Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-09-2257/13 AI generated

3-09-2257/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-09-2257/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtu 12.10.2009 määrusega haldusasjas 3-09-2257 anti luba V.R.i (sünd. xx xx xxxx Pihkva oblast, Krasnogorodsk, Vene Föderatsioon, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, töökoht puudub) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Nimetatud määrusest nähtub, et isikul puudus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Legislator headnote

AI generated

3-09-2257/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kohus leiab, et KMA taotlus V.R.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. V.R.il puuduvad välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks.

Keywords

AI generated
visa travel documents prolonged absence abroad asylum of Sri Lankan nationals Roma asylum application outpatient treatment
AI generated
3-06-1406/1
S.B. on sündinud xx.xx.xxxx. a Tšetšeenias. Ta elab Tšetšeenias ja on Vene Föderatsiooni kodanik. 24. jaanuaril 2006. a sisenes S.B. võltspassi kasutades Läti kaudu Eestisse.
3-07-1916/17
S.D. on sündinud Venemaal. Eestisse saabus ta 1983. aastal. Aastatel 1991-1992 oli tal Eestis elamisluba ning alates 1992. aastast viibib ta Eestis seadusliku aluseta. Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 15. novembri 2006. a otsusega nr 20061372 keelduti S.D.le tähtajalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 4 p 7 alusel (aastatel 1980-1994 teenimine välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena) ja VMS § 12 lg 9 p 4 alusel (kohustuse võtmine Eestist lahkuda seoses rahvusvahelise abiprogrammi kaudu korteri saamisega välismaal ja Eesti Vabariigilt toetuse saamine Eestist lahkumiseks). KMA 8. juuni 2007. a ettekirjutusega nr 1011086687 kohustati S.D.t lahkuma Eesti Vabariigist hiljemalt 6. augustil 2007. a ja märgiti, et ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 7. augustist 2007. a. Ettekirjutus on siiani täitmata.
3-23-2051/7
Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 19.09.2023 Tartu Halduskohtule taotlused järgmiste isikute (edaspidi puudutatud isikud) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks: Kohus vaatas taotlused läbi kohtuistungil 19.09.2023. Kohus vormistas 19.09.2023 ja kuulutas kohtuistungil kirjeldava ja põhjendava osata määruse, millega andis nõusoleku puudutatud isikute kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 19.09.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Käesolevaga täiendab kohus 19.09.2023.a määrused kirjeldava ja põhjendava osaga.
3-19-1451/7
Juhindudes perehüvitiste seaduse (PHS) §-dest 1-6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 883/2004 artiklitest 67-68 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 987/2009 artiklitest 58-60 otsustas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) 29. märtsi 2017. a otsusega nr PHL01121-1 määrata V.D.le (kaebaja) perehüvitise lisahüvitise laste V.D., A.D., M. D. ja V.D. kasvatamiseks alates 1. detsember 2016 (tl 5). Otsuses selgitati, et Läti Vabariigi pädeva asutuse teatel töötavad laste isa ja ema Läti Vabariigis. Laste ja ema elukohaks on Eesti Vabariik. Sellest tulenevalt on Läti Vabariik peretoetuse esmane maksja kõigile leibkonna lastele ja Eestil on kohustus maksta lisahüvitist laste kasvatamiseks, kuna Eesti perehüvitise määr on kõrgem.
3-09-2002/50
Anda luba A. G.´i jätkuvaks kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni talle Eestis viibimisaluse andmiseni või tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08. juulini 2010. a /HKMS § 29, VSS § 25/. Anda luba A. H.´i jätkuvaks kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni talle Eestis viibimisaluse andmiseni või tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08. juulini 2010. a /HKMS § 29, VSS § 25/.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2257 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus V.R.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja Kodakondsusja Migratsiooniamet (edaspidi KMA), volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist- V.R. Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2009, videokonverentsi teel Resolutsioon Pikendada V.R.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 09. veebruarini 2010 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamise päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 12.10.2009 määrusega haldusasjas 3-09-2257 anti luba V.R.i (sünd. xx xx xxxx Pihkva oblast, Krasnogorodsk, Vene Föderatsioon, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, töökoht puudub) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Nimetatud määrusest nähtub, et isikul puudus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus.

2. 02.12.2009 saabus Tallinna Halduskohtule Kodakondsusja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) taotlus V.R.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Taotlusest nähtub, et V.R. on saabunud 04.10.2009 taksoga Läti Vabariigist ning KMA-l peaks olema võimalik V.R.i Lätti tagasi saata vastavalt “Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelisele kokkuleppele ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmisest”. Tulenevalt kokkuleppest võtab Palutav Pool, kelle välispiiri väljasaadetav isik ületas, väljasaadetava isiku Paluva Poole palvel formaalsusteta vastu, kui on võimalik tõestada või põhjendatult oletada, et väljasaadetav isik sisenes Paluva Poole territooriumile Palutava Poole territooriumilt.

26.11.2009 edastas KMA Läti Vabariigi Migratsiooniametile V.R.i tagasivõtmispalve, kuid ei ole käesolevaks ajaks veel vastust saanud. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et V.R.i väljasaatmist ei ole võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu lõpule viia, taotleb KMA tema suhtes väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra (KMA taotlus, tl 3).

3. V.R. kohtuistungil (videokonverents) KMA taotlusele sisuliselt vastu ei vaielnud ja midagi lisada ei soovinud (kohtuistungi protokoll, tl 16-17).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et KMA taotlus V.R.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. V.R.il puuduvad välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks.

VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsusja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõike 2 või 3 järgi. Loa pikendamisel kontrollib kohus peamiselt seda, kas esinevad isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (VSS § 25) või isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise (VSS § 24) alused ning kas isiku väljasaatmine ei ole osutunud vahepealsel perioodil ilmselgelt perspektiivituks.

Käesoleval juhul väljasaatmine ilmselgelt perspektiivituks ei ole muutunud ning V.R.i kohene väljasaatmine ei ole reisidokumendi puudumise tõttu võimalik. KMA kavatseb isiku tagasi saata Läti Vabariigi kaudu lähtuvalt Balti riikide kolmepoolsest lepingust ning eeldab, et vastuse saamine Lätist ei võta enam kaua aega ning tavaliselt on taoline asjaajamine kestnud umbes 2 kuud (kohtuistungi protokoll).

KMA selgituste ja põhjendustega mittenõustumiseks ei ole praegu alust ning seega kohus rahuldab taotluse ning pikendab V.R.i väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega kahe kuu võrra.

Enno Loonurm Kohtunik