2-09-43243/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista AV 3 624,80 (kolm tuhat kuussada kakskümmend neli krooni 80 Välja mõista AV menetluskulu 2 170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni
Legislator headnote
AI generated2-09-43243/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista AV 3 624,80 (kolm tuhat kuussada kakskümmend neli krooni 80 Välja mõista AV menetluskulu 2 170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-43243
Tsiviilasi
OÜA hagi AV vastu 3 624,80 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
1 812,90 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja OÜA(registrikood XXX asukoht XXX)
Hageja lepinguline esindaja S Eensaar
Kostja AV (isikukood XXX elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise
viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista AV 3 624,80 (kolm tuhat kuussada kakskümmend neli krooni 80
senti) krooni OÜA kasuks.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta AV kanda.
2. Välja mõista AV menetluskulu 2 170 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni
OÜA kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud
juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile
ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või
mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr
10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank
AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
Selgitus
TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Asjaolud
OÜA esitas 28.08.2009 hagi AV vastu 3 624,80 krooni saamiseks. Nõue tuleneb EAS-i ja
kostja vahel sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku
vastuse esitamise nõue saadeti hagiavalduses, Maksu- ja Tolliameti andmebaasis ning
rahvastikuregistris märgitud kostja elukoha aadressile XXX. Nimetatud aadressilt tagastati
dokumendid kohtule märkega „4 aastat juba ei ela seal“. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale
kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur käis aadressil XXX, kus kostja sai dokumendid isiklikult
kätte 14.12.2009. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et
vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
EAS-i ja AVvahel sõlmitud liitumislepingust ning teatisest EAS-i ja OÜAvahel sõlmitud
nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse,
tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §
11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva
seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised
täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu
tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada
vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK §
191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud
rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või
mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui
võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama
kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud.
Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja
kasuks väljamõistmisele 3 624,80 krooni.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hagiavalduse kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 3 170 krooni järgmiselt: 250
krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 1 000 krooni riigilõivu hagimenetluses,
kohtutäituri tasu 420 krooni ning õigusabikulu summas 1 500 krooni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri
vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise
ja edastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu
kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2
punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast
maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-08-40977 OÜA maksekäsu kiirmenetluses
AVvastu 3 624,80 krooni saamiseks, on kohus 11.08.2009 määrusega jätnud maksekäsu
kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud määrus jõustus
13.08.2009. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 28.08.2009, seega ühe kuu
jooksul.
Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 500 krooni. TsMS § 175
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt
menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 §
1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja
nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000
krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 812,90 krooni. Kohtu hinnangul ei ole
õigusabikulude summa 1 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja
kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole
esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude
kandmist summas 1 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500
krooni ulatuses.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud
summas 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni,
kohtutäituri tasu 420 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni,
kokku 2 170 krooni.
Viivi Villemson