2-08-86346/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-86346

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

01. detsembrill 2009.a, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-08-86346 Kohtuasi A K hagi O K vastu abielulahutuse, ühisvara jagamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: O K (isikukood: XXX, registreeritud aadressil: XXX) Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda A K hagi O K vastu menetlusse võtmisest.

2. Menetlusse võtmisest keeldumise määrus saata hagi esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

16.12.2008.a. esitas hageja Viru Maakohtule hagi abielulahutuse, ühisvara jagamise ja elatise nõudes.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leidis, et hagiavaldus tuleb käiguta jätta. Hagiavalduses esinevad puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta.

22.04.2009.a. määrusega jättis kohus hagiavaldus käiguta ning andis hagejale tähtaeg – 21 päeva puuduste kõrvaldamiseks. 28.10.2009.a. sai hageja kohtumäärus hagiavalduse käiguta jätmisest isiklikult kätte. Hageja puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldanud ega ole kohtule midagi esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg 1 ja 2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

2(2)

Hageja ei ole hagiavalduses märkinud kostja täpset elukohta. Hagiavalduses kostja elukohaks on märgitud Tallinn. Rahvastikuregistri andmete järgi kostja elukohaks on Gagarini 37-79, Sillamäe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 sätete kohaselt isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kohus selgitab, et TsMS § 338 lg 1 alusel tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida ka menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Seega on kostja täpsete andmete, sealhulgas kostja asukoha väljaselgitamise kohustus hagejal. Juhindudes TsMS § 338 lg 3, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise

aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Eeltoodu alusel tuleb hagejal teatada kohtule kostja postiaadress ja sidevahendite numbrid, mille kaudu kohus saab kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), TsMS § 363 lg 1 lg 1 p 2 hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja vastavalt TsMS § 363 lg 1 p 3 tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Hageja üheks nõudeks on jätta korter aadressil XXX hagejale ja tema lastele, kuna tütar on invaliid.

Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 14 lg 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS 18 lg 1 järgi abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 ja 4 kohaselt abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel, vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasa ühisvara osa arvel. PKS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Seega hagejal oli vaja täpsustada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (miks hageja arvab, et tegemist on ühisvaraga; millal oli korter soetatud ning kelle poolt jne) ning esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Samas hagejal tuli põhjendada, mis alusel võiks kohus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel (jätta korter hagejale) ning esitada tõendid sellise aluse olemasolu kohta.

Samas hageja palus mõista kostjalt välja tütre ülalpidamiseks elatis summas 10000 krooni. Vastavalt esitatud lapse vajaduste loetelule kulutused lapsele moodustavad 8000 krooni kuus, hageja aga nõudis 10000 krooni kuus.

Vastavalt PKS § 49 vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

3(2) Seega hagejal oli vaja põhjendada nõutava elatise suurust (10000 krooni).

TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 riigilõiv tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 tsiviilasja hind on hagihind.

TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

Antud tsiviilasjas oli riigilõivu suuruseks 11 450 krooni, mida ei ole hageja maksnud ega ole menetlusabi taotlusr esitanud.

Kohus hoiatas hagejat hagiavalduse käiguta jätmise määruses, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest vastavalt TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel.

Vaatamata hoiatusele jättis hageja kohtunõudmise õigeaegselt täitmata.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 340¹ lg-st 2 ja § 371 lg 1 p 9 ja p 10 keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmisest.Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Fred Fisker Kohtunik