Legislator Case Law & Legislation
3-09-2245/5 AI generated

3-09-2245/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-09-2245/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

09.10.2009 saabus Tallinna Halduskohtule M. V. kaebus, milles kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla poolt tema taotluse läbi vaatamata jätmise, tegevusetuse ja viivituse. Kaebaja vaidlustab ka

Legislator headnote

AI generated

3-09-2245/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: V. kaebus, milles kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla poolt tema taotluse läbi vaatamata jätmise, tegevusetuse ja viivituse. Kaebaja vaidlustab ka

Keywords

AI generated
standing against building permit vat fraud investigation protection against illicit commercial practices action for disturbance of possession cause of action third-party claim procedure in attachment
AI generated
3-23-526/11
XX esitas 9. jaanuaril 2023 Viru Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 6- 10/725-1) võimaldada talle lühiajaline väljasõit 9. veebruarist 2023 kuni 10. veebruarini 2023 ettevõttesse aadressil Masina 9, Tallinn. Viru Vangla käsitas kaebaja 9. jaanuari 2023. a taotlust kui lühiajalise väljaviimise taotlust, kuivõrd vangistusseaduse (VangS) § 32 lõike 6 kohaselt ei anta väljasõidu luba muu hulgas eluaegsele kinnipeetavale. Viru Vangla jättis 13. jaanuari 2023. a otsusega nr 6-10/725-2 kaebaja 9. jaanuari 2023. a taotluse nr 6-10/725-1 lühiajaliseks väljaviimiseks rahuldamata.
3-12-2581/9
11.12.2012 saabus Tallinna Halduskohtule M.V.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks seonduvalt arvuti ja interneti kasutamise võimaldamisega.
3-09-2787/2
A.S esitas 27.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Vangla kohustamist vastama seaduses sätestatud tähtaja jooksul tema 09.11.2009 vaidele.
3-10-1647/7
Jätta rahuldamata R. Š´i riigi õigusabi taotlus. Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord HKMS § 471 lg 2; RÕS § 15 lg 8 Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu Asjaolud: Asjaolud: Asjaolud: Asjaolud:
3-16-2556/5
A.N. esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses asjaajamiskorra ning menetlusnormide rikkumisega. Esialgse õiguskaitse taotlusele on lisatud ka koopia Tallinna Vanglale esitatud taotlusest. Vastusena halduskohtu 14.12.2016 kohtunõudele täpsustas Tallinna Vangla 15.12.2016, et kaebusele lisatud taotlus on veel menetluses ning käesolevaks ajaks seda lahendatud ei ole.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2010, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2245

Haldusasi

M. V. kaebus Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi

toimingutele

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada M. V. kaebus HKMS § 11 lõike 3 alusel.

2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).

ASJAOLUD

1. 09.10.2009 saabus Tallinna Halduskohtule M. V. kaebus, milles kaebaja vaidlustab Tallinna

Vangla poolt tema taotluse läbi vaatamata jätmise, tegevusetuse ja viivituse. Kaebaja vaidlustab ka

Justiitsministeeriumi viivituse ja vaideotsuse. Lisaks taotles kaebaja riigilõivust vabastamist, kuna ta

on maksevõimetu.

2. 16.11.2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 10

päeva. Kohus selgitas, et kaebajalt tuleb täpsustada, mis on tema eesmärk Tallinna Vangla ja

Justiitsministeeriumi toimingute vaidlustamisel ning märkida, milles seisneb konkreetselt Tallinna

Vangla tegevusetus ja viivitus. Lisaks tuli kaebajal näidata, kuidas rikub vaideotsus tema õigusi

vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kõigi taotluste osas tuli kaebajal kaebust täiendada, tuues ära

põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.

3. 30.11.2009 saabus kohtule kaebuse täpsustus. Kaebaja selgitas, et kohtusse pöördumise

eesmärgiks on VangS §-st 99 tulenevate vahistatu õiguste kontrollimine. Kaebaja juhtis kohtu

tähelepanu VSkE § 80 lõikes 3, §-s 801, §-s 81 ja §-s 83 sätestatule ning leidis, et kõik tema taotlused

olid esitatud nõuetekohaselt. Kaebaja lisas, et vaidlustab ka Tallinna Vangla poolse väljaviimisest

keeldumise, kuna vangla viivitas vastusega ning otsis asjakohatuid põhjendusi ja ettekäändeid

väidetavate puuduste näol.

