Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-58008/10 AI generated

2-09-58008/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-09-58008/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

detsembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-58008 Tsiviilasi, hageja nõue M K hagi O N vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M K /isikukood XXX; elukoht: XXX/ Kostja: O N /isikukood: XXX; elukoht: XXX/ Kohtuistung 21.12.2009.a. Resolutsioon

Legislator headnote

AI generated

2-09-58008/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: rahuldada poja vajadusi täies ulatuses. Kostja vabatahtlikult ei täida oma alaealise poja ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alaealise lapse ülalpidamiseks 50 % ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.10.2009.a.

Keywords

AI generated
liability for costs housing costs payment of cost deposit cost-covering rent necessary expense cost coverage guarantee
AI generated
2-11-23072/9
Hagejate nõue ja põhjendused Dxxxx Rxxxxxxx esitas Ixxxxx ja Jxxxxx Oxxxxx nimel kohtule hagiavalduse (tl 2-3) Mxxxx Oxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes.
2-05-23427/1
oktoober 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-23427 (endine number 2/276-27681/05) Tsiviilasi TF hagi AŠ`i vastu elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja TF hageja lepinguline esindaja AŠ kostja AŠ Istungi toimumise aeg 13.09.2006. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja TF, hageja esindaja AŠ, kostja AŠ, juures viibis tõlk LM, istungi protokollis sekretär KS RESOLUTSIOON
2-21-7415/34
Kinnitada M.-L. A.i võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Võlausaldaja nimi (ärinimi/ eesja perekonnanimi) Kohustuse kogusumma/ sh. põhisumma Kohustada M.-L. A.it esitama kord aastas 31. oktoobriks kohtule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ning ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada kohtule 31. oktoober 2021. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2021, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 2-21-7415 Kohtuasi M.-L. A.i avaldus võlgade ümberkujundamiseks Menetlustoiming avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja/ võlgnik: M.-L. A. (IK xxxx; elukoht xxxx, epost xxxx) Nõustaja: T. L. (e-post xxxx) Võlausaldajad: 1) E AS (RK xxxx, e-post xxxx) 2) I AS (RK xxxx, e-post xxxx) 3) Xxxx (RK xxxx (välismaa kood), e-post xxxx) 4) B AS (RK xxxx, e-post xxxx) 5) P OÜ (RK xxxx, e-post xxxx) 6) C AS (RK xxxx, e-post xxxx) 7) C AS (RK xxxx, e-post xxxx)
2-08-91122/17
30. detsembril 2008. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündis 19. augustil 2004. a tütar A. S.. Poolte abielusuhted lõppesid 2008. aasta aprillist ning abielu on lahutatud 01. oktoobril 2008. a. Kostja maksab lapse ülalpidamiseks elatist 700 kuni 1 500 krooni kalendrikuus, millest ei piisa. Lapse ülalpidamisele kulub keskmiselt 5 000 krooni kuus.. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 2 500 krooni.
2-08-16823/2
juuni 2008. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-16823 Tsiviilasi K.K.avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjades Menetlustoiming asja menetlusse võtmine ja avalduse rahuldamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja K.K.(isikukood xxx, xxx Ajatada K.K suhtes läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 007/2007/61182 ja täiteasjas nr 007/2007/61183.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-58008

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-58008 Tsiviilasi, hageja nõue M K hagi O N vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M K /isikukood XXX; elukoht: XXX/ Kostja: O N /isikukood: XXX; elukoht: XXX/ Kohtuistung 21.12.2009.a. Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista O N M K kasuks elatis lapse J K, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 01.10.2009.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse J K täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

3. Menetluskulud jätta O N kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse sisu

Viru Maakohtule 05.11.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 20.09.2008.a. sõlmitud abielu Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis. Pooltel on sündinud 04.08.2009.a. poeg J K, kes elab koos hagejaga. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema tulud ei võimalda

2-09-58008

rahuldada poja vajadusi täies ulatuses. Kostja vabatahtlikult ei täida oma alaealise poja ülalpidamiskohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alaealise lapse ülalpidamiseks 50 % ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.10.2009.a.

Kostja vastus

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjal ei ole võimalik tasuda elatist hagejale nõutud suuruses, sest kostja palk on 6 000 krooni ja sellest peab kostja tasuma igakuuliselt väikelaenu 2 200 krooni. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et kostja on Narva Kutseõppekeskuse ja Tallinna Tehnikakõrgkooli õpilane ja ta peab aitama ka oma õde, kes õpib.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et pooltel sündis abielust 04.08.2009.a. poeg J K (t.l. 4-5). Vaidlust ei ole, et laps J elab emaga. Vaidlust ei ole, et hageja on lapsehoolduspuhkusel.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatist.

Kohus tuvastas, et O N keskmine töötasu kuue kuu jooksul on 7 827 (46962:6=7827) krooni (t.l. 14). Kostja on esitanud hagile vastuväite, et temal lasub ka õe ülalpidamiskohustus, kes õpib Tallinna Ülikoolis (t.l.13, 21). Kohus leiab, et asjaolu, et kostja toetab materiaalselt oma õde, on tema vabatahtlikult võetud kohustus, mis ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kostjal vanema kohustuse täitmata jätmiseks, sest lapsevanema kohustus oma last üleval pidada tuleneb seadusest. Kostja on esitanud hagile ka vastuväite, et ta ei saa tasuda seaduses sätestatud elatise miinimumi lapse ülalpidamiseks, sest tal tuleb tasuda igakuuliselt pangalaenu 2 200 krooni (t.l. 15-16). Kohtu arvates, et saa olla laenukohustuse täitmine primaarne lapse ülalpidamiskohustuse

2-09-58008

ees, seega on kostjal kohustus eelkõige täita oma lapse ülalpidamiskohustus ja alles seejärel kõik muud kohustused. Vaidlust ei ole, et kostja õpib (t.l. 17-18), kuid kohus leiab, et kostja töötasust, mis on keskmiselt 7 827 krooni kuus on kostja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse Jani ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.10.2009.a.

PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Pooled ei vaidle, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras alates oktoobrist 2009.a., millisest ajast hageja elatist nõuab. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud selliseid mõjuvaid asjaolusid, mis lubab PkS § 61 lg 6 alusel elatise tagasiulatuvalt jätta väljamõistmata. Kohus selgitab, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et tagada lapsele ülalpidamine alates oktoobrist 2009.a.

Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt O N hageja M K kasuks elatis lapse J K ülalpidamiseks alates 01.10.2009.a. igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohus ei hinda tõenditena T N töötasu tõendit, mis on antud esitamiseks õppeasutusele ja Swedbank AS tõendit T N kohustuste kohta, sest neil ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna T N ei pea täitma J K ülalpidamiskohustust.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub välja mõista elatise igakuuliselt 2 175 kroonini. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 19 575 krooni (9 kuud x 2 175 krooni).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov