2-09-21316/18 · 2-09-21316/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

5. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

2-09-21316/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 5. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Keywords

AI generated

capacity to work credible explanation recognition of the occupational origin undisclosed pre-existing condition professional secret breach of employment obligations

AI generated

3-16-553/12

M.S. (endise nimega D.Z.) esitas 20.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20.10.2015 käskkirja nr 6-2/1504 tühistamise ning Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 22.03.2016 kohtumäärusega anti haldusasi kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

3-24-2802/10

Viru Vangla määras 19. juuli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/685-1 X-i (kaebaja) tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 19. juulist

3-11-1769/7

Menetleda iseseisvas menetluses A.D’i kaebust Viru Vangla käskkirja nr 6-3/977-D tühistamiseks.

2-18-12722/34

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitis 244,41 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.

3-14-50608/22

17.09.2013 käskkirjaga nr 596 (tl 33) otsustas Tallinna Vangla rakendada kinnipeetav K.P.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.detsember 2009.a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-09

09-21316

21316

Ts

Tsiviilasi

iviilasi

K T

T

T hagi Baltic Fibres OÜ vastu töölepingu lõpetamise

hagi Baltic Fibres OÜ vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamises

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja: K T

K T

K T, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxxx

xxxxx

esindaja voliki

esindaja volikirja alusel Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo,

rja alusel Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo,

Tallinna 21, Rakvere linn 44311, Lääne

Tallinna 21, Rakvere linn 44311, Lääne-Virumaa.

Virumaa.

Kostja: Baltic Fibres OÜ, reg.kood 10656664, asukoht Tallinna

mnt. 25, Haljala 45301, Lääne

mnt. 25, Haljala 45301, Lääne-Virumaa,

Virumaa,

seaduslik esindaja juhatuse liige T

seaduslik esindaja juhatuse liige T V

V

V , isikukood

, isikukood

, isikukood xxxxx

xxxxx

xxxxx,

volitatud

volitatud esindaja vandeadvokaat Andres Alas, Kentmanni

esindaja vandeadvokaat Andres Alas, Kentmanni

Advokaadibüroo, Kentmanni 15, Tallinn 10116, Harjumaa.

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalesid

09.11.2009.a.

Hageja ja tema esindaja, kostja esindajad

Resolutsioon

1. K T

K T

K T hagi Baltic Fibres OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamises

hagi Baltic Fibres OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamises

rahuldada.

2. Tunnistada ebaseaduslikuks

2. Tunnistada ebaseaduslikuks K T

K T

K T ja Baltic Fibres OÜ

ja Baltic Fibres OÜ

ja Baltic Fibres OÜ vahel 0

vahel 0

vahel 06.01.200

2005.a. sõlmitud

.a. sõlmitud

töölepingu nr.

töölepingu nr. xxxx

xxxx

xxxx lõpetamine tööandja algatusel T

lõpetamine tööandja algatusel T

lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p. 6

LS § 86 p. 6

LS § 86 p. 6 ja 7

ja 7

ja 7 alusel

alusel

alusel ning

ning

ning lugeda

lugeda

tööleping

tööleping K T

K T

K T’ga lõpetatuks alates 23

’ga lõpetatuks alates 23

’ga lõpetatuks alates 23.0

.0

.02.200

.200

.2009.a. TLS § 79 lg. 1 alusel.

.a. TLS § 79 lg. 1 alusel.

3.

3. 3. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista Baltic Fibres OÜ

Baltic Fibres OÜ

Baltic Fibres OÜ-lt

lt

lt K T

K T

K T (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks

) kasuks

) kasuks hüvitis kolme kuu

hüvitis kolme kuu

keskmise

palga

ulat

keskmise

palga

ulat

keskmise

palga

ulat

keskmise

palga

ulatuses

summas

uses

summas

uses

summas

uses

summas

27 381

(kakskümmend

seitse

tuhat

kolmsada

(kakskümmend

seitse

tuhat

kolmsada

(kakskümmend

seitse

tuhat

kolmsada

(kakskümmend

seitse

tuhat

kolmsada

kaheksakümmend üks ) krooni ja 60 senti.

4. Jätta menetluskulud

4. Jätta menetluskulud kostja

kostja

kostja kanda.

kanda.

5.

5. 5. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei

kaudu 10.12.2009.a

kaudu 10.12.2009.a. ning

. ning

. ning toimetatakse kätte menetlusosalistele.

toimetatakse kätte menetlusosalistele.

6. Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale jä

jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

rgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7)

7)

7).

I. Asjaolud.

Hageja

avaldus

kostja

vastu

on

esitatud

Tööinspektsiooni

Ida

Inspektsiooni

töövaidluskomisjonile töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes

kuue kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50 000 krooni. Avalduse kohaselt K.T töötas

Baltic Fibres Osaühingus alates 01.02.2007.a. Avaldaja arvates oli ta alati kohusetundlik

töötaja, kes armastas oma tööd. Kui praagikotist leiti tükk kangast, süüdistas tööandja teda

varguse katses, kuigi avaldajal polnud plaanis seda kangatükki varastada. See kangatükk ei

olnud avaldaja isiklike asjade juures, vaid praagikotis, kuhu see kangatükk oli pandud selleks,

et hiljem juhataja või kvaliteeditöötaja juures täpsustada, mida selle kangatükiga ette võtta.

Kangatükk oli pakitud kilesse, et see ei määrduks. Avaldaja kinnitab, et mingil juhul polnud

plaanis seda kangatükki varastada, et sellega praegustes majanduslikes tingimustes riskida

oma töökoha kaotamisega. Avaldaja kasvatab kahte alaealist last ning rahast on alati nappus.

Tööandja oma käskkirjas ei selgita, milles avaldajat süüdistatakse või mis see varguskatse

tähendab. Samuti ei tutvustatud avaldajale käskkirja. Avaldaja leiab, et temaga on käitutud

ebaõiglaselt, mistõttu ta tööle ennistamist ei soovi, kuid palub tunnistada töölepingu lõpetamine

ebaseaduslikuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis kuue kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem

kui 50 000 krooni

Töövaidluskomisjoni 15.04.2009.a. otsusega jäeti K T avaldus Baltic Fibres Osaühingu

vastu tervikuna rahuldamata.

12.05.2009.a. esitas K T kohtule avalduse vaadata tema tööinspektsioonile esitatud avaldus

läbi hagimenetluse korras.

Kohus 28.05.2009.a. võttis K T avalduse menetlusse ja kohustas kostjat 20 päeva jooksul

kohtule kirjalikult hagile vastama.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 22.06.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta

hagi rahuldamata. Kostja leiab, et tööleping oli lõpetatud TLS § 86 lg. 6 ja 7 alusel ja lõpetamise

ajendiks oli varguskatse, mille sooritamisest võttis osa kaks inimest. Töölepingu lõpetamine

vormistati ettevõtte tegevdirektori 23.02.2009.a. käskkirjaga, mida samal päeval direktori poolt

ka töötajale tutvustati. Kostja on seisukohal, et K T nõuded on alusetud, kuna K T oma

20.02.2009.a. seletuskirjas ise kirjutab, et ta koos töökaaslasega pani tüki kangast kile sisse

eesmärgiga see pooleks teha ja oma tarbeks koju viia. Töölepingu lõpetamine ei olnud

ebaseaduslik, sest toimus vastavuses töösisekorra eeskirjadega ja TLS § 86 alusel ning selle

kohta tehtud käskkirjaga on K.T tutvunud. K.T süü varguskatses on piisavalt tõendatud. TLS §

48 rikkumisega hageja ei hoidunud tegudest, millised kahjustavad tööandja vara. Kostja palub

jätta hagi rahuldamata ja panna kohtukulud hageja kanda.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja esindaja

Hageja esindaja kohtuistungil palub hagi rahuldada, tunnistada hagejaga töölepingu

lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista kostjalt välja hüvitis. Hageja esindaja leiab, et

töölepingu lõpetamine on alusetu, sest ei ole vormistatud nii nagu seadus ette näeb. Hagejat ei

ole

karistatud

distsiplinaarkorras,

puudub

distsiplinaarkaristuse

määramine,

mille

tulemusena karistati teda töölt vabastamisega. Puudub distsiplinaarteo kirjeldus, konkreetne

koht

ja

aeg.

