2-08-63698/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-63698

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Kohtuotsuse kuulutamise aeg ja

koht

30. detsember 2009, Tartu Kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

AS Vinifood hagi OÜ Veinikaubamaja vastu 168 713.99

krooni ja viiviste nõudes ning asja väljaandmiseks

kohustamises

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Hagihind

185 374.45 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Vinifood, reg nr 10613666, asuk Vesse 1, Tallinn

11415,

Hageja

esindaja:

advokaat

Madis

Saar,

Aare

Raigi

Advokaadibüroo, asuk Ahtri 10a, Tallinn 10151, e-post:

madis.saar@raig.ee

Kostja: OÜ Veinikaubamaja, reg nr 11261465, asuk Fortuuna

1, 50603 Tartu, e-post:

Kostja esindaja: juhatuse liikmed Tea Lajal ja Jaanus Lajal, e-

post: info@veinimaailm.ee

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Veinikaubamaja põhivõlana 25 879.05 (kakskümmend viis tuhat

kaheksasada seistekümmend üheksa krooni ja 05 senti) krooni ja hüvisena 78 811.93 (

seitsekümmend kaheksa tuhat kaheksasada üksteist krooni ja 93 senti) krooni AS

Vinifood kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt Veinikaubamaja AS Vinifood kasuks viivisena:

a. viivis 4 383,40 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend kolm krooni ja 40 senti)

krooni arvete nr R20373, R02139, R03167, R03723 ja R05040 tasumisega viitamise

eest kuni 30. september 2008. a;

b. viivis 2974.02 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend neli krooni ja 02 senti) krooni

arvete nr R20373, R02139, R03167, R03723 ja R05040 tasumisega viitamise eest

perioodil 1. oktoober 2008. a – 30. detsember 2009. a.;

c. viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (25 879,05 krooni) alates 31. detsembrist

2009. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär, mis on kuni 31. detsembrini 2009. a 1 % + 7% aastas), kuid

mitte rohkem kui põhinõue 25 879.05 krooni. ;

4. Kohustada OÜ-t Veinikaubamaja AS-le Vinifood välja andma järgmised kohtutäituri

poolt arestitud ja NT Logistika AS-s hoiustatud kaubaartiklid (46 pudelit alkohoolseid

jooke):

Jrk. nr

artikkel

Pudelite arv

Peppoli 2004 Chianti Classico

ANTP044

La Braccesca Nobile di Montepulciano

ANTP083

Reserva

CACP021

Gran Reserva

CACP040

Crianza Blanc

CACV013

Caceres Dry White wine

CACV033

Cadis Bardolino

CANP045

Rocca Sveva Recioto Soave Classico

CANV064

Oro de Chile Chardonnay

DULV072

Sancérre Rouge Pascal Jolivet

JOLP012

Pouilly Fumé "Les Griottes"

JOLV024

Liqueur de Cassis

MAS8

Chateau Nenin Pomerol Rouge

QUAP119

Almaviva Vallée de Maipo Chile

ROCP041

Taittinger Brut Réserve 0,75

TAIB06

Comtes de Champagne Brut karbis

TAIB108K

Tormaresca Torcicoda-Salento, 2003

ANTP203

Cuvee Impatience Cabernet Merlot 2001. Beau Sejur

Judell

BEAP01

B.Philippe Graves Rouge 2000

ROTP070

B.Philippe Saint-Estephe 2002

ROTP212

Chateau de Cathalogne

DULP122

Henriot Cuvee des Enchanteleurs 1,5 l puitkarbis 1990

HENV0301

Vendimia Seleccionada 2003 Rioja, Marques de Caceres

CACP013

Taittinger Demi-Sec 0,75

TAIS01

Tignanello Grappa Antinori 0,5l

ANTG1

Reserva 1,5L puidust karbis

CACP035

Comtes De Champagne Taittinger 200 Rose Brut(karbis)

TAIB110K

Meukow VS Vanilla Cognac Liqueur 0,5L

MEVA5

Creme De Cassis 0,7L Julien Lavault

BOI2

Il Gusto della Costa by Valentino, Positano, Liquore di

Limone

VAL1

5. Määrata hageja menetluskuludest 65% kostja kanda ja 35% hageja enda kanda.

Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

6. 46 (nelikümmend kuus) pudelit alkohoolseid jooke, mis on kohtutäitur O.Kutshmei

poolt antud hoiule 27. oktoobril 2008. a AS-le NT Logistika jätta aresti alla

kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Ülejäänud osas Tartu maakohtu 1. oktoobri 2008. a

määrusega seatud hagi tagamine tühistada.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja

sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib

nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja

kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Apellatsioonitähtaja

järgimiseks

peab

menetlusabi

taotleja

esitama

tähtaja

kestel

ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE

AS Vinifood (endise ärinimega AS Riviera Distribution, edaspidi ka hageja) ja OÜ

Veinikaubamaja (edaspidi ka kostja) sõlmisid 25. oktoobril 2006. a konsignatsioonilepingu nr

4/2006 (edaspidi ka Leping). Konsignatsioonileping on komisjonilepingu alaliik, millega üks isik

(konsignaator) kohustub teise isiku (konsignant) jaoks oma nimel ja konsignandi arvel tegema

tehingu, eelkõige müüma või ostma komitendile kuuluva eseme (komisjoniese). Lepingu

täitmisel peab konsignaator järgima konsignandi juhiseid. Komisjonieseme säilimise eest peab

seejuures hoolt kandma konsignaator.

Lepingu kohaselt kohustus hageja saatma kostjale alkohoolseid tooteid (vein, šampanja jm), et

kostja need välja paneks ja kolmandatele isikutele müüks (Lepingu punktid 1 ja 3). Vastavalt

Lepingu punktile 4 oli kaupade müügihinna kehtestamise õigus kostjal ning müügi- ja

lepinguhinna vahe oli kostja komisjonitasu, millest kostja pidi katma kõik kaupade müügiga

seotud kulud. Lepingu punktist 7 tulenevalt kohustus kostja üks kord kuus arvestuskuule

järgneva kuu esimeseks kuupäevaks kella 12 esitama hagejale aruande konsignatsioonimüüki

antud kaupade müügi kohta ja hageja kaupade laojäägi kohta. Hageja esitas seejärel kostjale

müüdud kaupade kohta arve, mille kostja kohustus tasuma 7 kalendripäeva jooksul. Vastutus

kaupade säilimise eest lasus Lepingu punkti 8 järgi kostjal. Sama punkti kohaselt on kaubad

hageja omandiks kuni nende eest tasumiseni kostja poolt. Lepingu punkti 6 kohaselt oli hagejal

õigus kaubad igal ajal tagasi võtta.

Vastavalt Lepingu punktile 11 jõustus Leping allakirjutamise momendist ja kehtis kuni 1. maini

2007.a. Kostja jätkas Lepingu faktilist täitmist ka pärast 1. maid 2007. a. Seda asjaolu tõendavad

muuhulgas kostja poolt hagejale pärast 1. maid 2007. a esitatud müügiaruanded (kostja poolt

05.06.2007.a hagejale saadetud maikuu müügiaruanne seisuga 05.06.2007.a; kostja poolt

02.07.2007.a saadetud juunikuu müügiaruanne 02.07.2007.a seisuga; kostja poolt 10.09.2007.a

saadetud müügiaruanne seisuga 11.09.2007.a). Lepingu faktilisele täitmise jätkamisele pärast 1.

maid 2007. a viitavad ka mitmed kostja poolt pärast seda kuupäeva hagejale saadetud e-kirjad.

Eelnevast tulenevalt jätkus hageja ja kostja vaheline Lepingul rajanev võlasuhe ka pärast 1. maid

2007. a.

Hageja lõpetas Lepingu 21. detsembril 2007. a seoses lepinguliste kohustuste rikkumisega kostja

poolt. Nimelt rikkus kostja Lepingu punktist 7 tulenevat kohustust esitada hagejale aruandeid

kostja poolt müügiks edastatud kaupade läbimüügi ning laoseisude kohta. Samuti rikkus kostja

kohustust tasuda hageja poolt esitatud arved. Kuna kostja ei olnud vastavaid kohustusi täitnud,

kasutas hageja Lepingu punktist 14.1 ja 14.3 tulenevat õigust ja lõpetas Lepingu. Lepingu

lõpetamise avalduses palus hageja kostjal tasuda arved nr R20373, R02139, R03167, R03723,

R05040 ning tagastada või hüvitada hageja poolt edastatud kaubad. Kostja ei ole vastavaid

kohustusi hagiavalduse esitamiseni täitnud.

Lepingu kehtivuse ajal saatis hageja kostjale lao liikumise dokumentide alusel kaupu kokku 7

korral:

Kuupäev

Lao liikumise

dokumendi number

Kohtutoimiku

viide

Kogus (pudelite

arv)

16.11.2006.a

LL00114

I kd Lk 150-152

05.02.2007.a

LL00004

I kd Lk 153-154

05.03.2007.a

LL00012

I kd Lk 227

30.03.2007.a

LL00021

I kd Lk 252

30.05.2007.a

LL00042

I kd Lk 228

30.05.2007.a

LL00043

I kd Lk 229

31.08.2007.a

LL00079

I kd Lk 159-162

Kokku:

Lisaks lao liikumise dokumentide alusel kostjale üle antud kaupadele, on hageja kostjale arve-

saateleht nr R20373 (toimiku lk 27) alusel tarninud kokku 108 pudelit hooajaveini. Seega on

hageja kostjale üle andnud kokku 1 081 kaubaartiklit: 973 kaubaartiklit seitsme lao liikumise

dokumendi alusel ja 108 kaubaartiklit arve-saateleht nr R20373 alusel.

