3-08-1442/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2010, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1442

Haldusasi

Ü.M.i ja Baltforest Puit OÜ kaebused riigiasutuste tegevusetusega

tekitatud kahju hüvitamiseks.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda vastustajaks Lääne ringkonnaprokuratuuri asemel

prokuratuur

ning

Lääne

politseiprefektuuri

asemel

Lääne

prefektuur.

2. Jätta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata

ja lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Ü.M.i poolt

tasutud riigilõiv summas 2288,20 krooni ja Baltforest Puit OÜ

poolt tasutud riigilõiv summas 4957 krooni.

4. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajatel määruse jõustumisel

teatada kohtule oma arveldusarve number.

5. Sekretäril saata määrus peale kaebajate poolt arveldusarve

numbri esitamist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele

Tallinna Halduskohtu kohtudirektori Helle Ojasalu kaudu.

6. Sekretäril saata käesolev määrus:

- kaebajatele (Baltforest Puit OÜ esindaja Ü.M.) koos vastustajate

vastustega;

- vastustajatele (Lääne prefektuur; prokuratuur).

7. Kriminaalasja nr 05274000334 toimik tagastada Lääne

prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnale ning kriminaalasja nr

1-03-113 toimikud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale peale

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 12 lg 3, § 471 lg 2).

Menetluse käik ning menetlusosaliste seisukohad ja taotlused

1. 21.07.2008 saabus Tallinna Halduskohtule Ü.M.i ja Baltforest Puit OÜ kaebus mõista välja

riigiasutuste tegevusetusega Ü.M.ile tekitatud kahju. Kaebajad leiavad, et kahju on tekitatud

seoses vastustajate tegevusetusega, mis seisneb kaebaja vara hoiule võtmata jätmises ajal kui

Ü.M. oli vahi all.

2. 02.10.2008 jättis kohus kaebuse käiguta. 27.10.2008 esitas kaebaja kaebuse täienduse.

01.01.2009 anti asi üle kohtunik D.Liivilt kohtunik K.Maimanni menetlusse. 23.01.2009 jättis

kohus kaebuse uuesti käiguta. 16.02.2009 esitas kaebaja vastuse käiguta määrusele. 20.02.2009

nõudis kohus Lääne politseiprefektuurilt välja kriminaalasja nr 05274000334 toimiku.

27.04.2009 tegi kohus kaebaja esindajale kohtunõude; nõudis Pärnu Maakohtust välja

kriminaalasja nr 03274000140 toimikud ning tegi kohtunõude Kaarma Vallavalitsusele.

22.05.2009 saabus kaebaja vastus kohtunõudele. 12.06.2009 saabusid Pärnu Maakohtust

kriminaalasja toimikud.

22.05.2009 vastuses kohtumäärusele on täpsustatud nõude suurus, mille kohaselt Ü.M.ile

tekitatud kahju on 74 272 krooni ja OÜ-le Baltforest Puit tekitatud varaline kahju 157 111

krooni. Kahju tekkimist soovib kaebaja tõendada kriminaalasja nr 05274000334 toimikus

olevate arvetega ja A. H. ütlustega. Vastustajateks on kaebuse täienduses märgitud Eesti

Vabariik, Lääne politseiprefektuur ja ringkonnaprokuratuur. 18.09.2009 määrusega võttis kohus

kaebused menetlusse, liitis need ühiseks menetlemiseks ning määras vastustajateks Lääne

politseiprefektuuri ja Lääne ringkonnaprokuratuuri.

3. 09.10.2009 saabus prokuratuuri vastus kaebusele. Vastustaja leiab, et tulenevalt

prokuratuuriseadusest (§ 1 lg 1, lg 2, § 4 ja 5) ja prokuratuuri põhimäärusest peaks vastustaja

olema prokuratuur kui valitsemisasutus, kuna ringkonnaprokuratuuri ei käsitleta märgitud

õigusaktides eraldiseisva asutusena.

Kaebuste tähtaegsuse osas märgib vastustaja, et kaebuse esitamisel on tähtaega rikutud. Ü.M. sai

kahju tekkimisest teada vahi all viibimise ajal, so Kaarma Vallavalitsuse 21.10.2004 kirjast,

milles on fikseeritud Eikla saeveskis asuvate seadmete seisukord. Seega oli kaebaja hiljemalt

2004.a. oktoobri lõpus teadlik temale tekitatud kahjust ning kolmeaastane tähtaeg kahjunõude

esitamiseks oli kaebuse esitamise ajaks möödunud. Kaebaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist.

Menetlus tuleks lõpetada seoses kaebuse mittetähtaegsusega.