Kostja

enda

sisekorraeeskirja

tingimused

räägivad

sellest,

mis

on

distsiplinaarkaristus. On vormistatud ainult töölepingu lõpetamise käskkiri. Hageja ei ole

pannud toime tegu, mis annaks aluse töölepingu lõpetamiseks. Tegemist ei olnud

varguskatsega. Kui võtta aluseks tööandja sisekorraeeskirjad, siis neist lähtuvalt on raske

rikkumisega tegemist siis, kui on toime pandud vargus, s.t., et tööandjale peab olema tekitatud

kahju. Konkreetset kahju tööandjale ei tekitatud. Sel päeval, kui see kangatükk kilest avastati,

kumbagi töötajat, kes väidetavalt selle sinna pani, juures ei olnud. Hageja ei oska öelda, miks

sellise seletuskirja kirjutas. Omaks otstarbeks kasutada - võib tõlgendada mitmeti. See ei

tähenda, et neil oli plaanis seda tükki kusagile viia või maha müüa. Need on oletused.

Tegelikkuses oli see kangatükk seal tükk aega seisnud, hageja oli juba selle unustatud ja

mingit tahtlust kui sellist, ei olnudki. Palgad olid hagejal head ja polnud põhjust lasta end töölt

lahti lasta sellise väikese riidetüki pärast. Vastavalt sel ajal kehtinud seisukohtadele ja

kommentaaridele töölepingu osas, on usalduse kaotusel töölepingu lõpetamine lubatud siis, kui

töötaja oma süülise käitumisega on tekitanud tööandjale varalist kahju. Peale selle on tegemist

kõige rangema distsiplinaarkaristuse määramisega, kuigi seda niimoodi ei ole vormistatud.

Karistus ei ole proportsionaalne selle teo raskuse ja toimepanemise asjaoludega. Hageja palub

hagi rahuldada ja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping

lõppenuks omal soovil ning välja mõista hüvitis.

Hageja ise

Hageja ise seletab, et töötas alates 06.01.2005.a., oli operaator, õmbles, oli kanga kerija ja

asendaja suurte masinate peal. Ettevõttes õmmeldakse tekke ja patju. Kanga kerija kerib

tekkide jaoks kangast, mis tuuakse laost suurtes rullides. Kanga rullid on kinni ja need avab

kerija. Masinad ja kerijad on ühes ruumis. Samas ruumis oli 2 kerijat ja 2 A-operaatorit.

Kangast oli mitut liiki. Vahel oli kangas nii halb, et oli vaja defektiga osa välja võtta. Defekti

määras kerija ise. Kõik defektiga kangad läksid ühte prügikotti. Päeva jooksul võis olla 50-100

meetrit defektiga kangast. Oli ka päevi, kus läks 300 m kangast praaki. Defektide avastamisel

sai see välja lõigatud ja pandud kilekottidesse. Kui läks liiga palju kangast praaki, siis kutsuti

spetsialistid ka vaatama, et miks nii palju läheb praaki. Defektiga kangast muuks otstarbeks ei

kasutatud ja viidi prügikotti, ning sealt edasi pressi alla. Alati sai ilusamad praagitükid

keeratud kilesse, et ehk võib vaja minna, sest kui jääb 495 meetrit, siis on võimalik 5 meetrit

juurde õmmelda. Selle 5 meetrit saab võtta praagikotist. Kui kästi seletuskiri kirjutada, siis

saigi kirjutatud, et panime jah selle kangatüki sinna, vahel vaja käsi pühkida. 23.02. kutsuti

direktori kabinetti, pandi töölepingud lauale ja öeldi, et lepingud on lõpetatud. Raamatupidaja

andis käskkirja koopia nädal aega hiljem ja siis sai pöördutud Töövaidluskomisjoni.

Kostja esindaja vandeadvokaat

Kostja esindaja vandeadvokaat A.

A.

A. A.Alas

Alas

Alas selgitab, et kostja avastas 20.02.2009.a. varguskatse,

kus oli suur kvaliteetne tükk kangast pandud praagi vahele. Võeti seletused väidetavatelt

süüdlastelt, kes väitsid, et neil oli see kangatükk kõrvaldatud ja nad soovisid selle viia koju.

Määrati karistuseks töölepingu lõpetamine. Viide tehti TLS § 86 p.6 ja 7, kuivõrd tööandja

leidis, et on raske rikkumine. Töölepingu sõlmimisel olid pooled kokku leppinud, mis on rasked

süüteod. Sisekorraeeskirja p.12.3.4 kohaselt on kaastöötaja või tööandja vara vargus ja

riisumine loetav raskeks süüteoks. Kangatükk on siiani alles. Ei olnud vormistatud, et tegemist

oli kvaliteetse tükiga, kuid tegemist on varguskatsega. Hagi on põhjendamata ja tuleb jätta

rahuldamata.