Hagejal on Lepingu punktist 7 ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 tulenev õigus nõuda kostjalt

arvete tasumist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 tulenev õigus nõuda kostjalt viivist arvete

tasumisega viivitamise eest.

Kostja oli Lepingu punktist 7 tulenevalt kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arved 7

kalendripäeva jooksul. Hageja poolt kostjale saadetud arvete kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg

isegi pikem kui 7 kalendripäeva, enamasti 20 kalendripäeva, kuid sellele vaatamata ei täitnud

kostja arvete tasumise kohustust nõuetekohaselt.

Kostja poolt hagejale esitatud müügiaruannete alusel esitas hageja kostjale kokku 9 arvet, millest

4 kostja tasus, 4 jättis tasumata ja 1 tasus osaliselt:

Arve number

Arve kuupäev

Summa

(koos

km-ga)

Pudelite arv

arvel

Tasumine

R20373

15.11.2006.a

11 115,60 krooni

Osaliselt,

tasumata 6115.60

krooni

R21537

31.12.2006.a

5 623,20 krooni

Tasutud

R00631

31.01.2007.a

4 524,40 krooni

Tasutud

R01293

28.02.2007.a

3 012,70 krooni

Tasutud

R02139

30.03.2007.a

4 601,45 krooni

Tasumata

R02426

30.04.2007.a

1 946,45 krooni

Tasutud

R03167

31.05.2007.a

9 079,40 krooni

Tasumata

R03723

30.06.2007.a

1 405,25 krooni

Tasumata

R05040

31.08.2007.a

4 677,35 krooni

Tasumata

Eelnevast nähtub, et hageja poolt lao liikumise dokumentide alusel kostjale antud 973

kaubaartiklist on kostja täielikult tasunud 91 kaubaartikli eest. Kostja ei ole tasunud 882

kaubaartikli eest, sealhulgas 94 kaubaartikli eest, mille eest tasumiseks on hageja kostajale

esitanud arve.

Eelnevast nähtuvalt võlgneb kostja hagejale tasumata arvetest tulenevalt kokku 25 879,05

krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on oma rahalise kohustuse (arvete tasumine)

täitmisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt lisaks rahalise kohustuse täitmisele ka

viiviste tasumist Seoses sellega, et Lepingus puudus kokkulepe viivise suuruse kohta lähtub

hageja viivisenõude esitamisel seadusjärgsest viivise regulatsioonist.

VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel on hageja kostja poolt tasumata arvetega seonduvalt arvestanud

viivist järgnevalt (summad on esitatud 30. septembri 2008. a seisuga, viivisearvestus I kd lk 37-

39):

Viivis arve nr R20373 tasumisega viivitamise eest kokku 1 678,96 krooni;

Viivis arve nr R02139 tasumisega viivitamise eest kokku 726,47 krooni;

Viivis arve nr R03167 tasumisega viivitamise eest kokku 1 269,43 krooni;

Viivis arve nr R03723 tasumisega viivitamise eest kokku 183,54 krooni;

Viivis arve nr R05040 tasumisega viivitamise eest kokku 525 krooni.

Eelnevast tulenevalt on 30.09.2008.a seisuga hageja viivisenõue kokku 4 383,40 krooni.

Hageja taotlebki hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutnud viivise välja mõistmist kindla

summana (4 383,40 krooni) ja hagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutnud viivise

välja mõistmist protsendina (0,03% päevas) põhinõudest (25 879,05 krooni) kuni põhinõude

täitmiseni (TsMS § 367).

Vastavalt Lepingu punktile 14 oli hagejal õigus lõpetada Leping ning võtta tagasi kõik endale

kuuluvad kaubad, teatades sellest kostjale ette vähemalt 2 nädalat, kui kostja on korduvalt

rikkunud Lepingu punktis 7 sätestatud aruande esitamise kohustust ning kostja on korduvalt

hilinenud Lepingu punktis 7 ettenähtud maksete tasumisega. Lepingu punktile 14 tuginedes ja

nimetatud punktis sätestatud nõudeid järgides teatas hageja 21. detsembril 2007. a kostjale

Lepingu lõpetamisest. Kõnesolevas teates palus hageja tagastada ka hagejale kuuluvad (Lepingu

punkt 8) Lepingu täitmiseks kostjale üle antud veinid või hüvitada nende veinide maksumus.

Kostja veine hagejale ei tagastanud. Samuti ei hüvitanud kostja veinide väärtust.

Hageja esitab kostja valduses olevate veinide väärtuse tõendamiseks täiendava dokumentaalse

tõendina saatelehe nr R07316 (I kd lk 44-54). Nimetatud saatelehelt nähtub kostja valduses

olevate veinide müügihind (tulp “Summa”). Teisisõnu nähtub nimetatud dokumendist, millise

rahasumma peaks kostja veinide eest hagejale tasuma.

Nagu eelpool märgitud on hageja ja kostja vahel sõlmitud konsignatsioonilepingu näol tegemist

komisjonilepingu alaliigiga ning sellele kohaldub komisjonilepingu regulatsioon. VÕS § 692 lg

2 sätestab, et komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui

komisjonilepingut reguleerivas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Seoses sellega, et üleantu

tagasinõudmist ei ole komisjonilepingut puudutavas peatükis käsitletud, kuulub kohaldamisele

käsunduslepingute vastav regulatsioon. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja

käsundiandjale andma välja selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei

kasutanud. Seega on hagejal võimalik kostjale üleantud veinide tagastamist nõuda ka VÕS § 626

lg 1 alusel. Hageja osundab täiendavalt, et Lepingu punkti 6 kohaselt oli hagejal õigus kaubad

tagasi võtta ka Lepingu kehtivuse ajal. Seega on hagejal kaupade tagastamise nõue kostja vastu

sõltumata sellest, kas Leping on lõppenud või mitte.

24. märtsil 2009.a esitas hageja nõude täpsustuse (I kd lk 197-203). Hageja taotles kostjalt

167 126.12 krooni (25 879,05 krooni seoses tasumata arvetega + 141 247,07 krooni hüvitisena

kaupade eest) ja viiviste väljamõistmist ning 27.10.2008.a NT Logistika AS-ile hoiule antud

kaupade väljamõistmist hagejale (46 pudelit).

15. juulil 2009. a hageja uuesti täpsustas oma nõuet (II kd lk 9-11).

Kostja on 1. juuni 2009. a vastuses ( I kd lk 246 – 248) tunnistanud 197 pudeli vastuvõtmist 34

535 krooni väärtuses. 08. juuni 2009. a eelistungil tunnistas kostja kõigi 4 allkirjastatud saatelehe

alusel talle hageja poolt üleantud kaupade kättesaamist, see on kokku 209 pudelit, mille

koguväärtus on 41 582,02 (summa sisaldab käibemaksu 18%). 8. juunil 2009. a toimunud

eelistungil väitis kostja, et ta võlgneb hagejale veel 12 394,90 krooni. Hageja selgitab, et kostja

selline seisukoht on väär ning tegelikkuses on kostja poolt võlgnetav summa oluliselt suurem.

Võlgnetava summa leidmisel on kostja võtnud aluseks allkirjastatud saatelehtede koguväärtuse,

millest kostja on ekslikult lahutanud tasutud arvete kogusumma (22 920,10 krooni). Praktiliselt

kõik kostja poolt tasutud kaubad on kostjale üle antud allkirjastamata saatelehtede alusel. Seega

ei ole kostja arvutuskäik õige. Hageja märgib, et kostja on müügiaruande esitanud ning arve

tasunud vaid ühe kaubaartikli eest, mis on talle üle antud allkirjastatud saatelehe LL00021 alusel

(I kd lk 252), mille maksumus oli 226,56 krooni (hind sisaldab käibemaksu 18%). Allkirjastatud

saatelehtede alusel kostjale üleantud kaupade müüki on kostja deklareerinud, kuid arve tasumata

jätnud kokku 41 kaubaartikli eest kogusummas 8 144,83 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18

%) (vaata lisa nr 11). Saatelehe LL00021 alusel üleantud kaupadest on mõned pudelid hoiustatud

NT Logistika AS-s. See tähendab, et tõendatud on kostja kohustus tasuda hagejale allkirjastatud

saatelehtede alusel üle antud 209 kaubaartiklist 163 kaubaartikli eest täiendavalt kogusummas 30

217,44 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18%).

Kostja võlgneb hagejale allkirjastamata saatelehtede alusel üleantud kaupade eest kokku 112

617,50 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18%).

Seoses uute tabelite koostamisel ilmnenud asjaoludega täpsustab ja täiendab hageja oma nõuet

ning taotleb lisaks kostja poolt kas osaliselt või täielikult tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse

ning nendega seotud viiviste väljamõistmisele kostjalt, hüvitise väljamõistmist 739 kaubaartikli

eest summas 142 834,94 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18 %) ning 27.10.2008.a NT

Logistika AS-ile hoiule antud kaupade väljamõistmist hagejale.

Hageja palub lugeda hagi lõplikuks esemeks AS Vinifood nõue järgmises sõnastuses:

“1) mõista OÜ-lt Veinikaubamaja AS-i Vinifood kasuks välja 168 713,99 krooni (millest

25 879.05 krooni on kostja poolt tasumata arved ja 142 834.94 krooni on hüvitis 739

kaubaartikli eest).

