2-07-22240/32 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.01.2010 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-07-22240

Tsiviilasi

Hind

VVhagi ÕPvastu kahju hüvitamiseks

55000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja VV(XXX XXX), esindaja vandeadvokaat Mati Maksing

Kostja ÕP(XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos

Kohtuistungi aeg, koht,

osalenud isikud

Menetluse liik

07.12.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Hageja VVja tema esindaja vandeadvokaat Mati Maksing

Kostja esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata VV hagi ÕP vastu kahju hüvitamiseks 10287,67 krooni

2. Jätta ÕP menetluskulud VV kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi

saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue, põhjendused.

1. Hageja palus oma esialgses hagis kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 55000 krooni.

Hageja on kinnisasja, mis asub XXX, omanik ja kostja on XXX asuva kinnisasjas omanik.

Kostja on üle oma kinnisasja piiri rajanud abihoone, mis asub osaliselt hageja kinnistul ja

selle tegemiseks puudus hageja nõusolek/luba. Nimetatu takistas hagejale juurdepääsu

tema elamu ühele küljele. Kostja rajas oma abihoone peale terrassi, mis on kinnitatud

hageja elamu külge, hageja ei ole selleks nõusolekut andnud. Menetluse ajal 12.05.2009

lammutas kostja oma ehitise hageja maja küljest lahti ja kõrvaldas suurema osa üle piiri

ületanud detailid, millega lõpetas hageja omandi rikkumise (mis seisnes üle piiri

ehitamises ja hageja maja külge oma ehitise kinnitamises). Ehitanud hageja hoone külge

abihoone ja rajanud sellele terrassi selliselt, et on kinnitanud terrassi hageja elamu külge

(teise korruse kõrguselt), on kostja kahjustanud hageja omandit, hagejal on tekkinud

kahju. Hageja tugineb samale sündmusele ja teole, mis talle kahju tekitas. Hageja ei nõua

nende kulutuste hüvitamist, mis seostuvad tema elamu II korruse osale tehtud

vigastustega.

2. Hageja kandis osa lammutusega seotud kulusid ja soovib, et kostja hüvitaks need

järgmiselt:

1) tööriistade üürimise kulu 2031,45 krooni – hageja üüris saabelsae ja ketaslõikuri

kokku 929,85 krooni eest, piikvasara ja meisli 344,60 krooni eest ning

mootorlõikuri 757 krooni eest,

2) hageja tööaja kulu 11 tunni eest on kokku 864,82 krooni – hageja lõikas lahti

09.04.09 ehitistevahelise kinnistu piiri tagumises osas, milleks kulus kokku 4 h,

14.04.09 lammutas ära kivimüüri ulatuses, mis see ulatus hageja kinnistule ja

milleks kulus 4 h, 22.04.09 alustas kostja ehitise betoonplaadi lahtilõikamist pikki

piiri, milleks kulus 2h, tunnitasu määr on arvestatud Statistikaameti andmete järgi

ja see oli 2009.a I kvartalis ehituses vastavalt 78,62kr/h.

3) majale tehtud vigastuste kõrvaldamise kulu 7391,40 krooni. Tegemist on

taastusremondikuludega: tüübliaukude kõrvaldamise kulud, endise segu jääkide

kõrvaldamise kulud, hageja garaaži betoonlae vigastuste kõrvaldamise kulud.

Nimelt oli garaaži betoonlagi saanud kahjustada, kuna kostja ehitas rõdu hageja

elamu seina külge.

3. Hagi ei ole aegunud, kuna hagi esitamise ajaks 11.06.07 ei olnud kostjale veel väljastatud

ehitusluba ega muid kohaliku omavalitsuse lube, mis lubanuks abihoone ehitada ja nende

olemasolul oleks ikkagi hoone ehitamine hageja kinnistule ja hageja elamu külge

õigusvastane. Kostja hoonet ise ei kõrvaldanud, hageja oli sunnitud seda tegema ise,

hoone asumine hageja kinnistul ja tema elamu küljes on tema omandi rikkumine.

4. Istungil 07.12.2009 kinnitas hageja veelkord, et ta ei nõuab vaid betoonilae vigastustest

tekkinud kahju hüvitamist, tüübliaukudest tingitud kahju hüvitamist, tööriistade ja tööaja

kulu hüvitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 10287,67 krooni

ja jätta menetluskulud kostja kanda (II kd lk 262-266, 347).

5. Tõendid: Päästeameti ettekirjutus 22.08.06, kirjad ja tulekahjude registreeringud (I kd lk

7,115-116, 118, 165, 166-167, 168, 173-175), Tallinna Linnaplaneerimise ameti kiri

22.09.06, PT-89-98 05.05.98 koos joonisega, 26.11.07, 11.01.07, 11.01.08, 04.10.06 (I kd

lk 9,12, 18, 114, 117, 135), hageja kiri kostjale tuleohtliku olukorra likvideerimiseks

25.10.06 (I kd lk 16-17), Maa-ameti kiri 24.01.07, õiend (19, 60, 63 I kd), fotod (lk 22-24,

136-139, I kd, II kd lk 242-251), kostja seletuskiri Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

14.09.06 (lk 58, 169I kd), piiriprotokoll (lk 62, I kd), PROÜ ekspertarvamus (I kd 125),

Põhja-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo kiri 02.10.06 (I kd lk 134),

kinnistusraamati väljavõte (I lk 140), otsused, väljavõte äriregistrist, maksehäire raport (I

kd lk 155-164), E. V ja A. N e-kirjavahetus (lk 171-172 I kd), Pirita LOV kiri Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile (II kd lk 70), tunnistajate H. V ja T. V ütlused (II kd lk 105,

117-122), kohtumenetluses läbiviidu ekspertiisi akt (II kd lk 163-220), OÜ R arve-

kviitung nr 75(II kd lk 268), R AS arved (II lk 269-270), väljatrükk Statistikaameti

internetileheküljelt (II kd lk 271), EEOÜ pakkumine (II kd lk 337-338).

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Abihoone oli rajatud hiljemalt 10.02.86. Hagi on aegunud TsK § 81 järgi, kuna hagi on

esitatud 2007.a juunis. Kostja Õ. Pei ole abihoonet rajanud. See hoone on rajatud XXX

hoone endise omaniku H. V ja XXX endise omaniku J. P suulise kokkuleppe alusel ning

nende isikute poolt. Seega ei saa olla kostja kahju tekitaja, hagi tuleb jätta selle tõttu

rahuldamata. Lisaks leiab kostja, et abihoone ehitamiseks oli olemas endise omaniku

nõusolek, seega ei ole abihoone rajamine õigusvastane. Abihoone on krundi piiril. Ka

abihoone rekonstrueerimisel, terrassi ehitamisel abihoone katusele ja ühendamisel hageja

elamuga ei ole kostja käitumine õigusvastane, puudub kostja süü. Terrassi rajamine ja

abihoone rekonstrueerimistööd tehti 2005 ja 2006 ja see toimus kooskõlas hagejaga.

Kostja ei ole teinud ehitustöid, lisaks on need tehtud hageja nõusolekul. Tüübliaugud tehti

hageja nõusolekul hoone põhjapoolse seina kordategemise käigus, kuhu puitmaterjali ja

kinnitusvahendid paigutas kostja, isolatsiooni ja tuuletõkkematerjali hageja. Kivipostide

segujäägid, mille kõrvaldamise kulusid soovib hageja hüvitada, tekkisid sinna 1980-ndatel

aastatel ja seega on nõue selles osas aegunud. Betoonlae osa on roostes, tegemist on

korrosiooniga, mille eest kostja ei vastuta. Tõendamata, et hageja on teinud tööd

kahjustuste likvideerimiseks. Tõendamata on kostja õigusvastane tegu.

8. 13.06.09 seisuga on kostja lammutanud abihoone osad, mis olid hageja arvates tema

kinnistul, samuti on kostja oma abihoone hageja hoone küljest lahti ühendanud ja see ei

paikne enam vahetult hageja hoone kõrval.