Kostja seaduslik esindaja selgitab, et

Kostja seaduslik esindaja selgitab, et ettevõte loodi 2000.a. Varastatud on palju kangast, on ära

viidud patju ja püütud varastada patjade täidist. Varastada tahetud kaubale on tavaliselt jaole

saadud. Et vältida toote komponentide vargust jäätmete seas, siis on hangitud press. Välja on

vahetatud turvafirma, kelle ülesanne on jälgida väravarežiimi, et igaüks vabalt sisse ei tuleks.

Tuleb ka personali valida. Kangast ostetakse sisse Hiinast, Indiast ja Pakistanist. Lepingud on

sellised, et rahalisi pretensioone esitada ei saa, kui on praak, siis nad asendavad selle, saates

järgmine kord rohkem kangast. Praagitükkide säilitamine ja markeerimine kanga liigi, pikkuse

ja laiuse järgi tähendaks eraldi hoone ehitamist, selletõttu peetakse praagikotte, mis on umbes

200 liitrised ja läbipaistvad. Täis kotte tootmisesse ei jäeta, need viiakse pressi alla. T.V ütleb,

et M U tõi tema juurde kangatüki, mille oli leidnud, kui otsis praagikotist kaltsu.

Kvaliteedijuht hindas selle kangatüki kvaliteetseks. Seda oli 9 m, millest oleks piisanud 6 teki

valmistamiseks. Kangatükk oli mässitud kilesse ja pandud teiste praakide vahele. Töötajad ise

tunnistasid, et tahtsid selle koju viia. Sellega nad tunnistavad katset varguseks. Pärast

seletuskirja saamist sai arutatud asja tsehhijuhatajaga ja otsus oli, et ei soovi enam nendega

töösuhet jätkata. Sai konsulteeritud ka tsehhijuhataja ja projektijuhiga ning lisaks

tööinspektsiooniga. Personalitöötaja vormistas käskkirja töölepingu lõpetamise kohta, siis

tsehhijuhataja kutsus mõlemad asjaosalised K ja S ka kabinetti, neile sai käskkirja

tutvustatud ja neilt üle küsitud, mida nad ise asjast mõtlevad. Kuna nende vastustest midagi

uut ei tulnud, siis sai palutud, et nad allkirjastaksid töölepingu lisad, mis sai viidud

raamatupidaja kätte.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate selgitused ning hinnanud toimikus

olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas, et:

1) Hagi on esitatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise

nõudes kuue kuupalga ulatuses. Hageja oma nõuet muutnud ei ole. Hageja tööle ennistamist ei

taotle.

Kuna tegemist on töölepingu lõpetamise vaidluse lahendamisega, siis tuleb lähtuda

TLS ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 2 kohaselt ITVS

sätteist. ITVS § 28 lg. 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel,

mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud

töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt

rikkudes. Protseduurireeglid on omakorda kehtestatud TDS §-s 11, mille kohaselt peab

käskkirjas olema märgitud töötaja nimi, süüteo toimepanemise aeg, süüteo ja muude asjaolude

kirjeldus, määratud karistus, dokumendi koostamise kuupäev ja allkirjad.

2) Hinnates väidetavalt töölepingu lõpetamise aluseks olevat käskkirja sisuliselt, selgub,

et kostja 23.02.2009.a. käskkiri nr. xxxx ei vasta ühelegi TDS §-s 11 märgitud nõudele ega

sisalda viidet ühelegi seadusele, mistõttu ei saa käskkiri olla nõuetekohane dokument

töölepingu lõpetamiseks. 23.02.2009.a. käskkirjas on märgitud, et seoses toimepandud

varguskatsega 20.02.2009 lõpetatakse tööleping T K ja O S . Aluseks on märgitud nende

isikute seletuskirjad. Käskkirjas puudub süüteo kirjeldus, süüteo toimepanemise aeg ja koht,

samuti viide sellele, et tegemist oleks distsiplinaarkaristuse kohaldamisega. Lisaks on

käskkirja allkirjastanud tegevdirektor T V . Puuduvad tõendid selle kohta, et T V oleks

nimetatud tegevdirektoriks ja et tal oleks volitused töölepingut lõpetada.

3) Kostja ei ole distsiplinaarkaristuse kohaldamise käskkirjas näidanud ära töölepingu

lõpetamise aluse formuleeringut. Vastavalt TLS §-le 73 lg. 1 tööandja teeb töölepingu

lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering.

Seega töölepingu lõpetamise vormistamine eeldab töölepingu lõpetamise aluse äranäitamist.

