3-09-2245/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated09.10.2009 saabus Tallinna Halduskohtule M. V. kaebus, milles kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla poolt tema taotluse läbi vaatamata jätmise, tegevusetuse ja viivituse. Kaebaja vaidlustab ka
Legislator headnote
AI generated3-09-2245/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: V. kaebus, milles kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla poolt tema taotluse läbi vaatamata jätmise, tegevusetuse ja viivituse. Kaebaja vaidlustab ka
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadriann Ikkonen
Määruse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2010, Tallinn
Haldusasja number
3-09-2245
Haldusasi
M. V. kaebus Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi
toimingutele
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Resolutsioon
1. Tagastada M. V. kaebus HKMS § 11 lõike 3 alusel.
2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale.
Edasikaebamise kord
Määruse
peale
võib
esitada
määruskaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).
ASJAOLUD
1. 09.10.2009 saabus Tallinna Halduskohtule M. V. kaebus, milles kaebaja vaidlustab Tallinna
Vangla poolt tema taotluse läbi vaatamata jätmise, tegevusetuse ja viivituse. Kaebaja vaidlustab ka
Justiitsministeeriumi viivituse ja vaideotsuse. Lisaks taotles kaebaja riigilõivust vabastamist, kuna ta
on maksevõimetu.
2. 16.11.2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 10
päeva. Kohus selgitas, et kaebajalt tuleb täpsustada, mis on tema eesmärk Tallinna Vangla ja
Justiitsministeeriumi toimingute vaidlustamisel ning märkida, milles seisneb konkreetselt Tallinna
Vangla tegevusetus ja viivitus. Lisaks tuli kaebajal näidata, kuidas rikub vaideotsus tema õigusi
vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kõigi taotluste osas tuli kaebajal kaebust täiendada, tuues ära
põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.
3. 30.11.2009 saabus kohtule kaebuse täpsustus. Kaebaja selgitas, et kohtusse pöördumise
eesmärgiks on VangS §-st 99 tulenevate vahistatu õiguste kontrollimine. Kaebaja juhtis kohtu
tähelepanu VSkE § 80 lõikes 3, §-s 801, §-s 81 ja §-s 83 sätestatule ning leidis, et kõik tema taotlused
olid esitatud nõuetekohaselt. Kaebaja lisas, et vaidlustab ka Tallinna Vangla poolse väljaviimisest
keeldumise, kuna vangla viivitas vastusega ning otsis asjakohatuid põhjendusi ja ettekäändeid
väidetavate puuduste näol.
KOHTU SEISUKOHT
4. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle
seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus
selgitab esiteks kaebajale kaebuse täpsustuses lisatud Tallinna Vangla poolse väljaviimisest
keeldumise vaidlustamise osas, et Tallinna Vangla jättis kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamata
jätmise tõttu läbi vaatamata, mitte ei keeldunud kaebaja välja viimisest. Tallinna Vangla ei ole
keeldunud kaebaja välja viimisest ning kohus ei saa lahendada kaebust haldusakti peale, mida pole
antud või toimingu peale, mida pole sooritatud. Kohus lähtub seega kaebuses esialgselt märgitust,
kus kaebaja selgitab, et taotleb Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist.
5. Kaebaja on seega kaebuses taotlenud Tallinna Vangla toimingute (taotluse läbi vaatamata jätmine,
tegevusetus ja viivitus) õigusvastasuse tuvastamist ning vaidlustanud ka Justiitsministeeriumi
viivituse ja vaideotsuse. Kohus selgitas 16.11.2009 määruses kaebajale, et Justiitsministeeriumi
viivitus on toiming, mille puhul on võimalik taotleda õigusvastasuse tuvastamist ning vaideotsuse
vaidlustamisel tuleb kaebajal näidata, kuidas vaideotsus rikub tema õigusi vaidemenetluse esemest
sõltumatult. Kaebaja ei märkinud kaebuse täienduses vaidemenetluse esemest eraldiseisvat õiguste
rikkumist, jättes seega kohtu poolt määratud tähtajaks puudused kõrvaldamata.
6. Tallinna Vangla toimingute ja Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamise osas
märgib kohus järgmist. Kuivõrd kaebaja kaebuse esitamisel oma põhjendatud huvi esile ei toonud,
selgitas kohus käiguta jätmise määruses, et tuvastamisnõude eelduseks oleva põhjendatud huvi
olemust. Kohus rõhutas, et põhjendatud huviks ei saa olla pelk huvi veenduda haldusakti
õigusvastasuses ega sellega koos esitatud kaebuse esitaja väide tema õiguste rikkumisest. Kohus
palus seetõttu kaebuse esitajal oma tuvastushuvi põhjendada ja tõendada. Kaebuse esitaja kaebuse
täpsustustes arvestatavat tuvastamistaotluse põhjendatud huvi aga esile toonud ei ole, seega on ka
Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi toimingutele esitatud tuvastamistaotluste osas puudused
tähtaegselt kõrvaldamata. Riigikohus on seejuures korduvalt leidnud, et tuvastamiskaebuse
läbivaatamise eelduseks ei saa muuhulgas olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse
esitaja õigusi (3-3-1-101-08; 3-3-1-70-09). Samas rõhutab Riigikohus määruses nr 3-3-1-21-09, et
HKMS § 10 lõikest 3 tulenevalt peab menetlusosaline ise oma põhjendatud huvi ära näitama ning
kohus kontrollib asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi
ära näidanud. Kohus aga ei saa ega tohigi kaebuse esitaja eest piisavat põhjendatud huvi välja
mõtlema hakata. Kaebuse materjalide pinnalt ei nähtu kohtule siiski ka ühtegi võimalikku eelist,
mida kaebuse esitaja tuvastamiskaebusega oma õiguste edasisel kaitsel antud kaebusega saavutaks.
Seega leiab kohus, et kaebuse esitajal ei saagi käesoleva kaebuse tuvastamisnõude puhul piisavat
põhjendatud huvi esineda. Isegi, kui kaebuse esitaja oleks kaebusesse oma põhjendatud huvi
tuvastamisnõude osas märkinud, nähtub kaebuse materjalidest, et antud juhul ei saa kaebajal esineda
sellist huvi, mis teda tema õiguste edasisel teostamisel või kaitsmisel kuidagi aidata saaks.
7. Kuna kaebuse materjalide pinnalt ei nähtu kohtule ühtegi võimalikku eelist, mida kaebuse esitaja
tuvastamiskaebusega oma õiguste edasisel kaitsel antud kaebusega saavutaks, leiab kohus, et kaebuse
esitajal ei esine käesoleva tuvastamisnõude puhul piisavat põhjendatud huvi. Kaebus kuuluks seega
tuvastamisnõuete osas tagastamisele HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel, mille kohaselt tagastab kohus
kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse
pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kuivõrd kaebuse esitaja ei
ole aga kohtu määratud tähtajaks tuvastamistaotluste esitamiseks esinevat arvestatavat põhjendatud
huvi ära näidanud ega märkinud vaidemenetluse esemest eraldiseisvat õiguste rikkumist ning jätnud
seega puudused kõrvaldamata, tuleb kaebus kõigi taotluste osas selle esitajale läbivaatamatult
tagastada HKMS § 11 lõike 3 alusel.
Kadriann Ikkonen
kohtunik