2-08-83697/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-83697

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-83697

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Margo Lehtsalu vastu 5 321,76 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 176,40 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus

Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

kostja Margo Lehtsalu (menetlusdokumendid avalikult

kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes).

Kohtuistungi toimumise aeg

3. detsember 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Margo Lehtsalu’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 19.05.2003. a sõlmitud Tele2

mobiiltelefoniteenuste lepingu ja Tele2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevus

4 352,80 krooni, millest põhinõue on 2 176,40 krooni ja viivisenõue 2 176,40 krooni.

3. Jätta Margo Lehtsalu’lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõistmata leppetrahv 500 krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest 82 % Margo Lehtsalu kanda ja 18 % OÜ Aktiva Finants kanda.

Välja mõista Margo Lehtsalu’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 1 107 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

05.12.2008. a esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Margo Lehtsalu (kostja)

vastu 19.05.2003. a sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingu ja Tele 2 järelmaksulepingu

alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 5 321,76 krooni (põhinõue 2 661,38 krooni ja

viivisenõue 2 660,38 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse

5 321,76 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2 500 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.10.2009. a (tl 45). Muu

hulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on

kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317

lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada

kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud.

30.11.2009. a esitas hageja kohtule taotluse (tl 47), milles muu hulgas palus kostja kohtuistungile

ilmumata jätmise korral teha asjas tagaseljaotsus ning mõista otsusega kostjalt välja ka hageja

menetluskulud.

TsMS § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Arvestades hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud kirjalikke tõendeid,

leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele

suunatud nõudega. Kostja kohustus osutud teenuste eest tasuma talle esitatud arvete alusel. Kohtule

esitatud arvete (tl 14-23) kohaselt võlgneb kostja hagejale Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepingu

(tl 8) ja Tele2 järelmaksulepingu (tl 9) alusel osutatud teenuste eest kokku 2 176,40 krooni.

20.11.2003. a arve (tl 12-13) sisaldab leppetrahvi summas 500 krooni. Hageja on hagiavalduses

märkinud, et 16.12.2003. a seisuga on kostja võlgnevus talle väljastatud arvete alusel

2 661,38 krooni, mis on hageja põhinõue. Võlateatisest (tl 30) nähtub, et summa 2 661,38 krooni

koosneb telefonimaksetest summas 224,95 krooni, kõneteenustest summas 1 936,43 krooni ja

leppetrahvist summas 500 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue ei ole põhinõue, vaid

kõrvalnõue, vaatamata selle arvel esitamisele. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet mõista kostjalt

hageja kasuks välja leppetrahv. Seega on hageja põhinõue õiguslikult põhjendatud rahuldada

kostjale esitatud arvete järgi 2 176,40 krooni ulatuses. Põhinõudelt arvutatav viivis on eeltoodust

tulenevalt 5 922 krooni (2 176,40 × 0,15 % ×1814). Lähtuvalt hagiavaldusest on hageja viivise

suuruse sidunud põhinõude suurusega. Seega on kostjalt väljamõistetav viivis 2 176,40 krooni.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, § 82 lõikest 1, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6,

§ 108 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1 ja arvestades hageja nõuet ning kohtule esitatud kirjalikke

tõendeid (tl 8-30), peab kohus õiguslikult põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4 352,80 krooni (põhinõue 2 176,40 krooni ja

viivisenõue 2 176,40 krooni), jättes kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahvi 500 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Margo Lehtsalu kanda

jääb 82 % ja OÜ Aktiva Finants kanda jääb 18 % menetluskuludest (4 352,80 / 5 321,76 × 100 %).

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv

200 krooni (tl 34), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 3), teadaande avaldamise eest

väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni (tl 43) ja hageja lepingulise esindaja

õigusabi kulud 2 500 krooni (tl 33), kokku seega 2 550 krooni.

Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (esindajate kulud).

Hageja kinnitusel esitas ta 29.12.2006. a Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

(tsiviilasi nr 2-06-44105), mis jäeti 12.11.2008. a määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut

ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 172 lõikes 9

sätestatust jätab kohus kostjalt välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 200 krooni. Hageja nõue on põhjendatud 350 krooni ulatuses (250 + 100).

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust

(hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus

põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1 350 krooni (350 + 1 000).

TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks

välja 1 107 krooni (1 350 kroonist 82 %).

Kohtunik