3-09-1704/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1704

Haldusasi

OÜ Ranna Pesumaja kaebus Riigihangete Ameti

juures asuva vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2009 otsuse

nr 160-09/111846 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 05. novembril 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Ranna Pesumaja

Esindaja: v.adv Kuldar-Jaan Torokoff

Vastustaja: (vaidlustaja): OÜ Laundry Pro-Service

Esindaja: v.adv Rene Varul

Kolmas isik (hankija) : SA Pärnu Haigla

Esindaja: v.adv Arne Ots

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Ranna Pesumaja kaebus.

2. Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2009 otsus

nr 160-09/111846.

3. Mõista OÜ-lt Laundry Pro-Service (registrikood 11126052) OÜ Ranna Pesumaja

(regostrikood 10357594) kasuks välja menetluskulu 10 000 (kümme tuhat) krooni.

4. Mõista OÜ-lt Laundry Pro-Service (registrikood 11126052) SA Pärnu Haigla kasuks

välja menetluskulu 10 000 (kümme tuhat) krooni.

5. Saata kohtuotsus menetlusosaliste esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS §

28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSKOMISJONI OTSUS

1. SA Pärnu Haigla juhatuse 09. juuni 2009 otsusega nr 57 tunnistati riigihankemenetluses

„Pesupesemisteenuse ostmine SA Pärnu Haiglale” (reg nr 111846) edukaks Laundry Pro-Service

OÜ pakkumus.

2. SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009 otsusega nr 61 tühistati juhatuse 09.juuni 2009 otsus nr

57 Laundry Pro-Service OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning kõrvaldati

viimatinimetatud isik hankemenetlusest riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 38 lg 1 p 4 alusel.

Sama otsusega tunnistati edukaks Ranna Pesumaja OÜ pakkumus.

3. 28. juuli 2009 otsusega nr 160-09/111846 rahuldas Riigihangete Ameti juures asuv

vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) Laundry Pro-Service OÜ vaidlustuse ning tunnistas SA

Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009 otsuse nr 61 kehtetuks osas, millega tühistati SA Pärnu

Haigla juhatuse 09. juuni 2009 otsus nr 57 Laundry Pro-Service OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta ning tunnistati edukaks Ranna Pesumaja OÜ pakkumus. VAKO asus

seisukohale, et kuivõrd Laundry Pro-Service OÜ parandas oma 2009. aasta aprillikuu

käibedeklaratsiooni, mille tulemusena väljastas maksuhaldur talle tõendid, mille kohaselt seisuga

09.-16. juunil 2009 ei olnud Laundry Pro-Service OÜ-l maksuvõlga, siis on vaidlustuskomisjoni

otsuse tegemise ajal tõendatud, et tegelikult maksevõlga ei olnud.

KAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Ranna Pesumaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 28. juuli 2009 otsuse

tühistamiseks. Kaebuse esiaja hinnangul oli SA Pärnu Haigla 16. juuni 2009 otsus õiguspärane ning

OÜ Laudry Pro Service tuli seadusest tulenevalt maksuvõla ilmnemisel hankemenetlusest

kõrvaldada. Kaebuse esitaja leiab, et RHS § 38 lg 1 p 4 sätestatud nõude kohaldumist ei mõjutaks

asjaolu, kui pakkuja on hiljem maksuvõla likvideerinud, kuna oluline on mittenõuetekohase

maksukohustuse täitmise fakt iseenesest hankemenetluse ajal, sest vastasel juhul ei oleks tagatud

pakkujate võrdne kohtlemine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui pakkuja kõrvaldamine sõltuks

maksuvõla avastamise ajast või oleks sootuks lubatud hinnata maksuvõla esinemist tagantjärgi,

saaksid osad pakkujad osaleda hankemenetluses maksuvõlglastena.

5. Kaebuse esitaja toob ka välja, et hankijal on võimalik esitatud informatsiooni kontrollimiseks

teha järelepärimisi vastavalt RHS § 38 lõikele 5, ent hankijal ei ole õigust asuda hindama Maksu- ja

Tolliameti seisukohta sisuliselt. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu seisukohale haldusasjas

3-3-1-58-06 ja leiab, et riigihankemenetluses ei kehti haldusmenetlusele omane uurimisprintsiip.

Kaaebuse esitaja leiab ka, et pakkuja kannab ise riisikot, et on Maksu- ja Tolliametile

esitanud korrektsed deklaratsioonid ning deklaratsiooni hilisem parandamine ei muuda fakti, et

hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemise hetkel oli pakkujal ametlike andmete kohaselt

maksuvõlg.

6. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-100-06 ja leiab, et

riigihankemenetlus on rangelt formaliseeritud menetlus, mis tagab pakkujate võrdse kohtlemise

ning kui asuda seisukohale, et hankija tohiks Maksu- ja Tolliameti tõendit ka sisuliselt

kontrollida, peaks ta võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt sellisel juhul alati teostama kõigi

pakkujate esitatud maksuõiendite sisulist kontrolli, sest vastasel juhul oleks ebaselge, millal täiendav

kontrollimine on vajalik ja millal mitte. Taolise kohustuse asetamine hankijale põhjustaks kaebuse

esitaja hinnangul aga muuhulgas hankemenetluste lubamatu venimise ning põhjendamatu

kulukuse, minnes vastuollu riigihangete korraldamise peamise eesmärgiga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. OÜ Laundry Pro Service (edaspidi vastustaja) vaidleb kaebusele vastu ja toetab VAKO otsuses

võetud seisukohta. Vastustaja on seisukohal, et tal ei olnud vaadeldaval ajal maksuvõlgnevust ja

vastav asjaolu on tõendatud asja juures oleva Maksu- ja Tolliameti 02. juuli 2009 vastuskirja ning

Maksu- ja Tolliameti 22. juuni 2009 tõenditega maksuvõlgade puudumise kohta perioodil 09.

juunist 16. juunini 2009. Vastustaja leiab, et andmeid pakkujate maksukohustuse täitmise kohta

kontrollitakse just Maksu- ja Tolliameti asjakohase tõendi alusel ja vaidlustuskomisjoni otsuse

tegemise ajal oli tõendatud, et vastustajal ei olnud maksuvõlga perioodil, mille ajal maksuvõla

esinemine oli hankija 16. juuni 2009 otsuse tegemise aluseks.

8. Vastustaja väitel ei tuleks lähtuda Maksu- ja Tolliameti 15. juuni 2009 tõendist, mille kohaselt

olevat vastustajal esinenud 11. juuni 2009 seisuga maksuvõlgnevus, kuna hilisemad tõendid

kinnitavad, maksuvõlg puudus ning 15. juuni 2009 maksuvõlgnevuse tõend ei kajastanud täielikult

vastustaja maksukohustuste täitmist, sest selle juures ei arvestatud asjaolusid, mis olid hilisemalt

käibedeklaratsiooni parandamise aluseks. Vastustaja rõhutab, et ta ei ole maksuvõlga likvideerinud,

vaid tõendanud, et maksude deklareerimise ja deklaratsiooni paranduse koosmõju arvestades ei

olnud ettevõttel maksuvõlgnevust.

9. Vastustaja on arvamusel, et hankija kannab riisikot, et Maksu- ja Tolliameti esialgne tõend ei

kajasta tegelikku olukorda. Samuti leiab vastustaja, et antud juhul oli vastustaja suhtes tehtud

edukaks tunnistamise otsus, mistõttu pidanuks hankija kõrgendatud tähelepanuga tuvastama, kas

esinevad alused selle tühistamaks ning oleks pidanud pärast Maksu- ja Tolliameti 15. juuni 2009

tõendi saamist pöörduma selgituste saamiseks vastustaja poole, arvestades, et RHS § 38 lg 3 p 2

loogika kohaselt esitab maksuameti tõendeid pakkuja ise, mistõttu oleks vastustajal olnud võimalus

ise esitada MTA tõend maksuvõlgade puudumise kohta.

10. Vastustaja leiab samuti, et hankija on rikkunud hea halduse põhimõtet langetades vastustaja

suhtes

hankemenetlusest

kõrvaldamise

otsuse,

ilma

vastustajat

ära

kuulamata.

Ärakuulamispõhimõte rakendub vastustaja hinnangul ka riigihankemenetluses.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

11. SA Pärnu Haigla toetab kaebust ning leiab, et tema juhatuse 16. juuni 2009 otsus nr 61 on

õiguspärane, kuna selle aluseks oli Maksu- ja Tolliameti 15. juuni 2009 maksuvõlgade tõend nr 8-

8/2462, kus oli sõnaselgelt kirjas, et Laundry Pro-Service OÜ-l oli 11. juuni 2009 seisuga

maksuvõlg kinni peetud tulumaksu osas 14 946,08 krooni ja sotsiaalmaksu osas 40 022 krooni.

