2-09-16653/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-16653 Tsiviilasi LK hagi A K vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja LK (isikukood xxx elukoht xxx) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1, 10616 Tallinn, elektronpost andreslusmagi@hot.ee) Kostja A K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumisaeg

01. oktoober 2009.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja LK Hageja esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja A K RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada LK ja A K abielu, mis on registreeritud xxx.a ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Jagada LK ja A K ühisvara alljärgnevalt:

3.1 Jätta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi aadressil Xxx(reaalosa korter 24), Tallinn, ½ mõttelist osa LK (isikukood xxx) omandisse.

3.2 Jätta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi aadressil Xxx(reaalosa korter 24), Tallinn, ½ mõttelist osa A K (isikukood xxx) omandisse.

4. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

5. Vabastada LK tsiviilasjaga nr 2-09-16653 seotud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 30 000 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud LK (edaspidi hageja) esitas 15.04.2009.a Harju Maakohtule hagi A K (edaspidi kostja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hageja palub 1) lahutada hageja ja kostja vahel xxx.a sõlmitud abielu; 2) jagada poolte ühisvaraks olev korteriomand asukohaga Xxx, Tallinn, kaheks võrdseks mõtteliseks osaks ning 3) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek korteriomandist asukohaga Xxx, Tallinn ½ mõttelise osa omandi üleandmiseks hagejale ja kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks selliselt, et kantaks kinnistusraamatusse sisse korteriomandi, asukohaga Xxx, Tallinn, ½ mõttelise osa omanikuna sisse hageja nimi ja märgitakse kostja omandiosaks ½.

Menetluse käik Kohtuistungil 01.10.2009.a võttis kostja hagi õigeks. Pooled soovisid jagada korteriomand asukohaga Xxx, Tallinn, kaheks võrdseks mõtteliseks osaks. Hageja loobus hagiavalduse resolutsiooni punktist 3 ning kostja sellele vastu ei vaielnud. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. TsMS § 440 lg 3 järgi lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg

1 alusel võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse §-e 14, § 18 lg-le, § 19 lg-le 1 ja 4 ning § 29.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 630 lg 2 tulenevalt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

20.05.2009 määrusega vabastas Harju Maakohus hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd asjas lõpetatakse menetlus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning hageja on vanaduspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension summas ca 4 100 krooni, siis peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv riigi tuludesse välja mõistmata ning hageja tuleb vabastada ühisvara jagamise nõudelt hinnaga 250 000 krooni ja abielu lahutamise nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest täies ulatuses, s. o. 30 000 krooni ulatuses.

Raivo Einula kohtunik