2-09-47801/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-47801

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-47801 Tsiviilasi Mxxxxx Kxxxx hagi Exxxxx Jxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elektronpost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: Exxxxx Jxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elektronpost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Mxxxxx Kxxxx ja Exxxxx Jxxxxxxx vahel sõlmitud ja 28.12.2009.a kohtule esitatud kompromiss, mis sõlmiti alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Exxxxx Jxxxxx kohustub tasuma Mxxxxx Kxxxxxxe lapse Exxxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist summas 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 01.09.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

1.2 Exxxxx Jxxxxx kohustub tasuma elatise Mxxxxx Kxxxxxarvelduskontole nr 10010388065019 hiljemalt iga kalendrikuu 5. kuupäevaks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-47801 menetlus Mxxxxx Kxxxx hagis Exxxxx Jxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-09-47801 kantud menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Kalevi t 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxx Kxxxx esitas 22.09.2009.a kohtule hagiavalduse Exxxxx Jxxxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Mxxxxx Kxxxx palus kohtul Exxxxx Jxxxxxxxx lapse Exxxx Jxxxxxxxülalpidamiseks välja mõista elatise 3500 krooni kuus alates 2009.a septembrist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega kõigil hageja poolt teatatud ja ka kohtu poolt välja selgitatud aadressidel ja küsis vastuse. Kostja ühelegi menetlusdokumendile ei reageerinud. Hageja teatas kohtule (tl.25), et kostja on teadlik esitatud nõudest ja kohtu kirja kätte saanud. Kohus selgitas hagejale kompromissi sõlmimise võimalusi ja korda. Hageja teatas kohtule, et pooled peavad läbirääkimisi kompromissi sõlmimise asjus (tl.27-28).

28.12.2009.a esitas hageja kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromisslepingu. 28.12.2009.a kohtule saadetud e-mailis taotles hageja kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohustus maksta lapse ülalpidamiseks elatist tuleneb seadusest (PkS § 60, § 61 lg.1), elatis mõistetakse välja vähemalt alates elatisehagi esitamisest (PkS § 70 lg.1). Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse.

TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokkulepet sõlminud, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433.

Kohtunik

Ü. Raag