2-09-61305/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-09-61305

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuaril 2010. a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61305 Tsiviilasi X AS hagi S. S. vastu tasumata maksete 7141,60 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : X AS ( reg.kood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxx ) Hageja volitatud esindaja : E. P. Kostja : S. S. ( is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx)

Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning KOS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6; 113 ja TsMS §142 lg. 1, 162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus

o t s u s t a s :

Rahuldada X AS hagi S. S. vastu täies ulatuses.

Välja mõista S. S. halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 17.11.2009.a summas seitse tuhat ükssada nelikümmend üks ( 7141) krooni 60 senti ja menetluskuludena riigilõiv üks tuhat nelisada (1 400) krooni X AS-i ( a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.

2 (4)

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (19.01.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum xxxxxxxxx-x, Valga linnas. Hageja osutas eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamuja territooriumi mõttelise osa osas hooldusja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata halduskulud, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil detsember 2007.a. kuni oktoober 2009.a. Hageja märgib, et seisuga 17.11.2009.a. on kostjal halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 7141,60 krooni, millise võlgnevuse palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni.

Menetluse käik 02.12.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.14-16/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 22.12.2009.a. (tl. 20). Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

3 (4) TsMS § 444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuseid perioodil detsember 2007.a. kuni oktoober 2009.a. ning tema võlg hageja ees seisuga 17.11.2009.a. on 7141,60 krooni. Kuna hageja hooldas antud korterit ning tagas antud korterile kommunaalteenustega varustuse, on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist.

Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /…/ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxxxxxxx-x, Valga linn. Kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi detsember 2007.a. kuni oktoober 2009 .a. on 7141,60 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud hooldustasu ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt hoolduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista halduskulu, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 7141,60 krooni hageja kasuks.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 (4) Seega tuleb menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõiv 1600 krooni hageja kasuks. .

Aare Kaldma Kohtunik