9. Tõendid: aktid 10.02.86, 18.08.86, 20.08.86 (I kd lk 39-50), eelprojekt koos jooniste ja

erinevate liitumislepingutega (lk 68 103, I kd) ja selle korrektuur (II kd lk 6-50),

ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni koosoleku protokoll (I lk 178), Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti kiri kostja esindajale (I kd lk 179-180), kinnistusraamatu

väljavõte (lk 181 I kd), fotod (II kd lk 256-257), e-kirjavahetus A. Kja E. V vahel (II kd

lk 283), ehitise paikse ülevaatuse akt koos fotodega (II kd lk 285-286), Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti kiri T. P ja kostja esindajale (II kd lk 287, 288), tunnistajate T.

P, Ü. J, M. J, M. O, V. Õ ütlused ( II kd lk 106-113, 145).

Kohtu põhjendused

10. VÕS RakS§ 22 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut kahju õigusvastase

tekitamise kohaldatakse kui kahju tekitanud tegu või sündmus leidis aset pärast 01.07.02.

Seega kui kahju tekitav sündmus või tegu leidis aset enne 01.07.02, kohaldatakse kahju

õigusvastasele tekitamisele varemkehtinud seadust kooskõlas VÕS RakS § 2.

11. Hageja on kinnistu nr XXX, mis asub XXX, Tallinn, omanik, kostja on vastavalt kinnistu

nr XXX, mis asub XXX, Tallinn, omanik, millede kohta on esitatud kinnistusraamatu

vastavad väljavõtted (I kd lk 140, 181).

12. Hageja leiab, et talle on tekitatud kahju sellega, et kostja on rajanud abihoone hageja

kinnistul asuva elamu külge, teinud selles rekonstrueerimise töid ja mille tõttu on hoone

kahjustatud ja selle taastamiseks on vaja teha kulutusi, mis tuleb kostjal hüvitada. Kahju

on hageja arvates taastusremondi kulud hoone enda taastamiseks, ehitusvahendite rent ja

tööaja kulu, mis on seotud kostja abihoone lammutamisega hageja hoone küljest.

Abihoone kõrvaldamisega seotud töövahendite ja tööaja kulust tingitud kahjunõue

summas 2896,27 krooni.

13. Väidatav kahju ulatus on järgmine: tööriistade üürimise kulu 2031,45 krooni ning hageja

tööaja kulu 864,82 krooni. Kuna eelmärgitud kulud on hageja väidetavalt teinud või

pidanud tegema selle tõttu, et tema elamu küljes on kostja abihoone, siis on kahju

tekitavaks teoks hoone rajamine hagejale kuuluva ehitise külge. Kostja poolt esitatud

XXX hoone pindala ja mahtude arvestamise lehelt nähtub, et nimetatud elamu juures on

garaaž (I kd lk 39) ja selle kohta on tehtud muudatuste kanne 20.08.86. Esitatud Tallinna

tehnilise inventariseerimise büroo aktist 26.08.86 nähtub, et inventariseerija U. R ja

Pääsusilma majavalduse valdaja J. P on koostanud akti selle kohta, et nad on teinud maa-

ala ja sellel asuvate hoonete ehituste ülevaatuse ning et viimase inventariseerimise ajast

25.02.66 on maa-ala ning hoonete ja ehituste juures teostatud järgmised muudatused: 1)

maa-ala juures muudatusi ei ole, 2) põhihoone juures on ruumid nr 10 ja 11 ümber

ehitatud toaks /projektiväline/, 3) kõrvalhoonete juures on ehitatud projektiväline garaaž,

4)

õuepealsete

ehituste

juures

ei

ole

muudatusi.

Koondakt,

mis

asub

inventariseerimistoimiku nr 13636 juures, kajastab XXX asuva majavalduse hindamise

tulemusi, see on teostatud 20.08.86 ja selleks akti kohaselt on hinnatud elamut, garaaži,

mis on projektiväline, kaevu, piiret, väravat. Selle pind oli vastavalt 20.08.86 mahu

arvestamise lehele (lk 39) 42m2 ja maht 103m3 ning 21.02.1994.a. hindamisakti ja

arvutuste lehe kohaselt oli garaaži pind samuti 42,m2 (lk 49, 50, I kd) ning maht samuti

103m3 (lk 49, I kd ). Hageja tunnistaja T. Väljate ütluste (lk 117, II kd) kohaselt elas ta

Pääsusilma tee 1971-1988 ning tema ütluste kohaselt ei olnud maja küljes algselt mingi

abihoonet, kuid kunagi see oli sinna tekkinud. Tunnistaja isa H. V oli kurtnud, et naaber

oli tema usaldust kurjasti kasutanud ning hoone ehitanud H. V maja külge.

14. Kohus leiab, et kostja on esitatud aktide ja hindamise koondakti, XXX, Tallinn asuva

maa-ala ja sellel asuvate hoonete inventariseerimist kajastava tõendiga ning majavalduse

hoonete ja pindade mahu ja arvutamislehtedega, tõendanud, et garaaž, mis asub hagejale

kuuluv elamu küljes, oli olemas XXX, Tallinn asuva elamu küljes juba hiljemalt

20.08.1986. Seega on kostja tõendanud, et märgitud garaaži kui abihoone rajamine kui

kahju tekitav tegu oli aset leidnud enne 20.08.1986 ning hageja ei ole tõendanud, et

märgitud hoone oleks ehitatud hageja elamu külge hiljem ning seda ei nähtu ka T. V

ütlustest, millal see sinna rajati. Nimetatud kaalutlustel puudub vajadus anda hinnangut

kostja tunnistaja V. Õ ütlustele, kuna hoone rajamine XXX elamu külge ülalmärgitud ajal

on kinnitust leidnud kostja poolt esitatud eelmainitud dokumentaalsete tõenditega.

15. Seega kohaldub vaidluses kooskõlas VÕS Raks § 2 TsK § 448 lg 1,2, mille kohaselt

kuulub teise isikule tekitatud kahju hüvitamisele, kui kahju tekitaja ei tõenda, et ta pole

kahju tekitamises süüdi. TsK § 222 lg 2 järgi mõistetakse kahju all kreeditori tehtud

kulutusi, vara kaotsiminekut, rikkumist, saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui

võlgnik oleks kohustuse täitnud, st kui ta poleks TsK § 448 lg 1, 2 mõttes kahju tekitavat

tegu toime pannud.

16. Kostja palus jätta hageja nõude tööjõu kulutuste ja tööriistade rendi kulutuste osas

aegumise tõttu rahuldamata. 1986.a. kehtinud TsK § 81 järgi oli hagi korras õiguste

kaitsmise üldiseks tähtajaks 3 aastat ning TsK § 86 järgi algas hagi kulgemise tähtaeg siis,

kui isik sai teada oma õiguste rikkumisest või oleks pidanud sellest teada saama.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja kinnisasja nr XXX XXX, Tallinn omanik

alates 07.06.01 ja kantud kinnistusraamatusse asja omanikuna 31.01.2001 esitatud

avalduse alusel. Seega pidi hageja olema teadlik juba hiljemalt 31.01.2001 sellest, et tema

kinnistul oleva elamu küljes on vaidlusalune garaaž ehk et kahju tekitav tegu on aset

leidnud. Hagi on kohtusse esitatud 11.06.07 ja seega on hagi, isegi kui arvestada selle 3-

aastast aegumistähtaega alates 31.01.2001, aegunud. Eeltoodu tõttu kohaldab kohus

osaliselt kahju hüvitamise nõudele, so tööriistade üürimise kulu 2031,45 krooni ning

hageja tööaja kulu 864,82 krooni hüvitamiseks, kostja taotlusel aegumist ning jätab selles

osas nõude rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei anna kohus hinnangut kostja väidetele

sellest, kas kostja on õige isik, kes peaks vastutama kahju tekitamise eest, kas kostja on

süüdi kahju tekitamise eest, kas esineb põhjuslik seos kahju tekitamise ja kostja teo vahel,

kahju suurusele ning nende kohta esitatud tõenditele nagi tööriistade rendi arved ja

statistikaameti väljatrükk. Viimased väited ja tõendid kuuluvad hindamisele vaid siis, kui

nõue poleks selles osas aegunud. Hageja väide, et hagi esitamise ajaks ei olnud abihoonele

antud vajalikke ehituslube ja muid lube, oli tuleohtlik, ei tähenda, et kahju nõue poleks

aegunud viidatud TsK § 81 järgi. Kahju tekitamist ega sellest tuleneva nõude aegumist ei

mõjuta asjaolu, et hoone rajati ebaseaduslikult projektita või seda ei hangitud ega ole

pikka aega hangitud ja millal sellest asjaolust hageja teada sai, samuti asjaolu, kui suur on

kahju ulatus (tööriistade rent jm), vaid asjaolu, millal kahju tekitav tegu toime pandi ja

millal sai hageja õiguste rikkumisest teada. Kahju tekitav tegu, milleks on selle abihoone

ehitamine hageja elamu külge, mis põhjustas omandi kahjustamise, leidis aset hiljemalt

1986 ning hageja pidi sellest olema teadlik hiljemalt 31.01.2001, millisest ajatas alates

algas aegumise tähtaja kulgemine nagu kohus eelpool märkis. Hageja ei ole esitanud

kostja vastu omandi rikkumise lõpetamise nõuet, vaid esitas kahju hüvitamise nõude,

millisel juhul kohalduvad teistsugused aegumise tähtajad ja ülalviidatud õigusnormid

võrreldes asjaõiguse rikkumisest tuleneva nõude esitamisega.

Hageja elamu taastamisega seotud taastusremondi kulutuste e. kahju nõue summas

7391,40 krooni.

17. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse

või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise

eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1054 lg 3 vastutab isik teise isiku ees kahju eest,

kui teine isik on täitnud tema ülesandeid ja seeläbi tekitanud kahju kolmandatele isikutele

ja ülesande andjal on kontroll kahju tekitanu käitumise üle.

18. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2

kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3

järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS

§ 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

19. Seega on kahju hüvitamise eelduseks kahju tekkimine, kostja tegu, põhjuslik seos kahju

tekkimise ja kostja teo vahel, teo õigusvastasus, kostja süü. Kui üks nendest eeldustest on

täitmata, ei tõusetu küsimust kahju hüvitamisest hagejale.

20. Hageja kinnitas istungil, et betoonikahjustus, mille hüvitamist ta nõuab, vastab kohtule

esitatud EE OÜ pakkumise p –le 1 ja on vastavalt sellele 3799,50 krooni, milleks on

kulud I ja II korruse seina ülemineku vormistamiseks vajaminevale materjalile, tööle (vt

prot 07.12.09). Samuti kinnitas hageja samal istungil, et elamu fassaadi tüübliaukude

kõrvaldamise kulud e. taastamisremondi kulud on kajastatud EEOÜ pakkumise p-s 2,

milleks on kulud esiseina ukseümbruse krohviparandustele ja värvimisele koos materjali

ja tööga vastavalt 2360 krooni. Veel kinnitas, et elamu II korruse taastusremondi kulusid

ta ei nõua. Seega leiab kohus, et hageja nõuab kostjalt VÕS § 128 lg 1, 2 ja 132 lg 3

alusel kahjustuste likvideerimise e. asja parandamise kulusid, mis on seotud

betoonikahjustuste likvideerimisega ning tüübliaukude kõrvaldamisega.

21. Eeltoodu tõttu vaatlebki kohus, kas märgitud kahjustused e. kahju on tekkinud ja kas selle

eest on kostja vastutav.