KOHTU SEISUKOHT

4. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle

seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus

selgitab esiteks kaebajale kaebuse täpsustuses lisatud Tallinna Vangla poolse väljaviimisest

keeldumise vaidlustamise osas, et Tallinna Vangla jättis kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamata

jätmise tõttu läbi vaatamata, mitte ei keeldunud kaebaja välja viimisest. Tallinna Vangla ei ole

keeldunud kaebaja välja viimisest ning kohus ei saa lahendada kaebust haldusakti peale, mida pole

antud või toimingu peale, mida pole sooritatud. Kohus lähtub seega kaebuses esialgselt märgitust,

kus kaebaja selgitab, et taotleb Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist.

5. Kaebaja on seega kaebuses taotlenud Tallinna Vangla toimingute (taotluse läbi vaatamata jätmine,

tegevusetus ja viivitus) õigusvastasuse tuvastamist ning vaidlustanud ka Justiitsministeeriumi

viivituse ja vaideotsuse. Kohus selgitas 16.11.2009 määruses kaebajale, et Justiitsministeeriumi

viivitus on toiming, mille puhul on võimalik taotleda õigusvastasuse tuvastamist ning vaideotsuse

vaidlustamisel tuleb kaebajal näidata, kuidas vaideotsus rikub tema õigusi vaidemenetluse esemest

sõltumatult. Kaebaja ei märkinud kaebuse täienduses vaidemenetluse esemest eraldiseisvat õiguste

rikkumist, jättes seega kohtu poolt määratud tähtajaks puudused kõrvaldamata.

6. Tallinna Vangla toimingute ja Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise osas

märgib kohus järgmist. Kuivõrd kaebaja kaebuse esitamisel oma põhjendatud huvi esile ei toonud,

selgitas kohus käiguta jätmise määruses, et tuvastamisnõude eelduseks oleva põhjendatud huvi

olemust. Kohus rõhutas, et põhjendatud huviks ei saa olla pelk huvi veenduda haldusakti

õigusvastasuses ega sellega koos esitatud kaebuse esitaja väide tema õiguste rikkumisest. Kohus

palus seetõttu kaebuse esitajal oma tuvastushuvi põhjendada ja tõendada. Kaebuse esitaja kaebuse

täpsustustes arvestatavat tuvastamistaotluse põhjendatud huvi aga esile toonud ei ole, seega on ka

Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi toimingutele esitatud tuvastamistaotluste osas puudused

tähtaegselt kõrvaldamata. Riigikohus on seejuures korduvalt leidnud, et tuvastamiskaebuse

läbivaatamise eelduseks ei saa muuhulgas olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse

esitaja õigusi (3-3-1-101-08; 3-3-1-70-09). Samas rõhutab Riigikohus määruses nr 3-3-1-21-09, et

HKMS § 10 lõikest 3 tulenevalt peab menetlusosaline ise oma põhjendatud huvi ära näitama ning

kohus kontrollib asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi

ära näidanud. Kohus aga ei saa ega tohigi kaebuse esitaja eest piisavat põhjendatud huvi välja

mõtlema hakata. Kaebuse materjalide pinnalt ei nähtu kohtule siiski ka ühtegi võimalikku eelist,

mida kaebuse esitaja tuvastamiskaebusega oma õiguste edasisel kaitsel antud kaebusega saavutaks.

Seega leiab kohus, et kaebuse esitajal ei saagi käesoleva kaebuse tuvastamisnõude puhul piisavat

põhjendatud huvi esineda. Isegi, kui kaebuse esitaja oleks kaebusesse oma põhjendatud huvi

tuvastamisnõude osas märkinud, nähtub kaebuse materjalidest, et antud juhul ei saa kaebajal esineda

sellist huvi, mis teda tema õiguste edasisel teostamisel või kaitsmisel kuidagi aidata saaks.

7. Kuna kaebuse materjalide pinnalt ei nähtu kohtule ühtegi võimalikku eelist, mida kaebuse esitaja

tuvastamiskaebusega oma õiguste edasisel kaitsel antud kaebusega saavutaks, leiab kohus, et kaebuse

esitajal ei esine käesoleva tuvastamisnõude puhul piisavat põhjendatud huvi. Kaebus kuuluks seega

tuvastamisnõuete osas tagastamisele HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel, mille kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse

pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kuivõrd kaebuse esitaja ei

ole aga kohtu määratud tähtajaks tuvastamistaotluste esitamiseks esinevat arvestatavat põhjendatud

huvi ära näidanud ega märkinud vaidemenetluse esemest eraldiseisvat õiguste rikkumist ning jätnud

seega puudused kõrvaldamata, tuleb kaebus kõigi taotluste osas selle esitajale läbivaatamatult

tagastada HKMS § 11 lõike 3 alusel.

Kadriann Ikkonen

kohtunik