2-08-93118/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2009, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. detsember 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja

kantselei

Tsiviilasja number

2-08-93118

Hagi ese

Lindorff Eesti AS-i hagi Marek Metsmaa vastu

põhivõla 6350.60 krooni ja viivise 6349.60 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6350.60 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Lindorff Eesti AS (rk 10231048; asukoht

Rävala pst 5, 10143 Tallinn), esindaja: Katrin Verma

(e-post juristid@lindorff.ee)

kostja: Marek Metsmaa

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lindorff Eesti AS-i hagi Marek Metsmaa vastu osaliselt.

2. Välja mõista Marek Metsmaalt põhivõlg 4350.60 krooni ja viivis 4350.60 krooni,

kokku 8701.20 krooni (kaheksa tuhat seitsesada üks krooni ja kakskümmend senti)

Lindorff Eesti AS-i kasuks.

3. Jätta menetluskuludest pool Lindorff Eesti AS-i kanda ja pool Marek Metsmaa

kanda.

4. Välja mõista Marek Metsmaalt menetluskulu 255.- krooni (kakssada viiskümmend

viis krooni) Lindorff Eesti AS-i kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda kulude

hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui

käesolev kohtulahend tühistatakse.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

2/3

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lindorff Eesti AS esitas 22.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse M. Metsmaa vastu põhivõla 6350.60 krooni ja viivise 6349.60 krooni

maksmise nõudes (tlk 3-5). Kohtuametnik lõpetas 12.08.2009 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist tuleb jätkata hagimenetluses Tartu

Maakohtus (tlk 14-15). 12.10.2009 esitas hageja oma nõude hagiavalduse vormis

(tlk 20-22).

2. Hagiavalduse kohaselt osutas Elisa Eesti AS (endine nime Elisa Mobiilsideteenused

AS)

kostjale

vastavalt

10.02.2005

sõlmitud

liitumislepingule

nr

1156253

mobiilsideteenust ja esitas teenuste eest arved kokku summas 6350.60 krooni. Kostja ei

ole võlga tasunud meeldetuletustele vaatamata. 30.06.2008 loovutas Elisa Eesti AS

nõude kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist perioodi 01.12.2005-

09.10.2009 eest 13 221.95 krooni (vastavalt lepingule 0,15% tähtaegselt tasumata

summalt päevas), kuid nõuab seda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

põhinõudest väiksemas ulatuses. Arvestades Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas nr 3-2-1-

95-08 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatut, ei ole nõuded aegunud. Väide, et

kostjal ei olnud võimalik võlga 2006. a tasuda, sest nõue oli loovutatud hagejale, on

alusetu. Samuti ei ole ei hageja ega Elisa Eesti AS keeldunud kostjalt tasumise

vastuvõtmisest. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 6350.60 krooni ja

viivise 6349.60 krooni (tlk 20-22). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 450 krooni ja

postikulu 60 krooni.

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nõue on aegunud.

Kui nõue ei ole aegunud, on kostja seisukoht järgmine. Kostja soovis 2006. a

I kvartalis maksta võla Elisa Eesti AS-i Kuressaare esinduses, kus sellest keelduti ning

teatati, et nõue on loovutatud hagejale. Sellekohast kirjalikku teadet ei ole kostja

saanud. Hageja nõudis kostjalt oluliselt suuremat summat – põhiosa, viivist,

sissenõudekulu. Kostja oli nõus maksma vaid põhiosa, millega ei olnud nõus hageja.

Segane on asjaolu, et hagiavalduse kohaselt loovutati nõue hagejale alles 30.06.2008,

kuid juba 2006. a keeldus Elisa Eesti AS raha vastuvõtmisest ja võlga nõudis hageja.

Lisaks on segane arves nr 0015459064 nõutav käsitlustasu 2000 krooni, mida ei osanud

selgitada ei hageja ega Elisa Eesti AS (tlk 53, 54).

KOHTU SEISUKOHT

4. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Elisa Eesti AS (Elisa Mobiilsideteenused AS-i

õigusjärglane) ja kostja sõlmisid 10.02.2005 liitumislepingu nr 1156253, mille alusel

osutas Elisa Eesti AS kostjale mobiilsideteenust (tlk 20, 23, 54). Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kostjal on 2005. a osutatud teenuste eest tasumata 4350.60 krooni

(tlk 20, 37-44, 54). Arves nr 0015459064 nõutavale käsitlustasule 2000 krooni (tlk 43)

vaidleb kostja vastu (tlk 54). Ka kohus leiab, et käsitlustasunõue on põhjendamata ja

tõendamata.

5. Elisa Eesti AS-i kinnituskirja ja selle lisa kohaselt loovutas Elisa Eesti AS 30.06.2008

nõude kostja vastu hagejale (tlk 45, 46). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt

üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tõendatud ei ole kostja väide, et

3/3

Elisa Eesti AS teatas juba 2006. a, et loovutas nõude hagejale, ja keeldus raha

vastuvõtmisest.

6. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole mobiilsideteenuste

eest nõuetekohaselt tasunud, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 4350.60 krooni.

Käsitlustasunõue 2000 krooni tuleb jätta rahuldamata.

7. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liitumislepingu kohaselt arvestatakse maksete

mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast

0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest (tlk 23). Kuna hageja nõue on

põhjendatud üksnes 4350.60 krooni ulatuses, tuleb ka viivist arvestada nimetatud

summalt. Kuna viivis hageja nõutava perioodi (01.12.2005-09.10.2009, 1388 päeva)

eest ületab põhivõlga, tuleb viivis välja mõista põhivõla, s.o 4350.60 krooni ulatuses.

8. Kohus nõustub hagejaga, et nõue ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 I lause kohaselt

algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude

aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue

muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuna käesoleval juhul

esitati kostjale arved 2005. a (viimase arve tasumise tähtpäev oli 30.11.2005), algas

nõude aegumistähtaeg kõigi arvete puhul 01.01.2006 ning lõppenuks 31.12.2008. TsÜS

§ 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks ning TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi

esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 486

lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul

makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. TsÜS § 168 lg 1 sätestab, et aega,

mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22.12.2008 (tlk 3). Kostja esitas maksekäsu

kiirmenetluses vastuväite 29.07.2009 (tlk 10). Kohus võttis hagi menetlusse 19.10.2009

(tlk 49-50). Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud enne aegumistähtaja lõppemist,

seoses hagi esitamisega aegumine peatus ning nõue ei ole aegunud. Lisaks pidasid

pooled võla tasumiseks läbirääkimisi (tlk 21, 54), mis on TsÜS § 167 lg 1 järgi samuti

nõude aegumise peatumise aluseks.

9. TsMS § 163 lg-t 1, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb jätta

pool menetluskuludest hageja ja pool kostja kanda. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3,

menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast, tuleb mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 255 krooni (pool hageja menetluskulust (postikulu

60 krooni ja riigilõiv 450 krooni)). Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja

esitanud.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik