2-09-15905/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1. Kohtla-Järve linna avaldus rahuldada.

2. Võtta V.V.lt ära vanema õigused alaealise lapse A.V. (IK xxx, sünniakt nr xxxkoostatud 28.aprillil 2005 Ida-Viru Maavalitsuses) suhtes.

3. Seada eestkoste alaealise Alina Vassilkova (IK xxx) üle ning määrata tema eestkostjaks S.L. (IK xxx) .

4. A.V. ei või iseseisvalt teha tehinguid.

5. Eeskostja ülesannete ring on määratletud PKS § 92 lg 1 ja § 97 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt eestkostja tagab lapse kasvatamise, ülalpidamise ning tema varaliste õiguste ja huvide kaitse.

6. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Kohtuasja number 2-09-15905 Otsuse tegemise aeg ja koht 01.detsember 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus V.V.lt vanema õiguste äravõtmiseks ja alaealisele A.V.le eestkostja määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg

23. november 2009

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isik:

Alaealise lapse esindaja:

Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu; RK 75001017, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla- Järve)

Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus

M. T. (volikirja alusel)

V.V. (IK xxx)

S.L. (IK xxx)

Vandeadvokaadi vanemabi I. G.

2(4)

7. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

8. Saata kohtulahend 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

9. Lugeda kohtumäärus puudutatud isikule V.V.le kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlukud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse V.V.lt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise tütre A.V. suhtes. Avalduse kohaselt on V. Va. arvel Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses alates 2007. aastast, kuna ta ei tegele lapse kasvatamisega. V.V. ei ole pikemat aega osa võtnud lapse kasvatamisest, ei hoolitse tema eest ning ei toeta teda materiaalselt. V.V. oma registrijärgses elukohas ei ela ning alates 2007 detsembrist kasvatab tema tütar Alinat lapse vanema S.L..

Alaealine A.V. elab koos vanaema ja isaga, kes tegelevad lapse kasvatamise ja hooldamisega, samuti maksvad nad lasteaia tasu. Suhted perekonnas on sõbralikud. S.L.i tervis lubab tal olla eestkostjaks.

Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes ära võtta V.V.lt vanema õigused alaealise lapse A.V. suhtes ja määrata alaealisele A.V.le eestkostjaks S.L.i.

Asja käik

Kohus määras 24. septembril 2009 alaealisele lapsele õigusabi osutaja riigi arvel.

Kohtuistung

Kohtuistungil 23.novembril 2009 toetas avaldaja esindaja avaldust, selgitades, et V.V. ei osale lapse kasvatamises. Tema elukoht pole teada. Võib arvata, et ta tarvitab alkohoolseid jooke, kuna teda on karistatud mitmete väärteomenetluse §-de järgi. S.L., kes on A.V. isapoolne vanaema, on last faktiliselt sünnist saati kasvatanud.

Puudutatud isik V.V. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatud kohtukutsega, mis oli avaldatud väljaande Ametlikud Teadaanded 24.09.2009. Puudutatud isik kohut kohtuistungile ilmumist takistanud asjaoludest teavitanud ei ole.

Puudutatud isik S.L. toetas avaldust, selgitas, et laps on tema juures elanud kaks aastat. V.V. sõitis ära ja jättis lapse esialgu oma onu juurde, kes on 20 aastat vangis istunud. Siis kadus ka onu ära. Viimased 1,5 aastat ei ole V.V. last vaatamas käinud, samuti ei ole ta viimasel ajal enam ka helistanud. Varem helistades on V.V. olnud purjus. S.L. nõus olema A.V. eestkostjaks.

Alaealise lapse esindaja palus avalduse rahuldada, kuna vanem ei ole kohaselt täitnud oma vanema kohutusi. Kuna laps on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, on olemas alus lapsele eestkostja määramiseks. S.L. sobib eestkostjaks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3(4)

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja esindaja, puudutatud isiku S.L.i ning alaealise lapse esindaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et A.V. on sündinud 21.aprillil 2005 (tl. 6). Lapse emana on sünnitunnistusele märgitud V.V.. Laps on vallaslaps.

Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks V.V.lt alaealise lapse A.V. suhtes, kuna puudutatud isik ei ole pikemat aega osalenud lapse kasvatamises, ta ei hoolitse lapse eest ega toeta oma last materiaalselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi lõike 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Vastavalt Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides.

PkS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Kohtule esitatud kirjalike tõenditega (tl 5-13, 52, 60, 66-67) on piisavalt tõendatud see, et V.V. tarvitab alkohoolseid jooke, ta ei ole pikemat aega tegelenud lapse kasvatamise ja tema hooldamisega. Samuti ei ole puudutatud isik mingilgi moel huvi tundnud lapse käekäigu vastu. Last on alates 2007.a detsembrist kasvatanud S.L..

Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib vallavõi linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.

Käesoleval juhul on avaldajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse, kuna avaldaja arvamus kattub eestkosteasutuse arvamusega.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset.

Puudutatud isik V.V. kohtuistungile ei ilmunud. Kohus ei pea puudutatud isiku ärakuulamist vajalikuks, kuna tema viibimiskoht pole teada ning ärakuulamisest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele (TsMS § 558 lg 3).

TsMS § 5521 kohaselt kohus kuulab last puudutava asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus alaealist A.V.t ära ei kuulanud, kuna laps on 4 aasta 7 kuu vanune. Kohus määras alaealisele lapsele riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi vanemabi I. G.`i, kelle arvamuse kohaselt on lapse vanematelt vanema õiguste äravõtmine lapse huvides.

4(4) Arvestades, et V. V. ei ole pikemat aega osalenud lapse kasvatamises ning hooldamises, samuti ei ole ta mingilgi moel tundnud huvi lapse vastu, leiab kohus lapse huvidest lähtudes, et lapse elule ja tervisele on ohtlik jätta teda vanema juurde ning V.V.lt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud.

Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju ning lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.

PkS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele kus laps asub.

PkS § 92 lg 1, 2 ja 3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle /…/, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

Kohus tuvastas, et A.V. emalt kuuluvad vanema õigused lapse suhtes äravõtmisele ning laps on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. Laps on alates 2007 detsembrist elanud S.L.i juures, kes on talle taganud vajaliku hoolitsuse ja ülalpidamise.

S.L. on andnud kirjaliku nõusoleku (tl 25, 51) tema määramise kohta A.V. eestkostjaks.

Kohus ei ole tuvastanud PkS §-s 96 sätestatud asjaolud, mis takistaksid S.L.il olemast alaealisele eestkostjaks.

Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et alaealine A.V. emalt kuuluvad vanema õigused lapse suhtes äravõtmisele, last kasvatab juba alates 2007 detsembrist S.L., kes on nõus hakkama lapse eestkostjaks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine A.V. eeskostjaks on lapse huvides.

Kohus rahuldab avalduse PKS §-de 50 lg 1, 54, 58, § 92, § 95, § 97, § 98, § 99, LaKS §-de 8 ning TsMS §-de 463, 465, 558 lg 1 ning 661 lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Helgi Vinni Kohtunik