3-10-122/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

15.01.2010 on kaebuse esitaja R G esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse kinnisvaratehingu Narva, Tallinna mnt 44-23 kehtetuks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning Narva Linnavalitsuse 05.03.2008 korralduse nr 246-k õigusvastaseks tunnistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 3 sätestab halduskohtu pädevuse:

(1) Halduskohtu pädevusse kuulub:

1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; Kohus

Kohtuasja number TARTU HALDUSKOHUS JÕHVI KOHTUMAJA

3-10-122 Määruse kuupäev 20.01.2010 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R G kaebus

kinnisvaratehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tühistamiseks

Resolutsioon Kaebus tagastada läbivaatamatult, kuna esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kaebaja võib oma õiguste kaitseks pöörduda hagiavaldusega Viru Maakohtu Narva Kohtumaja poole.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kätteandmisest arvates

2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine;

3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

(2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. HKMS § 11 lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebuse lahendamine, kui õigusakt on tsiviilõiguslik ( kaebaja on vaidlustanud korteri Narva, Tallinna mnt 44-23 müügilepingu).

Halduskohus märgib ka, et lähtuvalt kohtulahendite infosüsteemi( KIS) andmetest on Viru Maakohus lahendanud tsiviilasja 2-04-1367 ja leidnud, et „Kohus leiab tõendatuks tunnistajate A P ja T K ütlustega, et poolte abielusuhted lõppesid 1992.aastal… Kohus leiab, et kuna üks abikaasa on väljendanud tahet abielu lahutada ja loeb abielu jätkamist võimatuks, kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 1992.ast, abikaasad elavad eraldi 15 aastat, hagejal on faktiliselt uus perekond, seega võib lugeda, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.“

Vaidlus on kaebaja meelest Narva, Tallinna mnt 44-23 eluruumi võõrandamises.

Viru Maakohus on nimetatud eluruumi kohta märkinud järgmist: ”Vastavalt 10.03.1995.a ostu-müügilepingule (I köide tl 5) ostis K G Narvas, Tallinna mnt 44-

23 asuva 1-toalise korteri. Kostja poolt esitatud 26.06.1989 orderist nr 457 (I köide tl 29) on näha, et eluruumi vahetuse kaudu sai K G 26.06.1989.a õiguse kasutada Narvas, Tallinna mnt 44-23 asuvat korterit üksinda. Vastavalt 01.12.1995.a ostu-müügilepingule (I köide tl 36) ostis R G Narvas, Tallinna mnt 42-203 asuva 2-toalise korteri. 26.06.1989 orderist nr 456 (I köide tl 30) on näha, et eluruumi vahetuse kaudu sai R G 26.06.1989.a õiguse kasutada Narvas, Tallinna mnt 42-203 asuvat korterit koos O. N ja V. G. Mõlemad pooled ei vaielnud vastu sellele, et peale abielusuhete lõppemist oli olukord selline, et Narvas, Tallinna mnt 44-23 asuvat korterit kasutas K. G, aga Narvas, Tallinna mnt 42-203 asuvas korteris elas kostja oma emaga ja poolte tütrega. Kohus leiab, et see vara on poolte ühisvara, mis oli juba jagatud poolte vahelise kokkuleppega ja kohtu kaudu jagamisele ei kuulu.”

Võlaõigusseadusest tulenevad nõuded vaadatakse läbi hagimenetluses Viru Maakohtus. Kaebaja võib oma õiguste kaitseks pöörduda Viru Maakohtu Narva kohtumajja.

Kohus kohaldas Halduskohtumenetluse seadustiku §- e 3 lg 2, 11 lg 4

Ülle Polluks Kohtunik