4. 29.10.2009 Lääne politseiprefektuuri vastuses leitakse, et kaebus ei ole tähtaegne. Teine

vastustaja on samuti seisukohal, et kaebajad pidid kahju tekkimisest teada saama 21.10.2004

Kaarma Vallavalitsuse kirjast. Vastustaja taotleb kaebuse sisuliselt läbivaatamata jätmist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus leiab, et prokuratuuri seisukoht vastustaja osas on põhjendatud ning vastustajaks tuleb

lugeda Lääne ringkonnaprokuratuuri asemel prokuratuur.

Kahju hüvitamiseks kohustatud avaliku võimu kandjaks tulenevalt RVS § 12 lg-st 1 on küll riik,

kuid Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg 5 kohaselt esineb riik protsessiosalisena

halduskohtumenetluses haldusorgani kaudu halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tulenevalt prokuratuuri põhimääruse § 1 lg-st 2 esindab prokuratuur oma ülesannete täitmisel

riiki. Seega on HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt halduskohtumenetluses vastustajaks prokuratuur.

Kuna kirjalik vastus kaebusele on esitatud riigi peaprokuröri poolt volitatud (volikiri tlk 84)

isiku poolt, ei vaja eelnevad menetlustoimingud kordamist.

Muuta tuleb ka seoses 01.01.2010 jõustunud Politsei ja piirivalve seadusega teise vastustaja

nimetust, milleks on Lääne prefektuur. Politsei ja piirivalve seaduse § 119 lg 1 (üleminekusätted

käesoleva seaduse § 5 lõike 1 rakendamisel) kohaselt kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 1

jõustumiseni 2012. aasta 1. jaanuaril on prefektuur Politsei- ja Piirivalveameti kohalik

täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, olles politseiasutuseks käesoleva seaduse

tähenduses.

6. Kaebuse tähtaegsus

HKMS § 9 lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib

esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud

isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul avaliku võimu

kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu

sooritamisest arvates. RVS § 17 lg 3 näeb ette analoogse tähtaja regulatsiooni.

Ü.M. väidab esialgses kaebuses, et sai kontrollida vara allesolekut vabanedes vahi alt

20.05.2005, siis sai talle väidetavalt selgeks, et vara on kadunud.

27.10.2008 kaebuse täienduses (tlk 15) kaebaja selgitab, et esitas kahjunõude taotluse

Justiitsministeeriumile, kes 26.06.2008 vastuses keeldus kahju hüvitamisest. Vastavalt RVS § 18

lg-le 2 pöördus kaebaja 30 päeva jooksul keeldumisest kaebusega halduskohtusse. Kaebaja

leiab, et kaebus on tähtaegne, kuid palub samas ennistada kaebuse esitamise tähtaja.

16.02.2009 kaebuse täienduses Ü.M. leiab, et kaebus on tähtaegne tulenevalt RVS § 17 lg-st 3 ja

HKMS § 9 lg-st 4. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud tal peale Kaarma Vallavalitsuse

21.10.2004 kirja saamist võimalik kontrollida vara allesolekut, kuna ta viibis jätkuvalt vahi all.

Samuti puudus kaebaja väitel tema vanematel ja abikaasal vara säilitamise abinõude

rakendamiseks reaalne võimalus (puudusid dokumendid, mille alusel kindlaks teha säilitamist

vajav vara) ja materiaalsed vahendid ning ka õiguslik kohustus.

RVS § 17 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamiseks võib taotluse esitada kahju tekitanud

haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks

esitatakse Justiitsministeeriumile. RVS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata võib kannatanu 30 päeva jooksul

esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Kuna antud asjas on kahju tekkimine seostatud prokuratuuri ja Lääne prefektuuri tegevusetusega

siis ei saa nende avaliku võimu kandjate väidetava tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise

nõude esitamise tähtaja arvestamisel arvesse võtta kaebaja pöördumist Justiitsministeeriumi

poole. Kaebajad ei ole kahju hüvitamiseks pöördunud prefektuuri või prokuratuuri poole kui

väidetava

kahju

tekitanud

avaliku

võimu

kandjate

poole.

Kaebajate

pöördumine

kahjuhüvitamise taotlusega vale haldusorgani (Justiitsministeerium) poole ei anna alust lugeda

tähtaega pöördumise osas haldusorgani seisukoha esitamisest vastavalt RVS § 18 lg-le 2.

HKMS § 9 lg 4 ja RVS § 17 lg 3 kohaselt peab kohus selgitama, millal kaebuse esitaja kahjust ja

selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kaebajad on kohtunõudele esitatud 22.05.2009 vastuses märkinud, et A. H. firma Trans&Trade

(kellele Ü.M. 13.06.2002 ehitise ostu-müügi lepingu kohaselt müüs saekaatri) lõpetas tegevuse

Eikla saekaatris kusagil 2002.a. lõpus ning A.H. teatas Ü.M.ile, et ei soovi tema kasutusse antud

esemeid ära osta ja jätab need saekaatrisse. Lepinguid esemete kasutamise või hoidmise kohta

kaebaja sõlminud ei ole.

Asjaolu, et A.He. äriühing lõpetas tegevuse Eikla saekaatris 2002.a. lõpus ning jättis sinna tema

kasutuses olnud ja väidetavalt kaebajatele kuulunud esemed kinnitavad ka kriminaalasja nr

05274000334 toimikust nähtuvad kannatanu ütlused (Ü.M.i ülekuulamise protokoll). Viidatud

kriminaalasja materjalide kohaselt käis Ü.M. lukustamata ustega saekaatris aegajalt esemete

allesolekut kontrollimas. Esemed olid viimati alles 10.05.2003. Ü.M. on ülekuulamise

protokollis loetlenud temale ja OÜ-le Baltforest Puit kuulunud ja saekaatris asunud esemed

(saelehed, 10 erineva võimsusega elektrimootorit, saeraami noad, linditangid, ajamirihmad,

elektrikeevitusseade,

vanarauaks

mõeldud

saeraam).

(tlk

11,

13,

17)

Kõnealune

kriminaalmenetlus lõpetati 08.01.2007, kuna kahtlustatavat ei olnud võimalik kindlaks teha.

Ü.M. viibis vahi all 14.05.2003 kuni 20.05.2005. Kaebaja väidetel esitas ta alates vahistamisest

uurijale taotlusi vara säilimise tagamiseks (ühtki uurijale esitatud kirjalikku taotlust kohtule

esitatud ei ole). Nähtuvalt 09.09.2003 süüdistatava taotluse rahuldamata jätmise määrusest (tlk

20) on Ü.M. uurijalt nõudnud, et võetaks tarvitusele abinõud tema vara hoidmiseks, kuid ei ole

täpsustanud, kus vara asub. Saaremaa prokuratuuri abiprokurör on viidatud määruses leidnud, et

Ü.M. ei ole konkretiseerinud, millise vara hoiulevõtmist ta taotleb ning väide uurija poolt vara

säilitamiseks abinõude tarvitusele võtmata jätmisest on paljasõnaline ja põhjendamata.

Nähtuvalt viidatud määrusest ja kriminaalasja 1-03-113 materjalidest on kaebajal olnud

menetluses esindajad (advokaadid).

14.10.2004 saatis Saare Maakohus Kaarma Vallavalitsusele kirja (tlk 5), milles palus kontrollida

vara olemasolu ja võtta vajadusel tarvitusele meetmed selle säilimise tagamiseks. Kaarma

Vallavalitsuse 21.10.2004 kirjast (kaebuse lisa, tlk 6) nähtuvalt oli kontrollimisel hoone (Eikla

saeveski) avatud, ilma usteta, lagunenud lukuta piirdeaiaga, hoones oli osaliselt demonteeritud

mittekompleksseid töökorras mitteolevaid seadmeid, mille väärtus kontrollija hinnangul ei

saanud olla 300 000 krooni. Kontrollija hinnangul võis selline olukord saeveskis olla kestnud

pikemat aega ning mingeid jõupingutusi vara säilivuse tagamiseks omanik teinud ei ole.

Omavalitsus leidis, et hoone korrastamine selliselt, et oleks võimalik tagada allesoleva vara

säilimine tooks kaasa kulud, mis ületaksid oluliselt säilinud vara väärtuse, mistõttu ei ole

võimalik vara võtta kohaliku omavalitsuse poolt hoiule.

Kohus leiab, et arvestades kaebaja enda poolt nimetatud vara koosseisu (lihtsalt teisaldatav

vallasvara); väidet, et hoone ja kaebaja poolt kasutada antud esemete kasutamine A.H. äriühingu

(kustutati äriregistrist seisuga 01.12.2003) poolt lõpetati 2002.a. lõpus (kaebaja vabaduses

viibimise ajal), millest märgitud isik kaebajat ka teavitas; kaebaja väidet, et hoone oli ja jäi maha

lukustamata ustega; asjaolu, et esemete hoidmiseks või kasutamiseks lepingud puudusid, pidi

Ü.M.ile Kaarma Vallavalitsuse kirjast selguma, et temale ja tema ainuomandis olevale

äriühingule väidetavalt kuulunud vara ei asu seal, kuhu kaebaja selle jättis. Eeltoodust

tulenevalt ei saanud kaebaja ka eeldada, et A.H. on vara hoiustanud, mistõttu pidi Ü.M.ile olema

selge, et kahju on tekkinud (esemed on varastatud). Kuna kaebaja on enda kinnistusel nõudnud

alates vahistamisest vara suhtes hoiumeetmete rakendamist ning leiab kaebuses, et tegemist oli

vastustajate seadusest tuleneva kohustusega, oli kaebajale teada ka väidetav kahju tekitaja.

Seega pidid kaebajad kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saama Kaarma Vallavalitsuse

21.10.2004 kirja kättesaamisest arvates (eeldatavalt oli selleks hiljemalt 2004.a. oktoobri lõpp).

Kaebaja on kinnitanud viidatud kirja kättesaamist (16.02.2009 kaebuse täiendus), kuid

selgitanud, et vahi all viibimise tõttu ei olnud tal võimalik kontrollida vara allesolekut.

Ü.M. on peale viidatud kirja saamist taotlenud enda konvoeerimist, et vaadata vara üle ja

fikseerida aktiga vara hoiule andmine (kriminaalasja nr 1-03-113 toimik, tlk 223, 274, 6 kd).

Kohus leiab, et lähtudes Kaarma Vallavalitsuse kirjast, millest selgub üheselt, et kaebajale

väidetavalt kuulunud vara, ei asu Eikla saekaatris, puudus vajadus seda isiklikult üle kontrollida

(arvestades kaebaja väidet, et ta käis seakaatris 10.05.2003, millal kõik oli alles, pidi talle olema

teada, milline vara saekaatris asus), mistõttu ei saanud see takistada kaebuse esitamist

riigiasutuste väidetava tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks (ega ka kuriteoteate

esitamist). Asjaolu, et omandiõiguse kohta dokumentide esitamine võib olla raskendatud seoses

kinnipidamisasutuses viibimisega ei saanud samuti kaebuse esitamist antud juhul takistada.

Käesolevas haldusasjas ei ole kaebajad senini esitanud kõigi kadunud esemete omandiõigust

tõendavaid dokumente ja nende esitamine ei ole ilmselt ka võimalik.

Kaebus halduskohtule on esitatud 18.07.2008. Seaduses ettenähtud 3-aastane kaebuse esitamise

tähtaeg möödus 2007.a. oktoobri lõpus ning kaebus ei ole seega tähtaegne.

HKMS § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja

möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes

ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.

Tähtaja ennistamise taotlusest (esitatud 27.10.2008 kaebuse täienduses, tlk 15) kaebajad

selgesõnaliselt loobunud ei ole, mistõttu käsitleb kohus ka seda taotlust. Kaebuse täiendusest

võib järeldada, et kui kohus ei pea kaebust tähtaegseks siis kuulub kaebajate arvates tähtaeg

ennistamisele, kuna nad on pöördunud eelnevalt kahjunõudega Justiitsministeeriumi poole.

Kohus selgitas eelnevalt, et tähtaja arvestamisel ei saa lähtuda RVS § 18 lg-st 2. Samuti ei saa

kahjunõudega vale haldusorgani poole pöördumine olla aluseks tähtaja ennistamisel, kuna Ü.M.i

ei saa pidada kohtumenetluses täiesti kogenematuks isikuks ning talle oli kättesaadav ka

õigusabiteenuse kasutamine. Samuti arvestades, et kaebajad pöördusid Justiitsministeeriumisse

alles 16.05.2008, ei saanud viivitamise põhjuseks olla Ü.M.i avalduse alusel algatatud

kriminaalasja tulemuse ootamine, kuna kriminaalasi lõpetati juba 08.01.2007. Kaebajad ei ole

välja toonud muid põhjendusi tähtaja ennistamiseks ning selliseid asjaolusid ei nähtu ka

käesoleva haldusasja materjalidest.

Seega tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.

7. HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel, kui menetlus lõpetatakse kaebuse esitamise tähtaja mõjuva

põhjuseta möödalaskmise tõttu, tuleb tasutud riigilõiv tagastada.

Kaebaja Ü.M. on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 2288,20 krooni (maksekorraldus, tlk 26)

ja Baltforest Puit OÜ 4957 krooni (maksekorraldus, tlk 25).

Riigilõivu on nähtuvalt maksekorraldustest tasunud kaebajaid esindanud advokaat Priit Tartu,

kelle volitused kaebajate esindamisel käesolevas asjas on lõppenud (22.05.2009 teade, tlk 67).

Kaebajate arveldusarve numbreid kohtule esitatud ei ole.

Tasutud riigilõiv tuleb kaebajatele käesoleva määruse alusel ja juhindudes HKMS § 84 lg 4 p-st

4 tagastada, kuid määruse täitmise võimaldamiseks tuleb kaebajatel määruse jõustumisel

edastada kohtu menetlusposti aadressile arveldusarve number, kuhu märgitud riigilõivu summa

üle kanda.

Kristina Maimann

Kohtunik