2-09-28813/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2009, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. detsember 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-09-28813

Hagi ese

AS-i FEB hagi Vassili Tšopei vastu 129 400.50 krooni ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

129 400.50 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS FEB (rk 10109270; asukoht Forelli 4, 10621

Tallinn; e-post feb@feb.ee)

hageja esindaja: advokaat Maria Jotautas (postiaadress

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15,

10141 Tallinn; e-post maria.jotautas@eversheds.ee)

kostja: Vassili Tšopei

kostja

esindaja:

volikirja

alusel

Evelin

Muttik

(postiaadress Õigusbüroo Aspekt OÜ, Ravila 63, 51014

Tartu; e-post toomas@aspekt.ee)

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i FEB hagi Vassili Tšopei vastu.

2. Välja mõista Vassili Tšopeilt põhivõlg 124 887.- krooni, viivis 30.12.2009 seisuga

108 122.56 krooni ja kahjuhüvitis 4513.50 krooni, kokku 237 523.06 krooni (kakssada

kolmkümmend seitse tuhat viissada kakskümmend kolm krooni ja kuus senti) AS-i FEB

kasuks.

3. Välja mõista Vassili Tšopeilt viivis 0,1% tasumata põhivõlalt päevas alates 31.12.2009

kuni põhivõla tasumiseni tingimusel, et kokku ei ületa väljamõistetava viivise summa

124 887.- krooni.

4. Jätta kõik menetluskulud Vassili Tšopei kanda.

5. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega (TsMS § 174).

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

2/8

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hageja ja Likriche Trading OÜ (ostja) sõlmisid 21.11.2006 lepingu nr TRT1649CK

krediidilimiidiga 20 000 krooni, mille alusel müüs hageja ostjale kaupu. Ostja taotlusel

suurendas hageja 17.05.2007 lisaga nr 1 krediidilimiidi 50 000 kroonini ning

200 000 kroonini 21.11.2007 lisaga nr 2. 29.06.2007–31.08.2007 andis hageja üle ja ostja

võttis vastu kaupu arve-saatelehtede nr 797541, 801518, 807323, 809125, 812262,

884981, 820227, 820782, 823135, 825231, 829954, 830498, 830955, 834064, 839989 ja

843068 alusel. Hageja nõustus kohaldama kaupade eest tasumisel 30-päevast

maksetähtaega. Ostja ei tasunud arveid korrektselt.

2. 17.04.2008 oli võla suurus 147 387 krooni. Samal päeval allkirjastasid ostja ja hageja

müügilepingu lisa nr 3 ehk kokkuleppe võla tasumise kohta, mille kohaselt pidi ostja

likvideerima võla põhiosa igakuiste osamaksetena hiljemalt 30.03.2009. Sellega andis

hageja võimaluse vabaneda viiviste maksmise kohustusest ja muudest sanktsioonidest, kui

ostja graafiku kohaselt täidab. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele, mida

kinnitavad ka kõneeristused, tasus ostja vaid osa võlast ja võlgneb hagejale põhisummana

124 887 krooni. Võlga on kostja kinnitanud ka 17.11.2008 avalduses. Muid kokkuleppeid

peale 17.04.2008 kokkuleppe ei ole võla ajatamise kohta sõlmitud. Võla tasumisel ei

olnud mingit seost ostjale ehitusobjektide eest raha laekumisega.

3. Kostja on äriregistri andmetel ostja juhatuse liige ja ainuosanik. 04.09.2008 allkirjastasid

pooled käenduslepingu, mille alusel kohustub kostja täitma kõik ostja müügilepingust

tulenevad kohustused, kui ostja jätab need tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata. Kostja

vastutab nii enne kui pärast käenduslepingu sõlmimist tekkinud ostja kohustuste

nõuetekohase täitmise eest solidaarselt ostjaga, vastutuse rahaline piirmäär on 300 000

krooni. Hageja on sõlminud kostjaga käenduslepinguid ka eelnevalt, siis kui on

suurendatud ostja krediidilimiiti.

4. 28.04.2009 saatis hageja esindaja ostjale ja kostjale nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles

palus tasuda hiljemalt 09.05.2009 võla, viivise ja 4513.50 krooni kahjuhüvitist. Hageja

esitas ka 17.04.2008 kokkuleppest taganemise avalduse. Ostja ja kostja said pretensiooni

kätte 02.05.2009, kuid ei ole täitnud mitte ühtegi nõuet.

