping oli

seisuga 28.03.2008 lõppenud, siis ei kuulunud ta nende isikute ringi, kellel oleks olnud

õigust saada tulemuspalka 2007. aasta töötulemuste eest.

11. RMK nõukogu oli teatanud, et 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalga maksmine

või mittemaksmine otsustatakse pärast 2007. aasta töötulemuste auditeerimist

oletatavasti 2008. märtsikuus, mil koondatavate raamatupidajate ja asjaajajatega on

töösuhted lõppenud. Juhatus otsustas maksta koondatavatele töötajatele nende poolt

2007. aasta jooksul tehtud töö äramärkimiseks töölepingu lõpetamisel täiendavat

hüvitist. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus

vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta

aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise

töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis.

12. Kui 2007. aasta tulemuspalk RMK töötajatele oli 10% põhipalgast, siis koondatud

töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007. aasta töötulemuste eest makstud

summad olid sellest suuremad. Koondatavate töötajate tööülesandeks oli 2008

jaanuaris ainult oma seniste struktuuriüksuste 2007. aasta raamatupidamistoimingute

lõpetamine, mille eest nad said oma palgaastmele vastavat põhipalka. Kostjal oli

kollektiivlepingust tulenev kohustus maksta aasta tulemuspalka, kui olid täidetud kõik

selleks sätestatud tingimused. RMK, lähtudes kollektiivlepingust, otsustas maksta

tulemustasu oma töölepingulises suhtes olnud töötajatele ja on selle maksmise üldised

põhimõtted olid sätestanud RMK töötajate palgatingimuste kokkuleppes. Tulemustasu

maksmise lõplik otsustamine oli RMK nõukogu ja juhatuse esimehe pädevuses ning

see fikseeriti 28.03.2008 käskkirjaga. Kostja ei ole rikkunud palgaseaduse (PalS) § 31

lg 5 nõuet, st et hagejale on kogu palk välja makstud.

Maakohtu otsuse põhjendused

13. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks 2007. aasta eest

tulemuspalga arvestuslikus summas 8 880 krooni. Kohus tuvastas alljärgnevad

olulised faktilised asjaolud: 1) hageja töötas RMK K. metskonnas 29.04.1985 sõlmitud

töölepingu alusel XXXXXXXXXXXXXXX ja tööleping temaga lõpetati 31.01.2008

seoses koondamisega; 2) hageja töötas kogu 2007. aasta kostja juures ja andis oma

panuse RMK 2007. aasta heade aastatulemuste kujunemiseks; 3) hagejale laienes

kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta palgatingimuste kokkulepe, mille p 5.2.1

kohaselt maksti tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja

tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub

töötajatest; p 5.2.2 teise lõike kohaselt maksti heade koondtulemuste saavutamise

korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; p 9.3 kohaselt määras

seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimus juhatuse esimehe

käskkirja alusel. 28.03.2008 käskkirja kohaselt otsustati maksta tulemuspalka

põhikohaga töötajatele 2007. aasta töötulemuste eest 10% töötaja sama aasta

põhipalgast, va neile töötajatele, keda karistati 2007. aastal distsiplinaarkorras või kes

tulid tööle 2007. aasta teisel poolel. Hageja osas neid piiranguid ei esinenud ja seega ei

saanud tööandja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada.

14. Töölepingu lõppemine ei võta töötajalt õigust nõuda väljateenitud töötasu, mille üheks

osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste

kokkuleppes ettenähtud aastatulemuste tulemuspalk. Asjaolu, et 2008. aastal jäi

eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest

hilisemale ajale ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista hageja

õigust saada tulemustasu, mille maksmine oli kollektiivlepingus ette nähtud ja hageja

oli täitnud selle maksmiseks püstitatud näitajad ja tingimused. Seadusest ei tulene, et

töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud

töötaja ees kollektiivlepingu alusel.

15. PalS§ 2 lg 1 sätestab palga mõiste, mille kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab

töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse- või kollektiiv- või

töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalust tulemuspalka

käsitleda kui PalS § 2 lg 4 ettenähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu.

Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja

juurdemaksetest. Palgatingimuste kokkuleppe p-de 5.2.2 ja p 9 alusel on hageja

õigustatud saama 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka, sõltumata sellest, millal

see välja maksti.

16. Vaidlust ei ole selles, et hageja tulemuspalk oleks arvestuslikult 8 800 krooni. TLS § 1

kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub

tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub

maskma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppel,

kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Asjaolu, et

tööandja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitust, ei vabasta

tööandjat kollektiivlepingust tulenevast kohustusest 2007. aastal töötamisega oma

panuse andnud hagejale tulemustasu maksmisest. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg

5 p 4 kohaselt tuleb arvestada lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu

puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine.

Apellatsioonkaebus

17. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivina palub apellant saata asja

uuesti arutamiseks maakohtule. Apellandi väidetel on maakohus rikkunud

menetlusnorme, jättes otsuse vaidlustatavas olulises osas põhjendamata ja tõenditele

hinnangu andmata.

18. Apellandi arvates on kohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436

lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kohus küll leidis, et hagi tuleb rahuldada, kuid on seda

põhjendanud vaid kollektiivlepingu lisaks oleva palgatingimuste kokkuleppe sätetega

ning TLS § 49 p-des 2 ja 7 sätestatud kohustustega, kuid ei ole põhjendanud, miks ta

jättis tähelepanuta kostja esmase põhjenduse tulemustasu mittemaksmise kohta.

Nimelt väitis kostja, et kollektiivleping ja selle lisaks olev palgatingimuste kokkulepe

kehtisid 28.03.2008 (tulemustasu maksmise otsustamise ajal) vaid sel ajal RMK-ga

töölepingulises suhtes olevatele töötajatele ning kuivõrd hagejaga oli tööleping

31.01.2008 lõpetatud, ei kuulunud ta töötajate hulka, kellel olnuks õigus nimetatud

tulemustasu saada. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja

põhjendatud.

19. TsMS § 442 lg 8 järgi otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti

seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Apellant on

seisukohal, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ning teinud neist valed

järeldused. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta ega ole hinnanud kostja

väiteid, mis puudutavad kollektiivlepingu ja selle lisade kehtivust vaidluse pooltele.

Kostja on nii töövaidluskomisjonis kui kohtus väitnud, et nimetatud dokumendid

kehtisid vaid töölepingulises suhtes olevatele pooltele ja sellest tulenevalt ei saanud

vastustaja tulemuspalka nõuda. Vaidlust ei oleks, kui töösuhe kestnuks seisuga

28.03.2008.

20. Kohus on ebaõigesti põhjendanud töötajatele tulemuspalga väljamõistmise kohustust

asjaoluga, et töötajate osas ei esinenud palgatingimuste kokkuleppe p 9.4 tingimusi,

millisel juhul oleks tulemustasu maksmine välistatud. Nimetatud välistavad asjaolud

said tulemuspalga maksmisel arvesse tulla vaid nende töötajate suhtes, kes olid

seisuga 28.03.2008 RMK-ga töölepingulises suhtes. Kohtu järeldus on ebaõige, nagu

ei vabaneks tööandja töölepingu lõppemisel nendest kohustustest, millised olid tal

tekkinud töötajate ees kollektiivlepingu alusel. Töölepingu lõppemisel lõpevad

töölepingu pooltel teineteise suhtes kohustused (teha tööd ja maksta töölepingus või

palgatingimustes sätestatud põhipalka). Nõudeõigus säilib töötajale põhipalga ja

seaduses sätestatud lisatasude osas. Tulemuspalk on lisatasu, mille maksmise

tingimused on sätestatud kollektiivlepingus – viimane aga omakorda kehtis vaid RMK

kõikidele töötajatele.

21. Kohus ei ole arvestanud ega hinnanud kostja seisukohti kollektiivlepingu tõlgendamise

kohta ning seetõttu on teinud ebaõiged järeldused VÕS § 29 lg-st 5. Apellant jääb

seisukohale, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-s 75 sätestatud üldistest tõlgendusreeglitest. Selle järgi arvestatakse

tahteavalduse tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma.

Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Apellant kinnitab, et kollektiivlepingu allkirjastamisel 2005. aastal

ning hiljem, sh ka 2007-2008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel, mõistsid

pooled isikutena, kel on õigus saada aasta tulemustasu, just töötajaid, kes selle

maksmise ajal on RMK-ga töölepingulises suhtes. Selline tõlgendamine tulenes VÕS §

29 lg-s 5 sätestatud asjaolude arvestamisest, st arvestati kollektiivlepingu sõlmimise

asjaolusid, arvestati varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu

maksmist vaid töölepingulises suhtes olnutele, lepingu olemust ja eesmärki ning

tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat.

22. Riigikohus on 24.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-06 p-s 10 asunud

seisukohale, et kohtuotsuse põhjendamise kohustus sisaldab mh kohustust vastata

poolte kõikidele asjakohastele väidetele ja hinnata kõiki asjakohaseid tõendeid, mida

kohus on vastu võtnud. Nimetatud seisukoht on küll kujunenud enne 01.01.2006

kehtinud tsiviilprotsessi baasil, kuid kostja arvates on kohtutel ka praegu selline

kohustus tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8.

Vastustaja seisukoht

23. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

kohtuotsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused

24. Kolleegium, olles tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustajate vastusega ning toimikus

olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget

kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, sealhulgas ka tõendite hindamise

osas. Kolleegium ei tuvastanud kaebuses väidetud TsMS § 436 lg 1 ega ka § 442 lg 8

nõuete rikkumist. Maakohus põhjendas, mis asjaoludel ta hagi rahuldas. Kolleegium

nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid

seisukohti.

25. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et vastavalt

kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 6 lg 1 p-le 1 võib kollektiivlepingus kokku leppida

palgatingimustes. Maakohus tuvastas, et hagejale laienes 2007. aasta RMK

kollektiivleping, milles olid kokku lepitud RMK töötajate palgatingimused (lepingu

lisas nr 1). Vaidlusalusel perioodil kehtinud PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida

tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti

muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb

põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja

juurdemaksetest.

26. Palgatingimuste kokkuleppe p 3.3 kohaselt on kollektiivlepingu pooled avanud

tulemuspalga mõiste: tulemuspalk on lisapalk, mida tööandja maksab töötajale lisaks

põhipalgale vastavalt tööandja poolt kehtestatud palgatingimustele. Kollektiivlepingu

lisaks oleva 2007. aasta palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1 kohaselt makstakse

tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete

ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest.

27. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et nimetatud kollektiivlepingu palgatingimuste

kokkuleppe lisa nr 1 p 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste

saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele. Lisa nr 1 p 9

sätestas tulemuspalga maksmise korra, mille p 9.3 kohaselt määrab seda liiki

tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja

alusel.

28. RMK nõukogu 28.03.2008 koosoleku protokollist ilmneb, et otsuse p 2.2 kohaselt

otsustati maksta 2007. aasta palgatingimuste kokkuleppe p 9 alusel kõikidele RMK

töötajatele 2007. aasta tulemuste eest tulemuspalka 10 % töötaja 2007. aasta

põhipalgast. Seega ka nimetatud nõukogu otsuses on lähtutud palgatingimuste

kokkuleppe p-st 9. Nimetatud lisa 1 p-st 9.4 ilmneb, et tulemuspalka ei olnud

õigustatud saama töötajad, keda on jooksval aastal karistatud distsiplinaarkorras või

kes on tulnud tööle jooksva aasta teisel poolel. Maakohus tuvastas, et hageja töötas

kogu 2007. aasta ning ei ole esitatud ka väiteid, et hagejat oleks karistatud

distsiplinaarkorras. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et eelnimetatud

palgatingimuste kokkuleppest ei tulene alust hagejale tulemuspalga väljamaksmisest

keeldumiseks.

29. Apellant on tuginenud nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses asjaolule, et 2007.

aasta tulemuspalga väljamakse otsustamise ajaks oli tööleping hagejaga lõppenud ning

tegemist ei olnud enam kostja töötajaga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 2007.

aasta majandusnäitajad tulenesid RMK töötajate tööpanusest ning väljamakse aluseks

saab olla töösuhte olemasolu tulemuspalga arvestuse perioodil, mitte aga asjaolu, kas

väljamakse otsustamise või selle maksmise ajal töösuhe jätkus või mitte.

Vaieldamatult oli hageja RMK töötaja 2007. aastal ning andis oma panuse tööandja

edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Seega oli hagejal õigustatud ootus 2007. aasta

eest tulemuspalga saamiseks ning teda tuli võrdselt kohelda teiste töötajatega, kellega

koos oli ta oma panuse andnud heade töötulemuste saavustamiseks. Asjaolu, et

apellant ei ole eelnevatel aastatel ka teistele töötajatele, kes lahkusid töölt enne

väljamakse tegemist, tulemuspalka maksnud, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata

jätmiseks.

30. Kolleegium leiab, et tööandja poolt koondamisele kuuluvatele töötajatele täiendava

hüvitise maksmine oli tööandja vabatahtlik otsustus ning see ei välista hageja õigust

2007.aasta eest tulemuspalga saamiseks. Arvestusliku tulemustasu suuruse osas

pooltel vaidlust ei olnud. Seega on kohus põhjendatult hageja nõude rahuldanud.

31. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud

jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Imbi Sidok

Tiit Kollom

Ande Tänav

Otsus parandatud 15.03.2010.a. määrusega

Resolutsioon:

Parandada tsiviilasjas nr 2-08-70093 29.01.2010 Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud otsuse

sissejuhatavas osas ja resolutsiooni esimeses punktis märgitud Harju Maakohtu otsuse kuupäev ja

lugeda „11.05.2009“ asemel õigeks „11.06.2009“.