22. Hageja esitatud fotodelt 5, 9 (lk 247, II kd, vt prot 07.12.09) nähtub, et laudis oli

kinnitatud hageja elamu külge. Fotodelt 6,7,8 (lk 247-249, II kd) on näha, et hageja elamu

fassaadil on tüübliaugud. Fotodelt nr 3,4,5 (lk 244-245, II kd, vt prot 07.12.09) nähtub, et

hoonel on betoonikahjustus, kuna sellest on tükk väljas. Vaidlus puudus selles, et 2005 ja

2006 lasi kostja teha oma pojal T. P kostja abihoone rekonstrueerimistöid, kostja hoone

kaeti laudisega, mis ulatus hageja hoonele, laudise alla paigaldati soojustusvill, tuuletõke,

lisaks ehitas oma abihoone peale terrassi, mis kinnitus hageja elamu külge. Seega on

kostja vastutav VÕS § 1054 lg 3 alusel võimaliku kahju eest, mis on tehtud tema

kontrollile alluva isiku T. P poolt ja kostja ülesandel ja lähtunud tema kinnistult. Kohus

leiab, et viidatud fotodega on hageja tõendanud tema hoonel esinevate tüübliaukude ja

betoonikahjustusega hoone enda kahjustamist e. kahju tekkimist ja kuna vaidlus puudus

selles, et need kahjustused on tekkinud kostja poja poolt tehtud tööde käigus, on kahju

tekkimine põhjuslikus seoses viidatud teoga: abihoone rekonstrueerimise ja abihoonele

terrassi ehitamisega.

23. Selleks, et kostja vastutaks hagejal tekkinud kahju eest, on vajalik, et kahju tekitamine

oleks õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 5 järgi ning § 1045 lg 2 p 2 alusel ei ole kahju

tekitamine õigusvastane, kui kannatanu oli kahju tekitamisega nõus, va juhul kui nõusolek

oleks vastuolus heade kommetega või seadusega. Kostja väitis, et need kahjustused, mis

tehti hageja hoonele 2005/2006, on kooskõlastatud hagejaga, st et hageja oli sellega nõus.

24. Kostja tunnistaja T. P ütlustest nähtub, et abihoone tehti rekonstrueerimise käigus korda,

vaheti välja katus, kuna lasi läbi, lõhuti vanad müürid, kuna olid kõverad, sj soojustati

hoone hagejapoolne sein, milleks materjali andis hageja ise ning et laudis pandi hageja

hoone peale kokkuleppel hagejaga. Ütluste kohaselt vajas abihoone korrastamist. Kõik

tööd, mis tehti rekonstrueerimise käigus, tehti kokkuleppel hagejaga. Töid, millega hageja

ei nõustunud, ei tehtud. Ka terrassi kinnitamiseks hageja elamu külge, oli olemas

kokkulepe hagejaga. Tunnistaja M. O ütlustest nähtub, et T. P hagejaga kokku kostja

abihoone korrastamises, mingeid vastuväiteid hageja ei esitanud. Jutt käis garaaži

soojustamisest, samuti sellest, et ühtlustada elamut ja abihoonet väliselt, samuti oli

kokkulepe hagejaga selles, kust soojustus pidi algama ja lõppema ja selles, et katta ära

liitekohas olev mõra. Tööde käigus soojustati ära hageja elamu vastav külg, hageja tõi

soojustusmaterjali ja T. P tõi laudise. Selleks, et terrass paigaldada hageja hoone külge,

küsiti hagejalt ka nõusolekut ning hagejalt ei olnud selles osas mingeid vastuväiteid.

Tunnistaja M. O tegi vastavaid töid, tema vahetas abihoone katust, vahetas välisfassaadi,

osales terrassi ehitamisel. Tunnistaja Ü. Jalaka ütluste kohaselt oli hageja nõus tehtavate

soojustustöödega ning muretses ise materjalid, hiljem, so 2007.a. muutis oma arvamust.

Tunnistaja M. J ütluste kohaselt aitas ta T. P terrassi ehitamisel ja osaliselt tegi hoonete

soojustamist. Ütluste kohaselt tõi hageja soojusvilla, tuuletõkkeplaadi, kuid midagi ei

maininud tunnistajale, mis puudutas terrassi ehitamist.

25. Hageja tunnistaja HV ütluste kohaselt oli nende perele ootamatu see, et naaber ehitas

terrassi oma abihoone peale hageja maja külge. Tunnistaja mäletamise järgi oli

naabrimees isalt küsinud kuhu ta võiks terrassi teha ja isa oli soovitanud, et ehitatagu oma

maja peale või juurde. Veel ütles tunnistaja, et kuivõrd naabri hooned olid vananenud ja

riivasid oma välimuselt silma, siis oli juttu naabritega sellest, et naaber peaks nendega

midagi ette võtma, jutuajamine oli toimunud paar aastat tagasi. H. V ütlustest ei nähtu, et

ta oleks viibinud hageja ja T. P jutuajamiste juures, mis seondusid abihoone

rekonstrueerimisega ning selle juures tehtavate soojustöödega, fassaadile laudise

panekuga. Seega ühtivad H. V ütlused kostja tunnistaja T. P ütlustega osas, et abihoone

oli amortiseerinud, vajas korrastamist (katus lasi läbi, seinad olid kõverad) ning kinnitavad

kohtu arvates mõlema poole ühist huvi parandada ja korrastada olemasoleva abihoonet,

mis asus hageja elamu küljes, seisundit. H. V ütlustest nähtub, et naabrite tüli põhjustas

asjaolu, et vastavateks töödeks ja ka abihoonel endal puudusid nõutavad load, mille tõttu

leidis hageja, et sellise olukorra likvideerimiseks tuleb midagi ette võtta. Nimetatud ütlus

on kooskõlas Ü. J ütlusega sellest, et hiljem muutis hageja oma arvamust tehtud tööde

osas ja polnud enam nende töödega nõus. Ka hageja enda nõudekirjas kostjale 25.10.06 (I

kd lk 16-17) viitab hageja abihoone tuleohtlikkusele ja vastavate kohustuslike lubade

puudumisele. Kostja tunnistaja TV ütluste kohaselt ei ole ta viibinud hageja ja Tõnu P

jutuajamise juures, mis puudutasid kostja abihoonega seotud töid.

26. Hinnates seega kostja tunnistajate ütlusi osas, mis puudutab nõusoleku saamist hagejalt

tööde tegemiseks, soojustusmaterjali saamiseks ja võrreldes neid hageja tunnistajate

ütlustega, mis puudutab tüli tekkimist poolte vahel seoses pädevate asutuste lubade

puudumisega ja et tegelikult vajas abihoone korrastamist, leiab kohus, et kostja

tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja abihoone rekonstrueerimise käigus tehtud

tööd on kooskõlastatud hagejaga, sj on hageja ise osaliselt materjalidega panustanud

soojustustöödesse, aga ka seda, et terrassi kinnitamiseks hageja elamu külge oli olemas

hageja nõusolek. Kohtul puudub alus kahelda kostja tunnistajate ütlustes, kuna need

langevad ühte ja lisaks viibis M. O hageja ja T. P jutuajamise juures, mis puudutas

abihoone rekonstrueerimist ning selle käigus tehtavaid soojustustöid, laudise panekut ja

terrassi ehitamist. Hageja ei ole ümber lükanud kostja eelnimetatud väiteid. Eeltoodu

tõttu leiab kohus, et hagejal oli ette näha, et tööde käigus tehakse tema omandile ka

vastavaid kahjustusi (tööde käigus said kahjustada betoon, elamu fassaadil on

tüübliaugud). Abihoone rekonstrueerimiseks ja terrassi ehitamiseks nõusoleku andmine

ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega sõltumata sellest, et hagejal puudusid

vastavad ehitusalased load erinevatelt ametiasutustelt.