5. Hagejal oli VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1, 2 p 1, 2, 3, 4, 5 alusel õigus taganeda

17.04.2008 kokkuleppest, sest ostja rikkus seda oluliselt. Hageja on täitnud täiendava

tähtaja andmise kohustuse. Ta nõudis ostjalt pidevalt maksegraafiku täitmist, samuti andis

ta juba kokkuleppega ostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hageja on taganenud

mõistliku tähtaja jooksul VÕS § 118 tähenduses. Ostja pidi tasuma võla osamaksetena,

hageja esitas taganemisavalduse 28 päeva pärast maksete tasumise lõpptähtaja

möödumist. VÕS § 188 lg-st 2 tulenevalt ei ole hageja enam kohustatud järgima

kokkulepet, vaid lähtub üksnes müügilepingust ja käenduslepingust. Kokkuleppes

3/8

fikseeritud maksetähtajad ja sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed ei jäänud taganemise

tõttu kehtima.

6. Kuna müügilepingu lisa nr 3 enam ei kehti ning muid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, on

hagejal õigus nõuda viivist alates arvete sissenõutavaks muutumisest. Kui kokkulepe

kehtiks, lasuks kostjal kohustus tasuda viivist vahetähtaegadeks tasumata summadelt.

Ühtegi alust viivise vähendamiseks ei esine. Kahe aasta jooksul on kostja korraldanud

nõudest vaid 14% tasumise. Kostja on ostja ainuosanik ja juhatuse liige ja on müügi- ning

käenduslepingu sõlmimisel tegutsenud ettevõtjana. Ta on pahauskselt võtnud võlgnevuses

ettevõttele pidevalt kaupu juurde, teades, et ei kavatse kauba eest tasuda. Ehitusobjektide

eest saadud raha ei ole kostja tahtlikult kasutanud hagejale võla tasumiseks. Kostjal oleks

võimalik korraldada ka käesoleval ajal hagejale võla tasumine. Müügilepingu p-s 6.3

sätestatud viivisemäär 0,1% päevas on käibepraktikas tavaline. Hageja on kostjale vastu

tulnud, kostja aga on jaganud alusetult lubadusi ja tekitanud mulje, et hakkab kohe võlga

tasuma. Ta on ise tekitanud olukorra, kus viivised on kogunenud sedavõrd suures

summas. Lisaks sellele on kostja käitumine tekitanud hagejale õigusabi- ja ajakulu.

Hageja ei ole saanud oma äritegevuses kasutada raha, mida kostja ja tema firma talle

solidaarselt võlgnevad. Puuduvad erandlikud asjaolud (Riigikohtu lahendid kohtuasjades

nr 3-2-1-100-07 ja nr 3-2-1-70-03), mis oleksid võinud tekitada ostjale ja kostjale mulje,

nagu plaaniks hageja viivistest loobuda. Müügilepingu ja lisa nr 3 eesmärki, poolte suhete

olemust ja käitumist arvestades ei kaotanud hageja alates arvete sissenõutavaks

muutumisest kogunenud viiviste nõuet.

7. Hageja kahjuks on kohtuvälise nõude esitamisel tehtud kulutused – advokaadibüroole

Eversheds Ots & Co õigusteenuse osutamise eest makstud tasu. Hageja on nõudnud ostjalt

korduvalt kohustuse täitmist. Ostja on andnud lubadusi võlg tasuda, kuid ei ole seda

teinud. Hageja esitas 28.04.2009 nõudekirja ja pankrotihoiatuse nii kostjale kui ostjale.

Mõistlik oli koostada üks dokument, vastasel korral oleksid kulud olnud veelgi suuremad.

Nõudekirjas oli vaja analüüsida õiguslikku olukorda, arvestada põhi- ja kõrvalnõuete

suurust ning menetluslikke võimalusi, sest sõlmitud oli erinevaid kokkuleppeid.

Pankrotihoiatus moodustab kirjast väga väikese osa ja see andis hagejale menetlusliku

lisavõimaluse kostja maksejõuetuse korral. Samuti oli käenduslepingu p-i 3.2 kohaselt

kohtuvälise pretensiooni esitamine kostja vastu kohtusse pöördumise eelduseks. Kahju

hüvitamise nõue 4513.50 krooni on põhjendatud ja kooskõlas VÕS § 101 lg-ga 1 p 3,

§ 115 lg-ga 1, § 127 lg-ga 4, § 128 lg-ga 3, Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-02 p-s 18

tooduga ja käenduslepingu p-idega 1.1.1 ja 3.2.

8. Hagi ei ole esitatud pahauskselt. Hageja tegi kõik endast oleneva, et äriühing saaks tööd

jätkata ja suudaks seeläbi parandada maksevõimet. VÕS § 65 lg 1 alusel on hagejal õigus

valida, kas ta nõuab võla tasumist ühelt või mitmelt solidaarvõlgnikult. Kuna äriühing ei

tasunud võlga pika aja jooksul, kostja on äriühingu ainuosanik, juhatuse liige ja

kohustuste käendaja, siis oli otstarbekas ja põhjendatud esitada hagi üksnes kostja vastu.

9. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja järgmised summad: põhivõla 124 887

krooni; seisuga 15.06.2009 arvestatud viivise 83 394.93 krooni; viivise 0,1% tasumata

põhinõudest päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni tingimusel, et

väljamõistetava viivise summa ei ületaks 124 887 krooni; kahjuhüvitise 4513.50 krooni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (tlk 5-13, 78-88, 111-115).

KOSTJA VASTUS

10. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista menetluskulud välja hagejalt. Kui kohus

rahuldab hagi osaliselt, palub kostja jätta poolte menetluskulud poolt endi kanda, sest

kostja ei ole hoidnud võla tasumisest pahatahtlikult kõrvale, võlg oleks tasutud ka

kohtumenetluseta ning kostjal on raskusi ka iseenda menetluskulude kandmisega.

4/8

11. Hagi on esitatud kostja vastu ebaõiglaselt ja põhjendamatult. OÜ-l Likriche Trading tekkis

võlg seetõttu, et ta ei saanud raha oma tellijalt OÜ-lt Eisentec. Pooled jõudsid

kokkuleppele, et OÜ Likriche Trading püüab hageja pakutud soodsamatel tingimustel

oma majandustegevust jätkata ja tasuda võla järk-järgult ning võlg likvideeritakse

lõplikult raha laekumisel OÜ-lt Eisentec. OÜ Likriche Trading poolt 2007. a OÜ Eisentec

vastu alustatud kohtumenetluses (tsiviilasi nr 2-07-18780) ei jõutud aasta jooksul

lahendini. Hageja hakkas nõudma võla kiiremat tasumist. 17.04.2008 leppisid pooled

kokku, et OÜ Likriche Trading tasub võla osade kaupa. OÜ Likriche Trading tasus

hagejale 22 500 krooni. Seejärel algas ehitusturul üleüldine langus, OÜ Likriche Trading

töömahud vähenesid ja majandustegevus seiskus 2008. a augustis. 2008. a septembris said

pooled kokku ning kostja selgitas, et ta ei saa nõuet OÜ Eisentec vastu veel sisse nõuda.

Hageja palus kostjal hea tahte märgina allkirjastada käenduslepingu, mida kostja ka

04.09.2008 tegi. Kostja nõustus käenduslepingu allkirjastama vaid seetõttu, et hageja

lubas mitte alustada kohtumenetlust kuni tsiviilasjas nr 2-07-18780 lõpliku tulemuse

saabumiseni. Pärast käenduslepingu sõlmimist asus hageja ootamatult võlga sisse

nõudma, ähvardades kohtumenetlusega. 17.11.2008 kirjas palus kostja hagejalt mõistvat

suhtumist kuni kohtuasja lõpuni ja raha kättesaamiseni. Käesolevaks ajaks on jõustunud

otsus, millega kohus mõistis OÜ-lt Eisentec OÜ Likriche Trading kasuks välja 276 800

krooni, alustatud on täitemenetlust. Hageja ei ole hagi esitanud heauskselt. Pooled olid

jõudnud arusaamisele, kuidas tasuda võlg ilma kohtu sekkumiseta. Kostja on olnud

hagejale kättesaadav ja teavitanud hagejat kõikidest olulistest probleemidest. Jääb

arusaamatuks, miks hageja, teades, et kostja peres on kasvamas kolm alla 10-aastast last,

esitas hagiavalduse üksnes kostja, mitte mõlema solidaarvõlgniku vastu. Kostjal puudub

hetkel regulaarne sissetulek ning hagi rahuldamise korral on kostja sunnitud kaaluma oma

pankrotimenetluse alustamist.

12. OÜ-l Likriche Trading tekkis probleeme 17.04.2008 kokkuleppe täitmisega lühikese aja

möödudes pärast selle sõlmimist. Hageja ei taganenud kokkuleppest koheselt pärast

makseraskuste tekkimist, mis viitab sellele, et pooltel olid siduvad suulised kokkulepped.

Hageja ei andnud kostjale kirjalikult VÕS §-s 114 ette nähtud täiendavat tähtaega

kohustuste täitmiseks, vaid taganes kokkuleppest ette hoiatamata ja taganemine ei olnud

seega

õiguspärane.

Hageja

arvestab

põhjendamatult

viiviseid

alates

arvete

maksetähtaegade saabumisest. 17.04.2008 kokkuleppega muudeti maksetähtpäevi. Seega

ei saa hageja esitatud viivisearvestusele tuginedes kostjalt viivist välja mõista.

13. Kostja palub viivist vähendada. Kostja on füüsiline isik, kellel puudub regulaarne ja piisav

sissetulek, samuti paneks sellises ulatuses viiviste väljamõistmine väga raskesse olukorda

kostja perekonna. Hagejal võiks äärmisel juhul olla õigustatud huvi nõuda suuremat

viivist põhivõlgnikult, kelleks on äriühing, mitte aga kohustusega tunduvalt hiljem

liitunud eraisikust käendajalt. Kostja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-41-07

ja leiab, et viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitas viivisenõude

esmakordselt 2009. a. Arvestades suulisi kokkuleppeid, ei olnud kostjal varem alust

arvata, et hageja hakkab temalt viivist nõudma. Samuti ei ole hageja käitunud õigussuhtes

heauskselt, sest on teadlikult suurendanud OÜ Likriche Trading võlga, väljastades

kaupasid krediidilimiidi määrast suuremas mahus (arvete maksetähtaegade saabumise ajal

oli krediidilimiit 50 000 krooni). Mõistlikuks viivisemääraks on VÕS §-s 113 ettenähtu.

14. Kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kulutused pankrotihoiatuse koostamisele ja esitamisele

ei mahu kahju hüvitamise instituudi raamidesse. Kostjalt ei saa nõuda kulutuste

hüvitamist, sest pankrotimenetlust ei ole alustatud. Ostetud teenus oli ebavajalik, sest

selles toodud nõuded on ebaõiged ja mitteasjakohased. Kostja ei ole hagejale kahju

tekkimises süüdi, sest tal ei olnud mingit võimalust vältida hageja poolt kulutuse tegemist.

Kuna kostja ei saa vastutada hageja poolt kulutuse tegemise eest, ei hakka ta arutlema

summa suuruse üle (tlk 62-67, 107-109).

5/8

KOHTU SEISUKOHT

15. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja Likriche Trading OÜ (ostja) sõlmisid

21.11.2006 lepingu nr TRT1649CK, mille alusel müüs hageja tellimuste alusel ostjale

kaupu (tlk 14-16). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 29.06.2007–31.08.2007 on hageja

andnud üle ja Likriche Trading OÜ võtnud vastu kaupu arve-saatelehtede nr 797541,

801518, 807323, 809125, 812262, 884981, 820227, 820782, 823135, 825231, 829954,

830498, 830955, 834064, 839989 ja 843068 alusel, kaupade eest maksmise tähtaeg oli 30

päeva (tlk 22-38) ning Likriche Trading OÜ ei tasunud arveid nõuetekohaselt.

16. 17.04.2008 sõlmisid hageja ja Likriche Trading OÜ müügilepingu lisa nr 3 – kokkuleppe

võla tasumise kohta, mille kohaselt pidi ostja tasuma võla 147 387 krooni igakuiste

maksetena perioodil 30.04.2008–30.03.2009 (tlk 39). Poolte vahel ei ole vaidlust, et võlga

kokkuleppes toodud tingimustel ei tasutud ning käesoleva ajani on hagejale võlast

maksmata 124 887 krooni. Kohus on seisukohal, et 17.04.2008 võla tasumise kokkulepet

tuleb käsitada komromissilepinguna, mille kohaselt ei nõua hageja ostjalt viivist, kui ostja

tasub võla kokkuleppes toodud tingimustel. Seda kinnitavad nii kokkuleppe tekst kui

hageja kirjalikud seisukohad (tlk 82-85). VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping

leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks

poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust

nõude sissenõutavuse suhtes.

17. 04.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja, kes on äriregistri väljavõttest (tlk 89-90) nähtuvalt

alates 2006. a Likriche Trading OÜ juhatuse liige ja ainuosanik, käenduslepingu (tlk 19-

21). Käenduslepingu p 1.1 sätestab, et kui Likriche Trading OÜ ei täida 21.11.2006

müügilepingust nr TRT1649CK tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt,

kusjuures käendaja kohustub samamoodi vastutama ka enne käesoleva lepingu sõlmimist

müügilepingust tulenevate ostja kohustuste nõuetekohase täitmise eest, kohustub

käendaja: 1.1.1. täitma müügilepingust tulenevad nõuded (sh nõuded, mis on juba

tekkinud käesoleva lepingu sõlmimise ajaks) oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja

täies ulatuses, tasudes võlausaldajale müügilepingust tuleneva ostuhinna, viivised ja muud

müügilepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega

seotud kulutused; 1.1.2. vastutama võlausaldaja ees koos ostjaga kui solidaarne võlgnik,

kusjuures käendaja vastutuse rahaline maksimumsuurus on 300 000 krooni. VÕS § 142 lg

1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,

kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt

vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest

vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega

võimalus neid kulusid vältida.

18. 28.04.2009 kirjas nõudis hageja kostjalt ja Likriche Trading OÜ-lt võla tasumist hiljemalt

09.05.2009 (tlk 41-45). Kostja ja Likriche Trading OÜ said kirja kätte 02.05.2009 (tlk 46,

47), kuid kohustust ei täitnud.

19. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on käitunud hagi esitades pahauskselt. Poolte poolt

kohtule esitatud avaldustest ilmneb, et hageja tegi kõik endast oleneva, et äriühing saaks

tööd jätkata ning suudaks maksevõimet parandada. Hageja nõustus suurendama

krediidilimiiti ja andis kostja soovil kaupa juurde olukorras, kus varem võetud kaupade

eest oli võlg (vastavalt müügilepingu p-le 6.2 oli ostjale määratud krediidilimiit 20 000

6/8

krooni (tlk 15), 17.05.2007 lisaga nr 1 suurendati krediidilimiit 50 000 kroonini (tlk 17)

ning 21.11.2007 lisaga nr 2 suurendati krediidilimiit 200 000 kroonini (tlk 18)). Samuti

andis hageja võimaluse tasuda võlg maksegraafiku alusel ca aasta jooksul, mida ostja

nõuetekohaselt ei teinud. Hageja on korduvalt nõudnud võla tasumist, mida ei eita ka

kostja ja mida mh kinnitavad kostjale tehtud kõnede eristused (tlk 18, 63- 64, 80-81, 97-

102). Ostja juhatuse liikmena oli kostjal võimalus korraldada hagejale võla tasumine.

Tõendatud ei ole, et võla tasumiseks oleks sõlmitud muid kokkuleppeid peale 17.04.2008

kokkuleppe ja et hageja nõustus ootama raha saamisega seni, kuni ostjale laekub raha

OÜ-lt Eisentec. Seda ei anna alust arvata ka ostja 17.11.2008 ühepoolne avaldus, kus ta

lubab võla tasuda pärast oma võlgnikelt raha kättesaamist (tlk 40). Asjakohatu on kostja

väide, et 04.09.2008 käenduslepingu allkirjastas ta vaid seetõttu, et hageja lubas mitte

pöörduda võla sissenõudmiseks kohtusse enne, kui tsiviilasjas nr 2-07-18780 on saabunud

lõplik tulemus (tlk 63). Kostja vastusest nähtuvalt on kohtulahend OÜ-lt Eisentec raha

välja mõistmise kohta juba jõustunud (tlk 64, 68-74) ja täitemenetlus algatatud. Samuti on

hageja ja kostja sõlminud käenduslepinguid ka enne käesoleva nõude aluseks olevat

käenduslepingut – 21.11.2006 müügilepingu sõlmimisel ning 21.11.2007 ostja

krediidilimiidi suurendamisel (tlk 14-16, 18, 91-96). Riigikohus märkis 09.03.2005

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05 (p-id 16, 19), et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte annab

võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada

vajaduse korral hagi. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue

esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke

nõudeid realiseerida.

20. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab põhjendatuks mõista

kostjalt kui käendajalt hageja kasuks välja müügilepingust tuleneva põhivõla 124 887

krooni.

21. Hageja leiab, et on 28.04.2009 kirjaga (tlk 41-45) 17.04.2008 kokkuleppest taganenud

ning kokkuleppes fikseeritud maksetähtajad ja sellega kaasnevad õiguslikud tagajärjed ei

kehti (tlk 8, 83-85). Kohus nõustub hagejaga, et ostja on 17.04.2008 kokkulepet oluliselt

rikkunud ning esineb alus lepingust taganemiseks.

VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg

2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult

lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise

niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel

asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust

tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust

rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka

edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114

nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul

kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust

rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse

täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult

suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS §

116 lg 2 p 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei

täida. VÕS § 118 lg 1 p 2 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse

7/8

lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda,

kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) VÕS § 114

kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ostja ei täitnud 17.04.2008 kokkuleppes sätestatud

kohustusi nõuetekohaselt ning 30.03.2009, mil oli viimase osamakse tasumise päev, oli

ostjal 147 387 kroonist tasumata 124 887 krooni. Tõendatud ei ole, et poolte vahel oleks

võla tasumiseks muid kui 17.04.2008 kokkulepe. Seega esinevad VÕS § 116 lg-s 2 p 1, 2,

4 nimetatud olulised lepingurikkumised ning hagejal oli õigus taganeda kokkuleppest

täiendavat tähtaega andmata. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja nõudis ostjalt

suuliselt korduvalt kohustuse täitmist (tlk 6, 63-64, 109). Seega esineb ka VÕS § 116 lg-s

2 p 5 sätestatud taganemise alus. Tõendatud ei ole ostja poolt kohustuse rikkumine

tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3). Hageja on lepingust taganenud

mõistliku aja jooksul (28 päeva pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva möödumist).

Taganemisavaldus on nii ostjale kui kostjale kätte toimetatud (tlk 46, 47). Taganemine

kehtib. VÕS § 188 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või

lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuna hageja on 17.04.2008 kokkuleppest,

millega pikendati maksetähtaega ja välistati varasem viivisenõue, kehtivalt taganenud, on

tal õigus nõuda viivist kogu tasumisega viivitatud perioodi eest.

22. Hageja nõuab viivist alates arvete maksetähtpäevadest kuni hagi esitamiseni kokku

83 394.93 krooni, samuti pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist (tlk 6).

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla

summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Müügilepingu p-i 6.3

kohaselt on müüjal õigus maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral nõuda ostjalt

viivist 0,1% iga maksmisega viivitatud päeva eest (tlk 15).

Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul on viivise nõudmine hea usu põhimõttega

vastuolus (tlk 65). 02.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-03 (p 13) ja 06.12.2007

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07 (p 16) asus Riigikohus seisukohale, et kuigi pikema

aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle

teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata

veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma

õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et

käesolevas asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis tooksid kaasa viivisenõude

lubamatuse. Hageja käitumine ei anna alust arvata, et ta ei kavatsenudki viivist nõuda.

Isegi kui hageja ei esitanud viivisenõuet varem kirjalikult, on ta pidevalt nõudnud

kohustuse täitmist ning andnud selleks täiendavaid võimalusi. Hageja nõudis viivist

28.04.2009 kirjas, st pärast seda, kui selgus, et kostja ja ostja ei maksa põhivõlga ka

täiendavatele tähtaegadele vaatamata (tlk 41-47). Samuti on sätestatud ca aasta pärast võla

tekkimist kostjaga sõlmitud käenduslepingu p-s 1.1.1, et käendaja vastutab mh

müügilepingust tuleneva viivise tasumise eest (tlk 19).

VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 näevad ette, et kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult

suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palub viivist vähendada, arvestades

oma majanduslikku seisundit ja asjaolu, et ta on füüsiline isik, samuti seda, et hageja ei

ole käitunud heauskselt, on suurendanud oma tegevusega võlga ning esitanud hagi

pooltevahelisi suulisi kokkuleppeid eirates. Kostja ei ole oma majandusliku seisundi kohta

8/8

tõendeid esitanud. Äriregistri väljavõtte kohaselt on kostjal vara – OÜ Likriche Trading

osa (tlk 89). Kostja on põhivõlgniku juhatuse liige ning ta oleks võinud korraldada

hagejale põhivõlgniku arvel võla tasumise, mida ta aga ei teinud. Suurem osa võlast on

tasumata. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on oma käitumisega ise põhjustanud viivise

suurenemise. Viivisenõude on põhjustanud ostja ja kostja, kes ei ole täitnud oma

kohustusi nõuetekohaselt. Pahauskselt on käitunud hoopis kostja ostja juhatuse liikmena,

võttes kaupa olukorras, kus oli probleeme selle eest maksmisega. Hagi esitamise

pahausksuse kohta on kohus võtnud seisukoha juba eespool. Arvestades eeltoodut,

viivisemäära mõistlikkust ning asjaolu, et hageja ei nõua viivist üle põhivõla, ei pea kohus

põhjendatuks viivist vähendada ja rahuldab hageja viivise nõude. Kostjalt tuleb mõista

hageja kasuks välja viivis 15.06.2009 seisuga 83 394.93 krooni ning viivis perioodi

16.06.2009-30.12.2009 (198 päeva) eest 24 727.63 krooni, kokku viivis 30.12.2008

seisuga 108 122.56 krooni. Samuti tuleb mõista kostjalt välja viivis 0,1% tasumata

põhivõlalt päevas alates 31.12.2009 kuni põhivõla tasumiseni tingimusel, et kokku ei ületa

väljamõistetava viivise summa 124 887.- krooni.

23. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise seoses kohtuvälise

pretensiooni esitamisega. Riigikohus leidis 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08

(p 18), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka

kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud

juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi,

eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3

ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt

peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos). Käesolevas asjas on advokaat M. Jotautas koostanud hageja esindajana 28.04.2009

kostjale ja ostjale nõudekirja, pankrotihoiatuse ning 17.04.2008 kokkuleppest taganemise

avalduse (tlk 41-45), mille eest OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co on esitanud

hagejale arve summas 4513.50 krooni (tlk 48-49). Hageja kinnitusel on nimetatud summa

tasutud (tlk 7, 10), kostja ei ole seda vaidlustanud. Kostja ja ostja ei tasunud hagejale

võlga ca pooleteist aasta jooksul hageja korduvatele nõudmistele ja vastutulekutele

vaatamata. Kohus nõustub, et hagejal oli vaja analüüsida õiguslikku olukorda, arvestada

põhi- ja kõrvalnõuete suurust ja erinevate kokkulepete sõlmimist. Kirjas sisaldus ka

pankrotihoiatus, kuid see moodustab väga väikese osa ega muuda teenust mittevajalikuks.

Käenduslepingu p-i 3.2 kohaselt kohustub käendaja täitma ostja kohustused seitsme päeva

jooksul arvates võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Seega oli kirja

koostamine vajalik ka käendaja vastu nõude esitamiseks. Kohus leiab, et asjaolusid

arvestades oli nimetatud teenuse kasutamine mõistlik ja põhjendatud ning kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis 4513.50 krooni.

24. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 237 523.06 krooni (põhivõlg 124 887

krooni, viivis 30.12.2009 seisuga 108 122.56 krooni ja kahjuhüvitis 4513.50 krooni) ning

viivis 0,1% tasumata põhivõlalt päevas alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni

tingimusel, et kokku ei ületa väljamõistetava viivise summa 124 887 krooni.

25. Lähtudes TsMS § 162 lg-test 1-3 ja § 173 lg-test 1, 4 ning arvestades hagi täielikku

rahuldamist, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude jätmine poolte

endi kanda ei ole põhjendatud.

Kohtunik