2) mõista OÜ-lt Veinikaubamaja AS-i Vinifood kasuks välja viivised järgmiselt:

a. viivised summas 4 383,40 krooni arvete nr R20373, R02139, R03167, R03723 ja

R05040 tasumisega viitamise eest kuni 30.09.2008.a;

b. viivis, mis ei ole 30.09.2008.a seisuga veel sissenõutavaks muutnud, arvestatuna

protsendina põhinõudelt (25 879,05 krooni) alates 30.09.2008. a kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimise

operatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär + 7% aastas);

3) kohustada OÜ-d Veinikaubamaja AS-ile Vinifood välja andma 27.10.2008.a NT

Logistika AS-is hoiustatud kaubaartiklid;

5) jätta OÜ Veinikaubamaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista OÜ-lt

Veinikaubamaja välja AS-i Vinifood menetluskulud.”

Hagi tagamine

Hageja esitas hagi esitamisel ka taotluse hagi tagamiseks. Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2008. a

määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja arestis hageja kasuks kostja valduses Fortuuna 1 või

Arhitekti 36, Tartus asuvad veinid 788 pudelit kokku 91 766.08 krooni väärtuses (I kd lk 57 –

63). Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2008. a määrusega jäeti maakohtu hagi tagamise

määrus muutmata (I kd lk 189-190).

7. oktoobril 2008. a täites Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2008. a määrust, arestis kohtutäitur O.

Kutshmei aadressil Fortuuna 1, Tartus, kokku 150 pudelit alkohoolseid jooke vastavalt vara

arestimise aktile. Vara jäeti hoiule kostja juhatuse liikmele Tea Lajal´ile, kes avaldas, et

inventuuris märgitud veinid on mitme maaletooja portfellist. Nimekiri veinidest on koostatud

üldväljendites ja pole jälgitav, mis veini täpselt selle all mõeldi (I kd lk 110-118, lk 132-133). 27.

oktoobril 2008. a koostas kohtutäitur lisa vallasvara arestimise aktile (I kd lk 120 – 130, 134-

135). Lisaks 7. oktoobril 2008. a üleskirjutatud 150-le pudelile kirjutati samas üles veel 18

pudelit. Arestitud vara kokku 30 nimetust ja 46 pudelit anti hoiule NT Logistika AS-le (asukoht

Tähe 106a, Tartu). Kahte pudelit veini (Chateau Figeac St-Emilion Rouge) keeldus võlgniku

esindaja kohtutäiturile välja andma. Kohtutäitur selgitas kohtule (II kd lk 77), et ülejäänud 121

pudelit alkohoolseid jooke, mis jäid 7. oktoobril 2008. a kostja juhatuse liikme T. Lajali

vastutavale hoiule ei olnud teistkordsel kontrollimisel 27. oktoobril 2008. a enam alles ja T.Lajal

vastas kohtutäiturile, et neid veine enam ei ole. T. Lajalile vastutavale hoiule jäetud veinid jäid

kostja juurde riiulitele, kus nad olid, neid ei eraldatud ülejäänud kaubast.

KOSTJA SEISUKOHT (I kd tl. 87)

Pooltevaheline leping lõppes 1. mail 2007. a ja lepingu jätkumist kokku ei lepitud. Kostja ei

saanud lepingu alusel ka enam kaupu. Lepingu lõppemine oli kostja soov, sest hageja oli

sattunud probleemidesse, mis häiris ka kostja tööd. Sealhulgas oli probleemiks tõsised segadused

kauba arvestamisel lepingu algusest peale. Kostja on tasunud hagejalt saadud kauba eest viiel

korral 2007. a kokku 17920.10 krooni. Hageja uus töötaja soovis 2007. a teisel poolel arvete

tasumist, mille alusel kostja ei olnud kaupa saanud. Kostjale esitati topeltarve, mille alusel

sooritati makse 31. oktoobril 2007 5000 krooni, korrektsete dokumentide puudumisel maksti

oletuslik summa. 5. veebruaril 2007 tasutud arve esitati uue nime all sügisel 2007. a. Peale

kahtluste tekkimist palus kostja telefoni teel hagejal saata korrektsed dokumendid, et oleks

võimalik üle vaadata kogu senine kauba liikumise ajalugu. Seda ei tehtud.

Peale lepingu lõppemist tasus kostja kaupade eest sellise aja jooksul ja tingimustel, mis sobis

kostjale kuni kauba eest lõpliku tasumiseni. Tagantjärele ja põhjendamatult koostatud arved ei

kuulu tasumisele. Arvete põhjendamiseks on vaja alusdokumente, mis kinnitaksid, et hageja on

andnud kostjale kaupu. Lepingu p 2 kohaselt tuli kaup üle anda saatelehega, kus fikseeritakse

kaupade kogus ja hind. Vajadusel pidi Konsignant lisama saatelehele kvaliteeditõendi. Kauba

vastuvõtmisel pidi Konsignaatar esitama volituse koos isikut tõendava dokumendiga.

Konsignataar pidi kinnitama kaupade vastuvõttu allkirja ja pitsatiga saatelehel.

21. detsembril 2007 Aare Raigi advokaadibüroos koostatud teadet Lepingu ülesütlemise kohta ei

ole kostjale esitatud. Selle koostamise alus ja sinna märgitud summad on ebaselged. 7. oktoobril

2008 arestitud veinid kuuluvad kostjale.

4. mail 2009. a avaldas kostja kohtule, et hageja poolt kohtule tõendina esitatud e-kirjades on

segase sisuga, liikunud mitme arvuti vahel, jättes toimunust vale pildi. Kostjal on põhjust

kahelda e-kirjade õigsuses- näiteks 3. veebruari 2007. a kostjalt saadetud kiri; 4. mai 2007, 5.

juuni 2007, 2. juuli 2007, 10. septembri 2007 e-kirjade automaatne päis on korraga kahes keeles,

mis viitab e-kirjade töötlusele, muutes need mitteusaldusväärseks. Kuna kostja uuendas 2007. a

sügisel arvutit, puudub hetkel võimalus kirjade täpseks võrdluseks-oodatakse haldaja vastust.

Kostja palus kaheldava sisuga dokumendid menetlusest kõrvaldada ( I kd lk 230-231, 245).

3. juuni 2009. a kirjalikus vastuses kohtule tunnistas kostja, et on hagejalt vastu võtnud 197

pudelit veini jms jooke 34 535 krooni väärtuses. Vastuvõetud toodete nimekirjas on veine, mille

tegelikku nime ei olnud võimalik hiljem kokku viia kostjale esitatud arvetega või hinnakirjas

esitatud toodetega. Kostja tunnistab, et võttis kaupu vastu ka vigaste dokumentide alusel heas

usus. Kokku on kostja tasunud hagejale kaupade eest 22 920.10 krooni (I kd lk 246-248).

KOHTUISTUNG

15. aprilli 2009.a. istungil vaidlustasid kostja esindajad kõik hageja poolt kohtule tõendina

esitatud e-kirjad ja e-kirjaga saadetud dokumendid, kuna need võivad olla võltsitud. Kostja ei saa

esitada kohtule ise oma e-kirju hagejale, kuna arvuti on välja vahetatud ja programmid on

muutunud ja kirju ei ole alles. (I kd lk 223).

Hageja selgitas, et hagejale osutas laoteenust firma VIA 3L, kes tegeles ka kauba transpordiga

kostjale. Kokku on tarnitud kostjale hageja poolt 973 pudelit veini, millest 139 pudeli eest on

tasutud, hoiul on 46 pudelit ja tasumist nõuab hageja 738 pudeli eest.

8. juuni 2009. a istungil võttis kostja juhatuse liige J. Lajal omaks, et kostja on saanud

saatelehtede nr 12, 21, 42 ja 43 alusel kokku 109 pudelit veini ja on hagejale võlgu 12 394.90

krooni. Kostja esindaja selgitas, et kostja 4. mai 2009. a avaldust kohtule tuleb käsitleda

dokumendi võltsituse avaldusena.

8. septembri 2009 kohtuistungil vaatles kohus kohtutäituri poolt arestitud ja NT Logistika OÜ-s

hoiustatud veine. Kohus vaatles veine arestimisaktis I kd lk 120-130 märgitud järjekorras. Kokku

vaatles kohus kõiki kohtutäituri poolt hagi tagamise korras hoiustatud 46 pudelit. Kostja esindaja

avaldas, et vaadeldud pudelid vastavad arestimisaktile. Kostja ei ole kindel, et kõik arestitud

pudelid on saadud hagejalt. Kostja võttis omaks, et 27. oktoobri 2008. a arestimisaktis

positsioonid 3, 6, 31, 34, 68, 80, 93, 94, 104, 105, 107, 108, 109, 110- kokku 14 pudelit on

saadud hagejalt. Ülejäänud joogid on saadud teistelt tarnijatelt, mida on võimalik tuvastada

vastavalt partii numbrile.

Seega võttis kostja omaks, et ta on saanud allkirjastamata saatelehtedelt järgmised veinid: 3, 6,

31, 34, 93 - LL00079; 68, 80, 94,104, 105, 107, 108, 109, 110 - LL00114

Hageja jäi kohtuvaidlustes kõigi kohtumenetluse käigus esitatud seisukohtade juurde ja palus

hagi rahuldada. Kohtuvaidluste käigus avaldas hageja täiendavalt veel järgmist:

Lepingu kehtivuse ajal hageja poolt kostjale esitatud 9st arvest 5 jättis kostja kas osaliselt või

täielikult tasumata. Täielikult tasumata jättis kostja arved nr R02139, R03167, R03723 ja

R05040. Osaliselt jättis kostja tasumata arve nr R20373. Asjaolu, et kõnesolevad arved on kostja

poolt tasumata, kinnitavad iseenesest ka kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldused (toimiku

lk 90-95). Ükski kostja poolt esitatud maksekorraldus (va 31.10.2007.a maksekorraldus, millega

hageja luges osaliselt tasutuks arve nr R20373) ei puuduta arveid, mille tasumist hageja kostjalt

nõuab. Kokku võlgneb kostja hagejale tasumata arvetest tulenevalt 25 879,05 krooni.