27. Kuna vaidluses on tõendatud, et hageja oli nõus tehtavate töödega, on ta olnud nõus ka

enda omandile kahju tekitamisega, mistõttu on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 2 p 2

alusel õiguspärane ja seega ei ole kostja vastutav ka tekitatud kahju eest, mille eest hageja

hüvitist nõuab. Märgitud põhjusel tuleb hageja nõue ka ülejäänud kahju hüvitamiseks,

mis hõlmab endast elamu taastamisega seotud taastusremondi kulutuste hüvitamist

hagetavas summas 7391,40 krooni jätta rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei ole vaja anda

hinnangut kostja süü küsimusele, samuti kahju ulatusele ja selle kohta esitatud poolte

väidetele ja esitatud tõenditele nagu EEOÜ hinnapakkumine, kohtumenetluses läbiviidud

ekspertiisiaktile. Ka ei oma vaidluses tähtsust poolte poolt kohtule esitatud

dokumentaalsed tõendid selle kohta, mis puudutavad kostja abihoone tuleohutusnõudeid,

ehituslubade olemasolu või puudumist, maa katastriüksuste mõõtmist, piire, kostja

ehitusprojekti menetlemist, arvamust sellele (Tallinna Linnaplaneerimise ameti kirjad,

Pirita LOV kiri pooltele, kostja seletuskirjad erinevatele ametitele, erinevate ametite

arvamused kostja hoone ehitusprojektile, E. V e-kirjavahetus kohalike omavalitsuse

asutustega seoses kostja abihoone ehitusprojektiga ja selle menetlemisega, ehitusprojekt ja

selle korrektuur, Päästeameti kirjad, ettekirjutus kostjale, tulekahjude registreeringud,

PROÜ arvamas kostja ehitusprojektile, Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo kiri), kuna

omavad tähendust vastavate projektide menetlemisel, ehitise enda lubatavusel ning ega

oma tähendust kahju õigusvastasel tekitamisel erasuhtes.

28. Ka ei pea kohus andma hinnangut kostja esitatud fotodele, paikse ülevaatusaktile, mis

puudutavad abihoone lammutamist (II kd lk 256-257), kuna selles vaidlus puudus, et

kostja oli menetluse käigus asunud abihoonet eraldama hageja elamust, sj märgib kohus,

et hageja poolt lammutuse käigus tehtud kulutuste hüvitamise nõue jäi rahuldamata

aegumise tõttu. Ka puudub vajadus anda hinnang nendele hageja fotodele, millest nähtub

abihoone ja hageja elamu kokkuehitus ja terrassi asetus, sest selles ka vaidlus puudub (lk

22-24, 136-139, I kd, II kd lk 242-243).

29. Mingit tähendust ei oma vaidluses asjaolu, kas kostja poja ja menetlusväliste äriühingute

suhtes on tehtud kohtulahendeid, kas kolmandatel isikutel on maksehäireid ja kas kostja

pojal võiks olla kehtiv ärikeeld, mistõttu esitatud otsuste ja äriregistri väljavõte näol on

tegemist asjakohatute tõendiga ja need tuleb üldse jätta tähelepanuta.

30. Pärast asja arutamise lõppemist ja kohtuvaidlusi esitatud poolte taotlused, va protokolli

paranduste taotlused, jätab kohus tähelepanuta, ja kuna need on esitatud elektrooniliselt, ei

ole nende tagastamine tehnilises mõttes võimalik.

Menetluskulude jaotus ja tsiviilasja hind

31. TsMS § 123 järgi määrataks tsiviilasja hind hagi esitamise ajaga. Hageja esitas kostja

vastu kahju hüvitamise nõude 55000 krooni hüvitamiseks ja seega on tsiviilasja hind

55000 krooni. Kohtu arvates ei mõjuta tsiviilasja hinda asjaolu, et hageja vähendas

haginõude suurust.

32. TsMS § 162 lg 1,2 alusel jäävad kõik menetluskulud, sj kohtuvälised menetluskulud selle

poole kanda, kelle kahjuks on kohus otsuse teinud.

33. Hagi ei ole jäetud rahuldamata põhjusel, et kostja on hagi tunnistanud või selle rahuldanud

pärast hagi esitamist, mistõttu jäävad kostja menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2

hageja kanda.

34. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

avaldust maakohtule koos vastavate tõenditega 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi

jõustumisest.

Kohtunik