3-08-2428/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-2428

Haldusasi

Spa Plaza OÜ kaebus Harku Vallavolikogu 23.10.08.a.

otsuse nr 113 ja 24.07.08.a. otsuse nr 91 tühistamise

nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Resolutsioon

1. Lõpetada haldusasja nr 3-08-2428 menetlus

(HKMS § 24 lg 1 p 2).

2. Jätta rahuldamata Harku Vallavolikogu taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks OÜ-lt Spa Plaza

ning jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 24 lg

3; § 471 lg 3).

ASJAOLUD

1. Spa Plaza OÜ esitas 01.12.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu

23.10.2008. a. otsuse nr 113 ja 24.07.2008. a. otsuse nr 91 tühistamise nõudes.

2. 09.11.2009. a. määrusega määras kohus asja arutamiseks suulisel istungil, selgitamaks välja

Spa Plaza OÜ kaebuses õiguste rikkumise ja kaebuse tähtaja küsimuse arutamine.

3. 18.11.2009. a. saabus kohtule kaebuse esitaja taotlus menetluse lõpetamiseks loobumise

tõttu. Kohus esitas kaebajale ja vastustajale kohtunõude, selgitades kaebajale menetluse

lõpetamise tagajärgi ning edastades taotluse vastustajale seisukoha võtmiseks ja

menetluskulude nõude esitamiseks. Vastustaja teatas, et ei vaidle vastu kaebuse esitaja

taotlusele kaebusest loobumiseks ja esitas vastavalt HKMS § 92 lõikele 4 taotluse kaebuse

esitajalt

vastustaja

kantud

menetluskulude

summas

23 761

krooni

ja

senti

väljamõistmiseks.

4. Kaebuse esitaja vaidles 19.11.2009. a. kohtule esitatud seisukohas menetluskulude

väljamõistmisele vastu ja palus need jätta poolte kanda. Kaebaja leidis, et kaebuse esemeks on

Harku valla igapäevane tegevus ja tegemist ei ole keeruka haldusasjaga. Harku valla

üldplaneering on menetluses alates 2001. aastast, mistõttu ei olnud kaebajale kaebuse

esitamisel ettenähtav asjaolu, et tal avaneb võimalus kohtuväliseks menetluseks läbi

üldplaneeringu avatud menetluse. Kaebuse esitamise ajal puudus kaebusega kohtu poole

pöördumise asemel muu mõistlik alternatiiv. Maa kasutamise ulatuse ja sihtotstarbe

küsimused tuleb läbi vaielda planeeringu menetluses, kuid selline vaidlus ei saanudki alata,

kuivõrd vastustaja keeldus planeeringut algatamast. Kehtiva üldplaneeringu alusel on aga

tegemist elamumaaga ja tiheasustusalaga. Kaebaja lisas, et on teadlik menetluse lõpetamise

tagajärgedest kaebusest loobumisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule taotluse kaebusest loobumiseks. Kaebuse esitaja

kinnitas kirjalikult, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastustaja menetluse

lõpetamisele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik ja

loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel.

6. HKMS § 24 lg 2 kohaselt ei saa kaebuse esitaja menetluse lõpetamise korral uuesti

pöörduda kohtusse samas asjas.

7. HKMS § 92 lg 6 esimese lause kohaselt kannab kaebaja kaebusest loobumisel kohtukulud.

HKMS § 84 lg 8 kohaselt ei piira kaebusest loobumine vastustaja õigust nõuda kaebuse

esitajalt tema menetluskulude tervikuna väljamõistmist.

Samas mõistab kohus HKMS § 93 lg 5 alusel välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Kohus leiab, et kaebajalt menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks ei ole

põhjendatud.

8. Riigikohus on mitmetes kohtulahendites, sealhulgas 14.01.2009. a. otsuses nr 3-3-1-62-08

selgitanud, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine

keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi

teenuse kulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani

igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv.

Detailplaneeringute menetlemise otsustamine ja üldplaneeringu menetlemine ei välju kohtu

hinnangul Harku Vallavolikogu igapäevase põhitegevuse raamidest. Vastavalt ei nähtu ka

vastustaja esindaja menetluskulude taotlusest, et välise õigusabi kasutamine oleks antud juhul

olnud mingil põhjusel vältimatult vajalik. Käesolev vaidlus ei ole olnud ka materiaal- ega

menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et Harku Vallavolikogu koosseisuline ametnik ei

oleks ilmselgelt olnud suuteline halduskohtus kohtuvaidlustes vallavolikogu esindama. Samas

märgib kohus, et Harku Vallavolikogul on juba ka varasemast kogemus samasisulises

vaidluses, nt O.S-i kaebuses Harku Vallavolikogu 22.05.2008. a otsuste nr 57 ja nr 58

tühistamise nõudes ja kohustamise nõudes haldusasjas nr 3-08-1296, milles vastustaja kasutas

õigusnõustaja abi ja mille põhjal sai prognoosida, missugustele asjaoludele vastamisel tuleks

tähelepanu keskendada. Vastustaja positsioonid DP-de algatamisel ei ole seejuures muutunud.

Vastustaja taotlus ei viita ka kvalifitseeritud töötajate puudumisele või erilistele asjaoludele

vastamise perioodil, mis oleks objektiivselt takistanud vastuse koostamist vallaametnike

poolt. Kohus möönab, et teatud juhtudel, kui vaidluse eseme suhtes esineb suur avalik huvi,

on haldusorganil otstarbekas õigusteenust sisse osta. Siiski ei tähenda see, et vastavad kulud

peab kandma isik, kes on realiseerinud oma põhiseaduslikku õigust, pöördudes riigivõimu

väidetava omavoli vastu kohtusse. Kaebaja loobumine on seejuures selgituste kohaselt seotud

sellega, et vald siiski menetleb uut valla üldplaneeringut, mistõttu on kaebajal otstarbekam

oma õigusi kaitsta ja vaidlusküsimused lahendada üldplaneeringu menetluse raames ning

kaebaja märgib, et see olukord ei olnud ettenähtav.

9. HKMS § 84 lõike 5 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust,

kui kaebuse esitaja loobub kaebusest ning riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni.

Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 80 krooni (tlk 22), seega ei kuulu riigilõiv

kaebajale tagastamisele.

Karin Kalmiste

kohtunik