06.01.2005.a. sõlmitud tööleping lõpetati 23.02.2009.a. TLS § 86 p. 6 ja 7 alusel seoses

varguskatsega. TLS sellist alust ette ei näe. Alused töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel

on sätestatud TLS §-s 86, milles muuhulgas p. 6 sätestab töölepingu lõpetamise võimaluse

töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel ja p.7 töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Kes ja

millistel alustel otsustas töölepingu lisas töölepingu lõpetamise alusena märkida just TLS § 86

p. 6 ja 7, pole selge. Samuti pole selge, milles seisneb töötajapoolne töökohustuste rikkumine

ja milles usalduse kaotus. Järelikult pole see käskkiri töölepingu lõpetamise aluseks olevaks

dokumendiks seaduse mõttes ega saa olla dokumentaalseks tõendiks kohtuvaidluses hagejaga

töölepingu lõpetamise põhjendatuse kindlakstegemiseks. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise

käskkirjast on võimatu kindlaks teha töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning

järelikult on võimatu välja selgitada TLS § 104 lg. 2 punktides 1-3 sätestatud töölepingu

lõpetamise aluste olemasolu või puudumist.

4) Vastavalt TLS §-le 104 lg. 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86

punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Sama

paragrahvi lg. 2 kohaselt töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja

vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal

varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud

tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Kostja töösisekorraeeskiri

muusugust alust ei sätesta. Kui tööandja leidis, et ta on kaotanud töötaja suhtes usalduse, siis

oleks ta saanud sellel alusel töölepingu lõpetada järgides TLS §-des 104 ja 106 sätestatut.

Mitte ühtegi TLS § 104 lg. 2 punktides 1-3 sätestatud töölepingu lõpetamise alust hageja

tegevuses tõendatud pole. Esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et kirjalik tööleping hageja

ja kostja vahel on sõlmitud 06.01.2005.a. määramata ajaks, töötaja asus tööle seadmete

operaatorina ja tema tööülesanded ja pädevusnõuded on sätestatud ametijuhendis. Poolte

töölepingu p. 7.1. kohaselt töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult talle seoses

tööülesannete täitmisega üle antud töövahendeid, materiaalseid väärtusi ning muud

tööandjale kuuluvat vara ja kasutama neid kooskõlas tööandja poolt kehtestatud eeskirjadega,

kusjuures töötaja kannab töövahendite, materiaalsete väärtuste ja muu tööandjale kuuluva

vara mittesäilimise tagamata jätmise eest materiaalset vastutust kooskõlas kehtiva

seadusandlusega. Kostja viidatud lepingupunktis sätestatule ei tugine ega ole ka tõendanud, et

seda sätet oleks hageja rikkunud.

5) Hageja süütegu on tõendamata. Kuigi vaidlusalune kangatükk on kostja väidetavalt

alles, puuduvad selle suuruse kindlakstegemise ja kvaliteetseks tunnistamise kohta kangatüki

leidmise momendil tõendid, mistõttu ei ole võimalik väita, et tegemist oli kvaliteetse

materjaliga, või et oli tegemist just nii suure tükiga, millest saaks veel mitu tekki või et üldse

on tegemist selle kangatükiga, mille hageja oli koos töökaaslasega kilesse pannud ja

praagikotti visanud.

Hageja ja mõlema tunnistaja ütlusest tuleneb, et ebasobivaid kangatükke, mis läks

praagiks, viidi algselt prügimäele, siis koguti kilekotti, ja siis hiljem pressiti, et seda poleks

võimalik enam muuks otstarbeks kasutada. Sellesse kilekotti kogutud kangatükke kasutati

vajadusel siiski ka kvaliteettoote valmistamisel. Hageja seletusest tuleneb, et praagikotti

pandud paremaid kangatükke pandigi kilesse selleks, et neid muust praagist eristada ja

vajadusel kasutada. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et praakkanga tekkimine ja olemasolu

on tootmisega kaasnev loomulik nähe, seda eraldi arvele ei võeta, eraldi ei vormistata ega

säilitata, kuivõrd kangast hankivad välisriikidest pärinevad ettevõtted saadavadki kangast

teatava varuga eeldusel, et osa kangast on mittekvaliteetne. Eraldi praagi ladustamine ei ole

otstarbekas, sest vajaks eraldi laoruume. Samuti kinnitas esindaja, et mõnemeetrist tükki on

võimalik vajadusel juurde õmmelda ja seda ka tehakse. Järelikult pole võimalik teha järeldust,

et ettevõttele tekitati kangatüki kilesse panemise ja selle praagikotti praagi hulka viskamisega

materiaalset kahju või et hageja oleks rikkunud ettevõttes kangaste kasutamisel välja

kujunenud korda ja sellega töösisekorraeeskirja p.3.3.5.

