2-09-43012/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-43012

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2009.a., Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21.12.2009.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Tarmo Sikk vastu 127 496.41 krooni

nõudes

Hagihind

127 496.41 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja: Swedbank AS (rk 10060701, asukoht

Liivalaia 8, Tallinn 15040)

• hageja esindaja: jurist Silva Kark (Rakvere 5, Jõhvi

41592; Silva.Kark@swedbank.ee)

• kostja: Tarmo Sikk

RESOLUTSIOON

Juhindudes

VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113, § 396 lg 1;

TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Tarmo Sikk´ult AS Swedbank kasuks:

2.1 põhivõlgvõlg 127 496.41 krooni;

2.2 intress 8278.64 krooni;

2.3 sissenõutavaks muutunud viivis 2492.58 krooni ning

2.4 viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.08.2009.a. kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud Tarmo Sikk´u kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.08.2008.a. sõlmisid AS Hansapank (praegune AS Swedbank) ja Tarmo Sikk

laenulepingu nr 08-121398-VV summas 131 447.34 krooni intressimääraga 19%

aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.08.2013.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja

tasuma laenu põhiosa ja intressi iga kuu 5. kuupäeval summas 3655.80 krooni. Kostja

jäi

intressimaksete

tasumisega

võlgnevusse

alates

05.03.2009.a.

Perioodil

05.03.2009.a.-04.06.2009.a. kostja intressimakseid ei tasunud, olles osaliselt viivituses

kolme üksteisele järgneva intressimaksega (tl 2).

2. Hageja saatis kostjale 18.05.2009.a. lepingu ülesütlemise teatise ja kohustuste täitmise

nõude kirja, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 02.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat,

et nõude mittetäitmisel ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles ning nõuab kogu

võlgnevuse tasumist kohtu kaudu. Kostja nimetatud teatisele ei reageerinud.

Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 138 267.63 krooni, millest

127 496.41 krooni on põhivõlg, 8278.64 krooni intress ning 2492.58 krooni intress.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 138 267.63 krooni ning viivis

põhinõudelt (127 496.41 krooni) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud

määras alates 26.08.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja kinnitas, et on

nõus kirjaliku menetlusega (tl 3).

4. Kostja esitas oma vastuse hagiavaldusele 06.10.2009.a. Vastuses tunnistab kostja hagi

põhinõude osas ning kinnitab, et on nõus asja lahendama kompromissiga ja tasuma

hagejale igakuiselt 1000 krooni kuni võlgnevuse likvideerimiseni, kuivõrd ta on töötu

ega ole võimeline igakuiselt suuremat summat tasuma. Kostja ei tunnista nõuet osas,

mis puudutab viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni selle täieliku

tasumiseni. Kostja leiab, et VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr (EKP intress + 7%

aastas) on liialt kõrge ning taotleb viivisemäära alandamist 2%-ni aastas. Kostja

kinnitas, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl 18).

5. 19.10.2009.a. esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et

kompromissi sõlmimine kostja esitatud tingimustel ei ole võimalik, kuivõrd arvestades

võlgnevuse suurust kujuneks võlgnevuse tasumise tähtajaks 11,5 aastat. Hageja sõlmib

kohtulikud kokkulepped aga kuni 60 kuu pikkuse tähtajaga. Samuti märkis hageja, et

kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, mis ajast kostja töötu on. Hageja märgib

lisaks, et kostjal on õigus võlgnevust tasuda osade kaupa ka pärast otsuse tegemist.

Kostja taotlus viivisemäära alandamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd senine määr

ei ole ülemääraselt kõrge, viivise suuruseks kujuneb 28.05 krooni päevas (tl 20-21).

6. Kuivõrd menetlusosalised on oma kirjalikes seisukohtades avaldanud nõusolekut asja

menetlemiseks kirjalikus menetluses, tegi kohus 02.11.2009.a. vastavasisulise

määruse. Kohus andis menetlusosalistele aega täiendavate tõendite ja seisukohtade või

kompromisslepingu esitamiseks kuni 23.11.2009.a. ning määras kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise ajaks 21.12.2009.a. (tl 24).

KOHTU SEISUKOHT

7. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi.

8. Asjas ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle. Kostja on oma kirjalikus vastuses

sisuliselt nõuet tunnistanud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik.

9. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel ei ole

vaidlust ka selle üle, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid

kohustusi.

10. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, seda kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni (VÕS § 113 lg

1). Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole kostja maksegraafikujärgseid makseid

sooritanud alates 2009. aasta juunist, sellest tulenevalt on hagejal õigus lisaks

põhivõlale nõuda ka viivist.

11. Kostja on taotlenud viivisemäära vähendamist 2%-ni aastas, kuivõrd VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud määr on liiga kõrge. Kohus märgib, et hageja poolt allkirjastatud

laenulepingu punktis 10.1 on sätestatud viivise arvestamise kord. Nimetatud punkti

kohaselt on pangal õigus arvestada viivist panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel.

Laenu andmetest (tl 8) nähtuvalt on viivisemääraks 0.022% päevas, s.o 28.05 krooni.

12. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause järgi

loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib maksmiseks kohustatud

isik võib nõuda viivise vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

VÕS § 162 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada

mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

13. Kostja taotlus viivisemäära vähendamiseks 2%-ni aastas ei ole põhjendatud. Hetkel on

viivisemäär, mida hageja kostjalt nõuab, 0.022% päevas. Viivise vähendamine on

kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huvisid kaaludes.

Kohus on seisukohal, et nimetatud määr ei ole ebamõistlikult kõrge ega heade

kommete vastane. Sellest tulenevalt ei ole viivisemäära vähendamine põhjendatud. Ka

Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (RKTKo 3-

2-1-66-05).

14. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista:

13.1 põhivõlgvõlg 127 496.41 krooni;

13.2 intress 8278.64 krooni;

13.3 sissenõutavaks muutunud viivis 2492.58 krooni ning

14.4 viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 26.08.2009.a. kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

15. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud

jätta kostja kanda.

Kohtunik