Hageja rõhutab, et kõik kostja poolt tasumata arved (va arve nr R20373, mille kostja pidi tasuma

koheselt) on hageja kostjale esitanud kostaja poolt hagejale edastatud müügiaruannete alusel:

Arve number

Müügiaruanne

Kohtutoimiku viide (aruanne)

R02139

Müügiaruanne märtsi kohta

-

R03167

Jaanus Lajal’i 05.06.2007.a e-kiri koos

manusega

I kd Lk 16-17

R03723

Jaanus Lajal’i 02.07.2007.a e-kiri koos

manusega

I kd Lk 18-19

R05040

Jaanus Lajal’i 10.09.2007.a e-kiri koos

manusega

I kd LK 20-21

Kostja ei ole kõnesolevaid arveid tasunud ka vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele.

Näiteks edastas hageja 12.09.2007.a kostjale e-kirja tabeli tasumata arvete kohta (toimiku lk 35-

36). Kostjale esitatud tabelist nähtus arve koostamise kuupäev, maksetähtaeg, arve number ning

arve alusel tasumisele kuuluv summa. Kostja esitatud andmeid ega ühtegi arvet ei vaidlustanud.

Hageja korduvate nõudmiste tulemusena tasus kostja 31.10.2007.a hagejale 5 000 krooni. See

iseenesest kinnitab, et kostja oli teadlik oma võlast ja aktsepteeris seda.

Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et arved nr R02139, R03167,

R03723, R05040 ja R20373 oleksid kostja poolt hagejale täielikult tasutud.

Hagiavalduses taotles hageja algselt kokku 788 hageja poolt kostjale üleantud kaubaartikli

väljanõudmist kostjalt. Kohtumenetluse käigus, eelkõige hagi tagamise määruse täitmise käigus,

on selgunud, et suurem osa hageja poolt kostjale üle antud hagejale kuuluvaid kaupu ei ole enam

kostja valduses. Arvestades hageja poolt kostjale Lepingu kehtivuse ajal üle antud kaubakogust

(973 kaubaartiklit), kostja poolt Lepinguga kooskõlas müüdud kaubakogust st kaubakogust,

millega seoses on hageja esitanud kostjale arveid, 27.10.2008.a NT Logistika AS-ile üle antud

kaubakogust (46 pudelit), on käesolevaks hetkeks ebaselge 739 kaubaartikli asukoht ja staatus.

Kostja tegevusest ja kostja poolt kohtumenetluse käigus tehtud avaldustest võib samas järeldada,

et kostjal puudub kas võimalus või soov nimetatud kaubaartiklite tagastamiseks hagejale.

Seoses hageja poolt kostjale üle antud kaupade tagastamise nõudega vaidlevad hageja ja kostja

peamiselt selle üle, kas kostja on kõikides kohtule esitatud lao liikumise dokumentides nimetatud

kaubad ka tegelikult kostjale üle andnud või mitte. Hageja rõhutab, et kõigis kohtule esitatud lao

liikumise dokumentides kajastatud kaubad on reaalselt ka kostjale üle antud.

Nagu eespool märgitud saatis hageja Lepingu kehtivuse ajal kostjale kaupu 7 lao liikumise

dokumendi alusel (kokku 973 kaubaartiklit). Seitsmest lao liikumise dokumendist neli

(LL00012, LL00021, LL00042 ja LL00043) on kohtule esitatud kostja seadusliku esindaja

allkirjaga. 08.06.2009.a eelistungil tunnistas kostja kõigi 4 allkirjastatud lao liikumise

dokumendi alusel talle hageja poolt üleantud kaupade kättesaamist. Seega puudub vaidlus, et

kostja on allkirjastatud lao liikumise dokumentides nimetatud kaubad, see on kokku 209 pudelit,

mille koguväärtus on 41 582,02 (summa sisaldab käibemaksu 18%), kätte saanud.

Asjaolu, et kostja on kätte saanud lao liikumise dokumendis LL00114 nimetatud kaubad,

kinnitavad muuhulgas järgmised tõendid:

(1) Hageja poolt kohtule esitatud AS Via 3L 13.07.2009.a kinnitus selle kohta, et AS Via 3L

on lao liikumise dokumendi LL00114 alusel kaubad kostjale kohale toimetanud.

(2) Kostja seadusliku esindaja Jaanus Lajal’i 08.01.2007.a e-kiri koos manusega.

08.01.2007.a e-kirjaga edastas kostja müügiaruande 2006.a detsembri müükide kohta ja

kostja enda poolt koostatud aruande hagejale kuuluvate kaupade laojäägiga kostja juures.

08.01.2007.a e-kirjale lisatud tabeli tulbast “Kogus” (paremalt viies tulp) nähtub, kui

palju kaupu on hageja kostajale üle andud, tulbast “Alles” (paremalt kolmas tulp) nähtub,

kui palju hageja poolt üle antud kaupadest on kostja poolt müümata ning tabeli paremalt

teisest tulbast nähtub, kui suure koguse kaupu müüs kostja 2006.a detsembris. Hageja

osundab, et enne 08.01.2007.a oli hageja Lepingu alusel edastanud kostjale kaupu ühe

saatelehe – lao liikumise dokument LL00114 – alusel, kokku 277 kaubaartiklit. Oma

08.01.2007.a e-kirjale lisatud tabelis deklareerib kostja 278 kaubaartikli saamist. Lao

liikumise dokumendi LL00114 ja kostja 08.01.2007.a e-kirjale lisatud tabeli võrdlemisel

ilmneb, et põhimõtteliselt kinnitab kostja oma 08.01.2007.a e-kirjas, et ta on kõik lao

liikumise dokumendis LL00114 nimetatud veinid kätte saanud.

(3) Hageja

poolt

14.07.2009.a

kohtule

esitatud

tabel

(hageja

14.07.2009.a

menetlusdokumendi lisa 7). Nimetatud tabelist nähtub, et kostja on arvete nr R21537,

R00631, R01293 ja R02426 alusel tasunud kokku 91 kaubaartikli eest, mille hageja andis

kostjale üle lao liikumise dokumendi LL00114 alusel. Hageja osundab, et arvete nr

R21537 ja R00631 aluseks olevad müügiaruanded esitati hagejale ajal, mil kostjale oli

tehtud vaid üks saadetis – lao liikumise dokumendi LL00114 alusel. Arve nr R21537

aluseks oleva müügiaruande esitas kostja hagejale 08.01.2007.a (hageja 14.07.2009.a

menetlusdokumendi lisa 14) ning arve nr R00631 aluseks oleva müügiaruande

03.02.2007.a (toimiku lk 207-210). Lao liikumise dokumendi LL00114 alusel tarniti

kostjale kaupa 16.11.2006.a. Järgmine saadetis tehti 05.02.2007.a lao liikumise

dokumendiga LL0004.

(4) Hageja

poolt

14.07.2009.a

kohtule

esitatud

tabel

(hageja

14.07.2009.a

menetlusdokumendi lisa 10). Kõnesolevas tabelis on kajastatud NT Logistika AS-ile

hoiule antud hagejale kuuluvad kaubad. Tabelist nähtub, et hoiule antud kaupade hulgas

on 15 lao liikumise dokumendiga LL00114 kostjale üle antud kaubaartiklit. Nimetatud

asjaolu kinnitab samuti, et kostja on lao liikumise dokumendis LL00114 nimetatud

kaubad kätte saanud;

(5) 07.10.2008.a koostatud vallasvara arestimisaktis kirjutati ülesse ja arestiti 31 lao

liikumise dokumendiga LL00114 kostjale üle antud kaubaartiklit (vt toimiku lk 110-118).

Hageja on seisukohal, et nimetatud tõendid kinnitavad üheselt, et kostja on lao liikumise

dokumendis LL00114 kajastatud 277 kaubaartiklit ka tegelikult kätte saanud.

Asjaolu, et kostja on kätte saanud lao liikumise dokumendis LL00004 nimetatud kaubad,

kinnitavad muuhulgas järgmised tõendid:

(1) Hageja poolt kohtule esitatud AS Via 3L 13.07.2009.a kinnitus selle kohta, et AS Via 3L

on lao liikumise dokumendi LL00004 alusel kaubad kostjale kohale toimetanud.

(2) Hageja

poolt

14.07.2009.a

kohtule

esitatud

tabel

(hageja

14.07.2009.a

menetlusdokumendi lisa 7). Nimetatud tabelist nähtub, et kostja on arvete nr R21537,

R00631, R01293 ja R02426 alusel tasunud kokku 2 kaubaartikli eest, mille hageja andis

kostjale üle lao liikumise dokumendi LL00004 alusel.

(3) Hageja

poolt

14.07.2009.a

kohtule

esitatud

tabel

(hageja

14.07.2009.a

menetlusdokumendi lisa 10). Kõnesolevas tabelis on kajastatud NT Logistika AS-ile

hoiule antud hagejale kuuluvad kaubad. Tabelist nähtub, et hoiule antud kaupade hulgas

on 10 lao liikumise dokumendiga LL00004 kostjale üle antud kaubaartiklit. Nimetatud

asjaolu kinnitab samuti, et kostja on lao liikumise dokumendis LL00004 nimetatud

kaubad kätte saanud;

(4) 07.10.2008.a koostatud vallasvara arestimisaktis kirjutati ülesse ja arestiti 35 lao

liikumise dokumendiga LL00004 kostjale üle antud kaubaartiklit (vt toimiku lk 110-118).