6) TDS §-s 3 on antud distsiplinaarkaristuste ammendav loetletu. Selle paragrahvi järgi

on distsiplinaarkaristusteks noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise

päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse

graafikujärgse tööpäeva ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p.-de 6-8 alusel. TLS § 106 kohaselt

töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud

järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. TDS § 8 lg. 1

kohaselt distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle

toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kuigi TDS § 8 lg. 2 kohaselt

tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud karistuste loetlemise järjekorraga, tuleb

järeldada et juhtunu ei ole aluseks karistusena tingimata töölepingu lõpetamise

kohaldamisele, kuivõrd ei leidnud tuvastamist, et hagejal olnuks kehtiv distsiplinaarkaristus,

või et olnuks olemas süütegu. TLS § 103 lg. 1 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada paragrahvi

86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on

distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Lg. 2 kohaselt tööandja võib töölepingu lõpetada ka

töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Selliseid viiteid käskkiri ei sisalda.

Muusugust võimalikku alust töölepingu lõpetamiseks ei sätesta ka töösisekorraeeskiri.

Asjaolu, et hageja oma seletuskirjas avaldas oma mõtteid praagi hulka visatud kangatüki

kasutamise suhtes, ei ole käsitletav ühegi viidatud tingimusega ega õigusta tööandja poolt

töölepingu lõpetamist seadusi rikkudes. Nimelt võib TDS § 7 lg. 3 järgi distsiplinaarkaristuse

määrata ka seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Seega ei ole

töötaja enda seletus ainumäärav alus ei karistuse kohaldamiseks ega ka töölepingu

lõpetamiseks.

Kuna hagejaga töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud protseduurireegleid rikkudes,

siis tuleb töölepingu lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p.-de 6 ja 7 alusel tunnistada

ebaseaduslikuks ning sellega hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes

rahuldada.

7) ITVS § 29 lg. 2 kohaselt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse,

kuid

ei

soovi

tööle

ennistamist,

siis

loeb

töövaidlusorgan

töölepingu

lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust

lõppemise päevast. Seega tuleb muuta töölepingu lõpetamise formuleeringut ja lugeda K T ja

Baltic Fibres OÜ vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks TLS § 79 alusel alates 23.02.2009.a.

8) TLS § 117 lg. 2 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel, kui töötaja loobub

ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu

keskmise palga ulatuses. Vastavalt ITVS §-le 30 lg. 2 on töövaidlusorganil õigus juhul, kui

töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks ja töötaja ei soovi tööle ennistamist,

välja mõista hüvitis kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada töölepingu lõpetamise asjaolusid ja

seaduserikkumise iseloomu ning hüvitise suurust ei seata sõltuvusse sellest, kas töötaja asus

tööle teise tööandja juures või mitte. Kohus, olles hinnanud vaidluse lahendamisel toimunut ja

seaduserikkumist, leidis, et töölepingu lõpetamisel on tegemist seaduse olulise rikkumisega,

mistõttu on põhjendatud kostjalt hüvitist hageja kasuks välja mõista, kuid mitte rohkem kui

kolme kuu eest, kuna hageja kirjutatud seletuskiri oli ajendiks töölepingu lõpetamise

vormistamisele. ITVS § 30 lg. 3 kohaselt keskmine palk arvutatakse Vabariigi Valitsuse

kehtestatud korras, kuid see peab võrduma tasuga, mida töötaja oleks saanud töö jätkamisel,

ning ei või olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Toimikus oleva palgatõendi kohaselt oli

hageja kuue kuu tasu 54 763 krooni ja 15 senti ja kolme kuu tasu on seega 54 763 krooni ja 15

senti : 6 x 3 = 27 381 krooni ja 60 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks ja hüvituse katteks

välja mõista.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või

kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu

kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul

tutvuda.

TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas TLS § 117 lg. 2, ITVS §-de 28-30, TDS §-de 3, 8, 11 sätteid ning

juhindus TsMS §-de 230, 441 -442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 26.veebruaril 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu määrusega.

Nooremreferent

Merle Kaegas

2-09-21316/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text