Asjaolu, et kostja on kätte saanud lao liikumise dokumendis LL00079 nimetatud kaubad,

kinnitavad muuhulgas järgmised tõendid:

(1) Hageja poolt kohtule esitatud AS Via 3L 13.07.2009.a kinnitus selle kohta, et AS Via 3L

on lao liikumise dokumendi LL00079 alusel kaubad kostjale kohale toimetanud.

(2) Hageja

poolt

14.07.2009.a

kohtule

esitatud

tabel

(hageja

14.07.2009.a

menetlusdokumendi lisa 7). Nimetatud tabelist nähtub, et kostja on arvete nr R21537,

R00631, R01293 ja R02426 alusel tasunud vähemalt 1 kaubaartikli eest, mille hageja

andis kostjale üle lao liikumise dokumendi LL00004 alusel;

(5) Hageja

poolt

14.07.2009.a

kohtule

esitatud

tabel

(hageja

14.07.2009.a

menetlusdokumendi lisa 10). Kõnesolevas tabelis on kajastatud NT Logistika AS-ile

hoiule antud hagejale kuuluvad kaubad. Tabelist nähtub, et hoiule antud kaupade hulgas

on 16 lao liikumise dokumendiga LL00079 kostjale üle antud kaubaartiklit. Nimetatud

asjaolu kinnitab samuti, et kostja on lao liikumise dokumendis LL00079 nimetatud

kaubad kätte saanud;

(3) 07.10.2008.a koostatud vallasvara arestimisaktis kirjutati ülesse ja arestiti 71 lao

liikumise dokumendiga LL00079 kostjale üle antud kaubaartiklit (vt toimiku lk 110-118).

Hageja selgitab, et hüvitise arvestamisel 739 kaubaartikli eest lähtus hageja saatelehel nr R07316

(toimiku lk 44-54) näidatud hindadest (ei sisalda käibemaksu). Hinnad sisaldavad hageja poolt

kostjale kohaldatud 4%-list allahindlust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaupade

hind oleks hageja poolt näidatust väiksem.

Hageja märgib, et kostja on müügiaruande esitanud ning arve tasunud vaid ühe kaubaartikli eest,

mis on talle üle antud allkirjastatud saatelehe LL00021 alusel (toimiku lk 252), mille maksumus

oli 226,56 krooni (hind sisaldab käibemaksu 18%) (vaata tabel 1). Allkirjastatud saatelehtede

alusel kostjale üleantud kaupade müüki on kostja deklareerinud, kuid arve tasumata jätnud kokku

41 kaubaartikli eest kogusummas 8 144,83 krooni (summa sisaldab käibemaksu 18 %) (vaata lisa

nr 11). Saatelehe LL00021 alusel üleantud kaupadest on mõned pudelid hoiustatud NT Logistika

AS-s. See tähendab, et tõendatud on kostja kohustus tasuda hagejale allkirjastatud saatelehtede

alusel üle antud 209 kaubaartiklist 163 kaubaartikli eest täiendavalt kogusummas 30 217,44

krooni (summa sisaldab käibemaksu 18%).

Hageja 14.07.2009.a menetlusdokumendi lisast nr 9 nähtub, et kostja võlgneb hagejale

allkirjastamata saatelehtede alusel üleantud kaupade eest kokku 112 617,50 krooni (summa

sisaldab käibemaksu 18%).Arvestades kostja poolt tasumata arveid ning hüvitist kostjale üle

antud kaupade eest, võlgneb kostja hagejale kokku 168 713,99 krooni.

MENETLUSE UUENDAMINE ja POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

Kohus uuendas asja sisulise arutamise 16. oktoobri 2009. a määrusega (II kd lk 83). Kohus

soovis menetluse uuendamise järgselt eelkõige teada saada poolte seisukohta kostja

maksekorraldusele nr 122 2. juulist 2007. a summas 2813.55 krooni. Kostjalt soovis kohus lisaks

teada saada, millist kostjale esitatud arvet tasus kostja maksekorraldusega nr 172 31. oktoobrist

2007 summas 5000 krooni, kus selgituste lahtris on tasumisele kuuluva arve number märkimata.

Samuti kohustas kohus hagejat esitama tabeli kujul kaubaartiklite kaupa andmed, milliste

saatelehtede alusel on hageja tarninud kostjale kaubaartiklid, mis on arestitud kohtutäituri poolt

7. oktoobril 2008. a.

Hageja teatas kohtule, et maksekorraldusega nr 122 2. juulist 2007. a tasus kostja arvet nr

R01182 ja hagejal ei ole kostjale nimetatud arve tasumise osas pretensioone. Nimetatud arve

alusel müüdi kostjale toidukaupa-oliiviõli, kaupa ei müüdud konsignatsiooni korras ja see arve ei

ole hõlmatud pooltevahelise vaidlusega. Hageja ei arvesta maksekorraldusega nr 122 tasutud

summat lepingu alusel saadud kaupade eest tasumisel.

Hageja esitas kohtule ka täiendatud versiooni tabelist nr 3, mis on täiendatud 7. oktoobri 2008. a

arestimistoimingu informatsiooniga. Samuti esitas hageja veel täiendavad seisukohad

allkirjastamata saatelehtede alusel kaupade tegeliku kohaletoimetamise kohta kostjale (II kd lk

87-96).

Kostja ei ole kohtu 16. oktoobri 2009. a määruses esitatud küsimustele selgelt vastanud. Kostja

kinnitas üksnes, et on tasunud kõikide hagejalt saadud kaupade eest osamaksetena. Regulaarseid

makseid sooritati heas usus. Tasumiste ja kaupade koguste kontrollimiseks koostas kostja üldisi

inventuure. Korduvatest palvetest hoolimata ei ole hageja kunagi kostjale esitanud

alkoholiseaduse p-le 21 vastavaid dokumente, seades pahatahtlikult ohtu kostja kui

alkoholikäitleja. Väidetavad saatelehed ja väidetav tabel-kokkuvõte, mis esitati kohtule, mõtles

hageja välja hiljem ja sellel väljamõeldisel puudub seos kostjaga ( II kd lk 120).

Pooled on kohtule teatanud oma nõusolekust lõpetada asja arutamine kirjalikus menetluses (II kd

lk 121-122).

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED

1. Pooltel puudub vaidlus selles, et nad sõlmisid 25. oktoobril 2006. a konsignatsioonilepingu nr

4/2006, mille alusel oli hageja kohustatud kostjale saatma alkohoolseid jooke, et kostja need

välja paneks ja kolmandatele isikutele müüks. Kohtuistungil ja kirjalikus vastuses kohtule võttis

kostja omaks, et ta on saanud hagejalt kokku 209 kaubaartiklit allkirjastatud saatelehtede alusel.

Pooled ei vaidle kaubaartiklite hinna üle, küll aga vaidlevad pooled lepingu tähtaja ja hageja

poolt kostjale saadetud kaubaartiklite koguse üle kolme allkirjastamata saatelehe (lao liikumise

dokumendi) nr LL00114, LL00004, LL00079 alusel.

Kostja väidab, et ta on tasunud hagejale Lepingu alusel 22929.10 krooni (I kd lk 248). Hageja ei

loe 2. juuli 2007. a maksekorralduse nr 122 alusel tasutud 2813.85 krooni Lepingu järgi

tasumiseks. Kostja on vaidlustanud ka kõigi hageja poolt kohtule tõendina esitatud kostja

seadusliku esindaja J. Lajali poolt hagejale saadetud e-kirjade ehtsuse ja palunud need

dokumendid toimikust kõrvaldada.

2. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kostja taotluse osas hageja esitatud e-kirjade kui tõendite

toimikust kõrvaldamiseks.

Hageja on kohtule esitanud tõendina järgmised e-kirjad: 1) 5. juuni 2007 Jaanus Lajal Anna-

Liisa Sesminile – I kd lk 16; 2) 2. juuli 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile- I kd lk 18; 3)

10. september 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile- I kd lk 20; 4) 25. juuli 2007 Jaanus Lajal

anna-Liisa Sesminile, I kd lk 22; 5) 3. september 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile I kd lk

23; 6) 19. november 2007 Jaanus Lajal Anna-Liisa Sesminile I kd lk 148; 7) 4. mai 2007 Jaanus

Lajal Anna-Liisa Sesminile I kd lk 205; 8) 3. veebruar 2007 Jaanus Lajal Terjele (Terje Odraks)

I kd lk 207; 9) 7. märts 2007 Jaanus Lajal Terjele (Terje Odraks) I kd lk 211; 10) Jaanus Lajali ja

Terje ja Jaanus lajali ja Vinifood vahelised meilid 13-14. veebruar 2007 ja 1. oktoober 2007 II kd

lk 19-20; 11) 8. jaanuar 2007 Jaanus Lajali meil Terjele (Terje Odakas) II kd lk 23. TsMS §-st

272 lg 1 tulenevalt võib dokumentaalseks tõendiks olla ka elektroonilise salvetusega

jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja

mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 274 kohaselt võib elektroonilise

dokumendi esitada kohtule väljatrükina. Hageja on esitanud nimetatud elektroonilised

dokumendid kohtule väljatrükina.

Dokumendi ehtsuse vaidlustamist reguleerib TsMS § 277. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt

peab menetlusosaline oma taotlust põhistama. Lõige 2 kohaselt võib dokumendi ehtsust või

võltsitust muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Lõige 3 kohaselt võib kohus

dokumendivõltsituse kontrollimiseks määrata ekspertiisi. Kohus leiab, et kostja ei ole taotlust e-

kirjade kõrvaldamiseks mitte millegagi põhistanud. Puudub asjatundja või eksperdi arvamus

selles, et kui osa teksti elektroonilise dokumendi väljatrükil on teises keeles (käesoleval juhul

vene keeles), siis viitab see dokumendi võltsitusele. Kostja on soovinud oma taotlusega väita, et

kostja esindaja J. Lajal ei ole kohtule esitatud e-kirju saatnud. Samas ei ole kostja esitanud

kohtule võrdlemiseks kostja esindaja nn ehtsaid e-kirju ja müügiaruandeid. Kostja ei ole oma

väidet, et kostja arvuti on väljavahetatud ja e-kirjad ei ole säilinud, mitte millegagi tõendanud.

Kohus juhib tähelepanu Lepingu p-le 7, mille kohaselt oli kostjal kohustus esitada

müügiaruandeid iga kuu esimeseks kuupäevaks e-kirja või faxi teel. Vaidlustades hageja poolt

kohtule esitatud kostja müügiaruannete ehtsuse, tulnuks kostjal esitada kohtule nn ehtsad

müügiaruanded. Kostja ei ole seda teinud. Kostja taotlus e- kirjade kui dokumentaalse tõendi

ehtsuse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata ja e-kirju on kohtul võimalik hinnata tõendina

teiste tõenditega kogumis.

3. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud konsignatsioonilepingule tuleb kohaldada

võlaõigusseaduse komisjonilepingu sätteid (VÕS §-d 692-702). VÕS § 692 lg 1 kohaselt

komisjonilepinguga kohustub üks isik teise isiku jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema

tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile kuuluva eseme.

Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Sama paragrahvi lg 2

kohaselt kohaldatakse komisjonilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui VÕS-i 39.

peatükist ei tulene teisiti.

4. Pooled on sõlminud Lepingu kirjalikus vormis. Lepingu p 12 kohaselt kõik lepingus tehtavad

muudatused ja täiendused kehtivad ainult siis, kui nad on vormistatud kirjalikult lepingu lisana.

Lepingu p 11 sätestatud tähtaja muutmises pooled kirjalikus vormis kokku leppinud ei ole. VÕS

§ 13 lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse

teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool

võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses

vormis.

Hageja on seisukohal, et kuigi kirjalikus vormis sõlmitud lepingu p-st 11 tulenevalt pidi leping

kehtima 1. maini 2007. a, leppisid pooled kokku lepinguliste suhete jätkumises pärast seda

tähtaega. Hageja ütles kostjale lepingu üles 21. detsembril 2007. a. Kostja hageja seisukohaga ei

nõustu. Pärast lepingu punktis 11 kokku lepitud lepingu lõppemise tähtaega 1. mai 2007 on

hageja veel kolmel korral (laoliikumise lehed nr LL 00042, 00043, 00079) tarninud kostjale

kaupu ja esitanud arveid. Arvete esitamise aluseks olid kostja poolt edastatud müügiaruanded.

Kuna kaubad olid kuni tasumiseni hageja omandis, siis oleks kostja pidanud 1. mail 2007. a

lepingu lõppemisel kõik müümata kaubaartiklid hagejale tagastama. Vastavaid väiteid ja

tõendeid ei ole aga kostja kohtule esitanud. Kuna kostja jättis müümata kaubad hagejale

tagastamata ja hageja nõustus Lepingut edasi täitma, siis pidi kostja hageja käitumisest aru

saama, et mõlemad pooled on nõus ka pärast 1. maid 2007. a Lepingust tulenevaid suhteid

jätkama, kuigi selles osas puudub poolte kirjalik kokkulepe. Leping muutus tähtajatuks ja kestis

kuni hageja poolse lepingu ülesütlemiseni. Kui ka kostja ei saanud 17. jaanuaril 2008. temale

edastatud Lepingu ülesütlemise avaldust kätte, on ta nimetatud dokumendi (I kd lk 24-25) kätte

saanud koos hagimaterjalidega ja ei ole avaldanud soovi lepingu jätkamiseks.

5. Hagi koosneb kolmest alanõudest: kostja poolt esitatud müügiaruannete alusel esitatud arvete

tasumise nõue; müümata kauba tagastamise nõue ja müümata kauba, mille väljaandmisest kostja

keeldub ja mille asukoht on hagejale teadmata, hüvitamise nõue.

6. Hageja on kaubaartiklid grupeerinud kuude gruppi, mille kohta on koostatud ka vastavad

tabelid:

1) allkirjastamata saatelehtede nr LL00114, LL0004, LL00079 alusel üle antud

kaubad, mille kohta on esitatud müügiaruanne ja arve ning mis on tasutud (kokku)

94 pudelit. Lisandub veel üks pudel, mis on üle antud allkirjastatud saatelehe

alusel, mille kohta on esitatud aruanne ja arve, mis on tasutud. (II kd lk 29).

2) Allkirjastatud saatelehtede nr LL00012, LL00021, LL00042, LL00043 alusel

üleantud kaubad, ei ole aruannet ega arvet ja on kohtutäituri poolt hoiustamata –

kokku 163 pudelit 30217.44 krooni väärtuses (II kd lk 30).

3) Allkirjastamata saatelehtede nr LL00114, LL0004, LL00079 alusel üle antud

kaubad, mille kohta ei ole aruannet ega arvet ja mis on hoiustamata- kokku 576

pudelit 112 617.50 krooni (koos käibemaksuga) väärtuses (II kd lk 31-34). Pärast

menetluse uuendamist täiendas hageja tabelit nr 3 7. oktoobri 2008. a

arestimistoimingu informatsiooniga (II kd lk 112-119).

4) AS-le NT Logistika kohtutäituri poolt üle antud kaubad- saatelehtedelt LL00114,

LL00004, LL00021 (allkirjastatud saateleht); LL00079- kokku 46 pudelit ( II kd

lk 35). 8. septembri 2009.a kohtuistungil märkis hageja nõustaja veinide alal Külli

Rebane-Joamets (II kd lk 77), et selles tabelis ei ole viimased veerud (tootja,

artikkel) vastavuses toote nimega, mistõttu kaubaartiklite vaatlemisel lähtus kohus

kohtutäituri poolt AS-le NT Logistika hoiule andmise aktist (I kd lk 120-130).

Kohus leiab, et AS-le NT Logistika hoiule antud kaubaartiklite käsitlemisel tuleb

aluseks võtta kohtutäituri nimetatud akt.

5) Allkirjastatud saatelehe nr LL00012, LL00021, LL00042, LL00043 alusel üle

antud kaubad, aruanne ja arve olemas, arve tasumata- 41 pudelit 8144.83 krooni

väärtuses (II kd lk 36).

6) Allkirjastamata saatelehe nr LL00114, LL0004, LL00079 alusel üle antud

kaubad, esitatud aruanne ja arve, arve on tasumata – 56 pudelit 11856.45 krooni

väärtuses (II kd lk 37).

7. Hageja nõuab tasumata arvete alusel kostjalt 25 879.05 krooni tasumist. Kokku on hageja

esitanud kostjale Lepingu ja kostja esitatud müügiaruannete alusel 9 arvet kokku 45 985.80

krooni, millest 4 kostja tasus, 4 jättis tasumata ja ühe arve tasus osaliselt. Arvete koostamise

aluseks olid kostja müügiaruanded, mis kostja edastas hagejale e-kirjaga. Kohus käsitleb e-

kirjaga saadetud müügiaruandeid lubatava tõendina, millega on tõendatud, et kostja on arvetel

märgitud kaubad kätte saanud ja edasi müünud, mistõttu on kostjal tekkinud lepingu p-st 7

tulenev kohustus kaupade eest tasuda hageja poolt esitatud arve alusel. Kostja väide, et hageja on

esitanud topeltarveid, on ebakonkreetne ja asja sisulise arutamise käigus kostja poolt tõendamist

ei leidnud. Konkreetselt ei ole kostja ühtegi hageja poolt esitatud arvet vaidlustanud.

Kostja väidab, et on arvete alusel tasunud 22920.10 krooni. Kostja on oma vastuses viidanud ka

2. juuli 2007. a maksekorraldusele summas 2813.85 krooni (I kd lk 87, 94) kui Lepingu järgsele

tasumisele. Maksekorraldusel on kostja viidanud arve nr R01182 tasumisele. Hageja nimetatud

arve tasumise osas käesolevas hagis nõudeid ei ole esitanud ja on kohtule selgitanud, et

nimetatud arve on kostjale esitatud oliiviõli eest ja see tasumine ei ole seotud Lepinguga. Kostja

ei ole vastuseks kohtu küsimusele mingeid selgitusi andnud ja ei ole ka hageja selgitustele vastu

vaielnud. Kohus leiab, et kuna maksekorraldusest nähtuvalt ei ole tasumine toimunud

hagiavalduses märgitud lepingu alusel esitatud arvete katteks, siis ei saa nimetatud tasumist

Lepingu täitmisel arvestada. Seega on kostja tasunud Lepingu alusel esitatud arvete alusel

20106.25 krooni ja peab tasuma veel 25879.05 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks

võlg 25879.05 krooni, mis tuleneb arvete nr RO2139, RO3167, RO3723, RO5040 tasumata

jätmisest ja arve nr R20373 osalisest tasumata jätmisest. Nimetatud arved on esitatud kõik

2006.a ja 2007.a ja nõue on muutunud sissenõutavaks.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. Lepingus puudub kokkulepe viivise suuruse kohta, mistõttu on hagejal õigus

lähtuda viivisnõude esitamisel seadusjärgse viivise regulatsioonist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on

seadusjärgseks viivisemääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seega on seadusjärgne viivisemäär

periooditi järgmine: 1. juuli – 31. detsember 2006. a – 2,75+7=9.75% aastas (päevas o,o27%); 1.

jaanuar- 30. juuni 2007 – 3, 5+7= 10.5% aastas (päevas 0,029%); 1. juuli 2007 – 31. detsember

2008 4+7 = 11% aastas (päevas 0, 03%) ja perioodil 1. jaanuar- 30. juuni 2009 2, 5 + 7 = 9, 5 %

aastas (päevas 0,026%); 1. juuli – 31.detsember 2009 1+ 7 =8% aastas(0,022 % päevas). Hageja

on esitanud viivisearvestuse I kd lk 37-39. Arve nr R20373 alusel tekkinud nõue muutus

sissenõutavaks 7. detsembrist 2009.a.. Arve nr RO2139 muutus sissenõutavaks 21. aprillist

2007.a. Arve nr RO3167 muutus sissenõutavaks 22. juunil 2007.a. Arve nr R03723 muutus

sissenõutavaks 22. juulil 2007.a. Arve nr RO5040 muutus sissenõutavaks 22. septembrist 2007.a.

Hageja on esitanud viivisenõude hagi esitamise seisuga 30.september 2008.a. kõigi arvete järgi

kokku 4383.40 krooni. Kostja viivise arvestamise õigsust ei ole vaidlustanud. Seega tuleb

seisuga 30.september 2008. a kostjalt välja mõista viivis arvete tasumisega viivitamise eest

4383.40 krooni.

Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud ka pärast hagi esitamist, mistõttu tuleb arvestada viivist

ka perioodil 1. oktoober 2008.a kuni kohtuotsuse tegemiseni 30. detsember 2009.a. so 456 päeva.

Viivist tuleb sel perioodil arvestada järgmise valemi alusel: 25 879.05 krooni x 0,03 % x 92

päeva + 25879.05 krooni x 0,026 % x 181 päeva + 25879.05 krooni x 0,022 % x 183 päeva =

714.26 + 1217.87 + 1041.89 = 2974.02 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks perioodil 1. oktoober

2008 – 30. detsember 2009. a välja mõista viivis 2974.02 krooni. Alates 31. detsembrist 2009.a.

tuleb kostjalt välja mõista viivis, arvestatuna protsendina põhinõudelt (25 879,05 krooni) kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (kuni 31. detsembrini

2009.a 1 % + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui põhinõue 25 879.05 krooni.

9. Lepingu p 8 kohaselt vastutab kostja temale üle antud kaupade säilimise eest nende

maksumuse ulatuses. Kaubad on hageja omandiks kuni nende eest tasumiseni kostja poolt ja

kuuluvad vajaduse korral hagejale tagastamisele. Lepingu p 14 kohaselt on hagejal õigus lepingu

lõpetamisel võtta tagasi kõik endale kuuluvad kaubad. Ka VÕS §-de 692 lg 2 ja § 626 lg 1

koosmõjust tuleneb, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses

käsundi täitmisega on saanud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi

täitmiseks ei kasutanud.

Hageja väidab, et seitsme laoliikumise lehe kohaselt on hageja üle andnud kostjale 973

kaubaartiklit, millele lisandub veel arve-saatelehe nr R20373 alusel 108 kaubaartiklit kohese

tasumise tingimusega. Kokku on hageja väitel kostjale üle antud 1081 kaubaartiklit. Kostja on

973-st laoliikumise lehe alusel saadud kaubaartiklist koostanud müügiaruande 185 kaubaartikli

kohta, st need kaubad on müüdud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda ülejäänud 788 (973-185)

kaubaartikli tagastamist Lepingu p 8 ja 14 ning VÕS §-de 692 lg 2 ja § 626 lg 1 alusel.

10. Vastavalt kohtutäituri 27. oktoobri 2008. a vallasvara arestimise aktile täiteasjas nr

084/2008/3261 on kohtutäitur hagi tagamise korras arestinud ja hoiustanud AS-s NT Logistika

46 pudelit alkohoolseid jooke, mis on ära võetud kostjalt (I kd lk 120 – 130, 135). Hageja väidab,

et nimetatud kaubaartiklid tarnis kostjale hageja. Kostja kinnitas kohtuistungil, et kaubaartiklid,

mis on märgitud 27. oktoobri 2008. a arestimisaktis positsioonidel 3, 6, 31, 34, 68, 80, 93, 94,

104, 105, 107, 108, 109, 110, on ta saanud hagejalt (II kd lk 78). Kohus on võrrelnud nimetatud

arestimis-hoiustamisakti saatelehtedega nr LL00114, LL00004, LL00021, LL00079 ja asub

järeldusele, et asjas on tõendamist leidnud, et kõik nimetatud 46 kaubaartiklit, mis on kantud

kohtutäituri 27. oktoobri 2008. a hoiustamise nimekirja, on kostja saanud hagejalt ja kostjat

tuleb kohustada need kaubaartiklid hagejale tagastama. Kostja ei ole oma väidet, et osad

kaubaartiklid, mis on kohtutäitur arestinud kostja juures ja hoiustanud, võivad olla saadud teistelt

tarnijatelt, mitte millegagi tõendanud.

11. Ülejäänud kaubaartiklite osas, mille osas ei ole kostjale esitatud arvet ja mis ei ole hoiustatud

on hageja esitanud 739 kaubaartikli eest hüvitamise nõude 142 834.94 krooni (koos

käibemaksuga). Kohus leiab, et tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise

nõudega VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel. VÕS § 128 lg 2 ja 3 kohaselt on varaline kahju ka otsene

varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Hageja on hüvituse

nõudes lähtunud lepingu lõpetamisel kostjale esitatud saatelehel nr R07316 näidatud hindadest,

millele on lisatud käibemaks. Hinnad sisaldavad hageja poolt kostjale kohaldatud 4%-list

allahindlust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et kaupade hind peaks olema võrreldes hageja

poolt esitatuga teistsugune.

12. Hageja hüvise nõude läbivaatamisel peab kohus tuvastama, kas kaubaartiklid, mille

tagastamata jätmise tõttu hageja hüvitist nõuab, on ka tegelikult kostjale üle antud. Kostja on ise

kogu asja menetlemise kestel asunud seisukohale, et tema on saanud kaupa üksnes allkirjastatud

saatelehtede alusel kokku 209 kaubaartiklit. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tasunud

üksnes allkirjastatud saatelehtede alusel saadud kauba eest, mistõttu ei saa nõustuda kostja

seisukohaga, et temal tuleb tasuda hagejale veel üksnes 12 394.90 krooni. Asjas esitatud

müügiaruanded tõendavad, et tegelikkuses on kostja aruannete kohaselt allkirjastatud

saatelehtede alusel müüdud üksnes üks kaubaartikkel- saateleht LL00021, Reserva, tootja

MarQues de Caceres 2001 hinnaga 226.56 krooni-tabel 1, II kd lk 29). Ülejäänud kaubaartiklid,

mille osas kostja on esitanud müügiaruande ja tasunud, pärinevad allkirjastamata saatelehtedelt.

13. Tabel nr 2 sisaldab andmeid allkirjastatud saatelehtede alusel kostjale üle antud kaupade

kohta, mille osas kostja ei ole müügiaruannet esitanud, seetõttu ei ole esitatud ka arvet ning

ühtegi kaubaartiklit ei ole ka hoiustatud kohtutäituri poolt (II kd lk 30). Nimetatud tabelis on 163

kaubaartiklit väärtusega 30217.44 krooni. Kuna kostja on omaks võtnud, et ta on nimetatud

kaubad saanud ja puuduvad tõendid, et ta on nende kaupade eest tasunud, kaupade asukoht on

hagejale ja kohtule teadmata, siis tuleb kostjalt hageja kasuks hüvisena kaubaartiklite väärtus

30217.44 krooni koos käibemaksuga välja mõista.

14. Hageja väidab, et allkirjastamata saatelehtede alusel võlgneb kostja talle 576 kaubaartikli

eest 112 617.50 krooni (tabel nr 3, II kd lk 31-34). Lepingu p 2 kohaselt pidi kaupade

üleandmine kostjale toimuma allkirja vastu. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vaatamata

sellele, et kostja poolt allkirjastamata saatelehtede alusel kauba üleandmine kostjale ei ole

kooskõlas Lepingu p-ga 2, on asjas tõendatud kõigi allkirjastamata saatelehtedel märgitud

kaubaartiklite üleandmine kostjale. Hageja seletuse kohaselt oli kaup hoiul laopidaja AS Via 3L

juures, kes ka transportis kauba kostjale. AS Via 3L on 13. juulil 2009. a. kirjalikult hagejale

kinnitanud, et kaubad on kostjale toimetatud (II kd lk 22). Tegemist on tagantjärgi antud

kinnitusega. Kohus leiab, et olukorras, kus kauba üleandmine ei ole toimunud kooskõlas

Lepinguga ja kauba saaja saatelehele märgitud kauba saamist vaidlustab, ei piisa kaubaartiklite

üleandmise tõendamiseks üksnes laopidaja müügidirektori ca 2 aastat hiljem antud kinnitusest, et

kõik saatelehtedel olevad kaubad on kohale toimetatud. Ei piisa ka sellest, et mõned

kaubaartiklid samalt saatelehelt on kostja poolt kätte saadud. Kui Lepingus kokkulepitud kostja

esindaja allkirjad kauba saamise kohta puuduvad, siis tuleb hagejal esitada iga kaubaartikli

üleandmise kohta muud usaldusväärsed tõendid.

15. Hageja väitel on kostja kaupa saanud kolmel korral allkirjastamata saatelehtede alusel

(laoliikumiselehed LL00114, LL00004, LL00079). Laoliikumiselehe LL00114 alusel sai kostja

hageja väitel 16. novembril 2006. a 277 kaubaartiklit. Kostja seaduslik esindaja Jaanus Lajal

edastas 8. jaanuari 2007.a e-kirjaga kostja müügiaruande 2006. a detsembri müükide kohta ja

kostja enda poolt koostatud aruande hagejale kuuluvate kaupade laojäägiga kostja juures (I kd lk

207-210). 8. jaanuari 007. a e-kirjale lisatud tabeli tulbast “Kogus” (paremalt viies tulp) nähtub,

kui palju kaupu on hageja kostajale üle andnud, tulbast “Alles” (paremalt kolmas tulp) nähtub,

kui palju hageja poolt üle antud kaupadest on kostja poolt müümata ning tabeli paremalt teisest

tulbast nähtub, kui suure koguse kaupu müüs kostja 2006. a detsembris. Enne nimetatud

müügiaruande esitamist 8. jaanuaril 2007. a oli hageja Lepingu alusel edastanudki kostjale kaupu

üksnes ühe saatelehe – lao liikumise dokument LL00114 – alusel. Oma 8. jaanuari 2007. a e-

kirjale lisatud tabelis deklareerib kostja 278 kaubaartikli saamist. Kohus nõustub hagejaga, et

Lao liikumise dokumendi LL00114 ja kostja 08.01.2007.a e-kirjale lisatud tabeli võrdlemisel

ilmneb, et põhimõtteliselt kinnitab kostja oma 08.01.2007.a e-kirjas, et ta on kõik lao liikumise

dokumendis LL00114 nimetatud kaubaartiklid kätte saanud. Kohus leiab, et kostja 8. jaanuari

2007. a e-kirjaga ja sellele manusena lisatud müügiaruandega on tõendatud, et kostja on

saatelehe nr LL00114 alusel saadetud kaubad 277 kaubaartiklit kätte saanud. Mitmed

kaubaartiklid nimetatud saatelehelt olid ka arestitud kohtutäituri poolt 7. oktoobril 2008. a, kuigi

on hoiustamata NT Logistika laos, sest neid ei andnud kostja kohtutäiturile 27. oktoobril 2008. a

üle. Saadud kaubaartiklitest on kostja tasunud 91 pudeli eest, 15 on hoiul NT Logistika laos ja 35

pudeli osas on esitatud müügiaruanne ning koostatud arve, mis on tasumata. Kostja ei ole

hagejale aga 137 pudelit, mis on hageja andmetel müümata, lepingu lõppemisel tagastanud,

kaupade asukoht on hagejale ja kohtule teadmata, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hüvisena 137 pudeli eest 31327.23 krooni koos käibemaksuga (hinnad tabel nr 3 (II kd lk

31-32 ja täiendatud kujul II kd lk 112- 118).

16. Kahe ülejäänud allkirjastamata saatelehe LL 00004 ja LL00079 alusel kaupade kättesaamist

ei ole kostja kinnitanud analoogse, kogu saadetist käsitleva müügiaruandega. Samas on olemas

tõendid nimetatud saatelehtede alusel saadetud kauba üksikute artiklite kättetoimetamise kohta

kostjale. Nii on saatelehe nr LL0004 alusel saadud kaubast kostja juures arestitud ja

üleskirjutatud kohtutäituri poolt 7. oktoobril 2008 – 35 nimetust, 10 nimetust on hoiul NT

Logistika AS-s. Saatelehe nr LL00079 alusel saadud kaubast on kohtutäituri poolt arestitud ja

üleskirjutatud 7. oktoobril 2008 71 kaubaartiklit, 16 kaubaartiklit on hoiul NT Logistika AS-s.

Kostja on esitanud nimetatud saatelehtede alusel ka müügiaruandeid (tabel nr 6 II kd lk 37) ja on

ka tasunud mõne kaubaartikli eest, mis ta on saanud saatelehtede nr LL0004 ja LL00079 alusel

(tabel nr 1, II kd lk 29). Kohus leiab, et nimetatud tõendite alusel ei ole võimalik asuda siiski

seisukohale, et kostjale on üle antud kõik saatelehtedel LL 00004 ja LL00079 nimetatud

kaubaartiklid, küll aga tuleb lugeda tõendatuks, et kostja on saanud nimetatud kahe saatelehe

alusel need kaubaartiklid, mille osas ta on esitanud müügiaruande või mis kohtutäitur on

üleskirjutanud ja/või hoiustanud. Kostja on küll kogu menetluse käigu väitnud, et üleskirjutatud

kaubaartiklid kuuluvad kostjale või mõnele teisele tarnijale, kuid ei ole oma väidet mitte

millegagi tõendanud. Ka kostja viimases vastuses viidatud inventuuriga seotud dokumente ei ole

kostja kohtule esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuna kostja ei ole oma vastuväiteid teiste tarnijate kohta tõendanud, siis tuleb asuda seisukohale,

et kõik need kaubaartiklid allkirjastamata saatelehtedelt nr LL 00004 ja LL00079, mille kohta

on tõendeid nende kostja valdusesse üleandmise kohta, tuleb lugeda hageja poolt kostjale üle

antuks ja kuna nende asukoht on teadmata, siis tuleb välja mõista hageja kasuks kostjalt vastav

hüvis. Hageja poolt esitatud täiendavast tabelist nr 3 (II kd lk 112-118) nähtub, et 7. oktoobri

2008. a arestimistoimingu käigus arestitud kostjale allkirjastamata saatelehtede nr LL00014,

LL00004 ja LL00079 alusel üle antud kaupu, mis on hoiustamata ning mille kohta ei ole arvet,

kokku 114 pudelit koguväärtusega 26 405.18 krooni ja sellest 86 pudelit koguväärtusega

17 267.26 krooni on saatelehtedelt nr LL00004 ja LL00079. Seega tuleb kostjalt välja mõista

saatelehtede nr LL00004 ja LL00079 alusel saadud kauba eest, mis on müümata ja mille asukoht

on teadmata, hageja kasuks hüvisena 86 pudeli eest 17 267.26 krooni koos käibemaksuga

((hinnad tabel nr 3 (II kd lk 31-32 ja täiendatud kujul II kd lk 112- 118).

17. Kokku tuleb kostjalt hüvisena hageja kasuks välja mõista 31 327.23 krooni + 30 217.44

krooni + 17 267.26 krooni = 78811.93 krooni.

18. Kostja tugineb oma vastuväidetes ka pudelite ebapiisavale märgistusele ja alkoholiseaduse §

21 rikkumisele hageja poolt. Alkoholiseaduse ( redaktsioon jõustunud 27. mai 2004) § 21 lg 1

kohaselt alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis

võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele

õigusaktis

sätestatud

nõuetele

olema

kantud:

1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii

tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud

mõlemad tähistused); 2) käideldava alkoholi registrikande number ja kuupäev, kui see alkohol on

kantud riiklikku alkoholiregistrisse; 3) alkoholi hulgimüüki või eksporti teostava ettevõtja

registreeringu number; 4) tollideklaratsiooni või alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § -s

45 sätestatud saatelehe number (Eestisse toimetatud alkoholi puhul). Lõige 2 kohaselt alkoholi

vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kontrollima saatedokumendi nõuetekohasust ja

tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile. Sama §-i lg 3 kohaselt alkoholi eksport,

hulgimüük ja jaemüük ettevõtja poolt, kes ei ole seda alkoholi tootnud või Eestisse toimetanud,

samuti alkoholi edasitoimetamine ettevõtja poolt väljaspool tema tegevuskohta on lubatud vaid

juhul, kui selle alkoholi kohta omatakse nõuetekohast saatedokumenti.

Kohus nõustub kostjaga, et alkoholiseaduse § 21 nõudeid alkoholi määratluse osas ei ole hageja

enamuse saatedokumentide koostamisel järginud. Samas on asjas tõendatud, et kostja on vastu

võtnud ka puudustega saatelehtedes alusel temale tarnitud alkoholi ja seda ka müünud jaemüügi

korras, kuigi alkoholiseaduse viidatud redaktsiooni § 21 lg 3 kohaselt jaemüük ettevõtja poolt,

kes ei ole seda alkoholi tootnud või Eestisse toimetanud, on lubatud vaid juhul, kui selle alkoholi

kohta omatakse nõuetekohast saatedokumenti. Samas on alkoholiseaduse täitmise järelevalve

pädevate ametnike ülesanne ja alkoholiseaduse sätete mittejärgimine saatelehtede koostamisel ei

võta hagejalt õigust esitada kostja vastu Lepingust tulenevaid nõudeid, kui ta suudab neid

nõudeid tõendada.

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetest osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud ca

65% ulatuses, mistõttu tuleb ka menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kostja kanda jääb 65% hageja menetluskuludest. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda

kanda.

20. Kohus on hagi tagamise korras arestinud 1. oktoobri 2008. a määrusega alkohoolseid jooke

(enamus veinid) 788 pudelit kokku 91 766.08 krooni väärtuses. Hageja eesmärgiks oli nimetatud

veinide tagasisaamine. Asja arutamise käigus on selgunud, et kohtutäituri poolt on hagi tagamise

määruse täitmise käigus õnnestunud lõplikult hoiustada 46 pudelit alkohoolseid jooke, mis on

hoiustatud NT Logistika AS-s, Tähe 106 a, Tartus. Tulenevalt eeltoodust on ka hageja oma

haginõuet muutnud ja asendanud kaubaartiklite väljanõudmise olulises osas hüvise nõudega.

Kohus leiab, et 1. oktoobri 2008. a määrusega seatud hagi tagamine tuleb tühistada, välja arvatud

46 pudeli osas, mis on vastutaval hoiul NT Logistika AS-s. 46 pudelit alkohoolseid jooke, mis on

kohtutäitur O. Kutshmei poolt antud hoiule AS-i NT Logistika, tuleb jätta aresti alla kohtuotsuse

täitmise tagamiseks.

Kohtunik