Kolmas isik leiab, et Laundry Pro-Service OÜ hilisem, hankija otsusele järgnenud tegevus

maksuvõla osas ei saa muuta hankija otsust õigusvastaseks ning otsuse õiguspärasust kontrollitakse

selle tegemise hetke seisuga. Lisaks märgib kolmas isik, et maksuvõla kõrvaldamine on näilik, kuna

maksudeklaratsiooni korrigeerimise õiguspärasust polnud kontrollitud ja vaidlustuskomisjonil ei

saanud vaidluse lahendamisel olla veendumust, et maksuvõla probleem on õiguspäraselt

kõrvaldatud.

12. Kolmanda isiku hinnangul on ilmne, et Laundry Pro-Service OÜ-l oli maksuvõlg tulu- ja

sotsiaalmaksu osas ning RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamise kontekstis pole oluline, mis oli maksuvõla

tekkimise põhjuseks ning millisel viisil see kõrvaldatakse ja hankija ei pea neid põhjuseid ning

maksuvõla kõrvaldamise viise ja õiguspärasust analüüsima ega saagi seda teha. Kolmas isik leiab, et

kui Laundry Pro-Service OÜ esitas ebaõige maksudeklaratsiooni, mis hiljem vajas korrigeerimist,

on see tema riisiko.

13. Kolmas isik märgib ka, et sõltumata käesoleva vaidluse tulemusest ei õnnestuks Laundry Pro-

Service OÜ-l ilmselt ikkagi saavutada hankijaga hankelepingut, sest on täiendavalt selgunud

Laundry Pro-Service OÜ poolt pakkumuses eksitavate andmete esitamine ning seadusest

tulenevate kohustuste täitmata jätmine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Ranna Pesumaja kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada ja

Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2009 otsus tühistada. Kohus nõustub

kaebuse esitaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009 otsus nr

61 Laundry Pro Service OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on õiguspärane.

15. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus

on Laundry Pro –Service OÜ nimele väljastanud tõendi, mille kohaselt oli viimase maksuvõlg 11.

juuni 2009 seisuga kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas kokku 54 968,08 krooni, ega ka

selles, et 22. juunil 2009 väljastatud tõendi nr 8-8/4061 kohaselt Laundry Pro-Service OÜ-l 11.

juuni 2009 seisuga maksuvõlg puudus. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et 19. juunil 2009

parandas OÜ Laundry Pro Service OÜ oma 2009. aasta aprillikuu käibedeklaratsiooni, millist

tulenevalt tekkis käibemaksu ettemaks ega selleski, et nimetatud ettemaksu olemasolu andis

maksuhaldurile aluse väljastada 22. juunil 2009 tõendid maksuvõlgade puudumise kohta. Vaidlus

taandub aga küsimusele, kas OÜ Laundry Pro-Service hankemenetlusest kõrvaldamine hankija

16. juuni 2009 otsusega oli õiguspärane ja põhjendatud või mitte.

16. Kohus leiab, et riigihankemenetluses tehtav hankija otsus on õiguspärane, kui selle tegemise

aluseks olevad faktilised asjaolud on õigesti tuvastatud ning otsus vastab selle tegemise ajal

kehtinud seadusele. RHS § 38 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab

hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude,

tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei

ole nõuetekohaselt täidetud. Sama paragrahvi lõike 3 punktist 2 tulenevalt on tõendiks, mille alusel

hankija riiklike maksude tasumise kohustuse nõuetekohast täitmist hindama peab, Maksu- ja

Tolliameti tõend RHS § 38 lg 1 punktis 4 sätestatud asjaolu puudumise kohta. Kohtu hinnangul on

tegemist seaduses kindlaksmääratud tõendiliigiga ning maksukohustuse täitmise nõuetekohasuse

kohta muude tõendite kogumise ega maksuhalduri väljastatud tõendi sisu õigsuse kontrollimise

pädevust hankijal ei ole. Haldusasjas 3-3-1-58-06 asus Riigikohus seisukohale, et riigihanke

pakkumismenetluses on asjakohatu viidata haldusmenetluse uurimispõhimõttele, kuna riigihangete

pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS § 2 lg 2 tähenduses, vaid tegemist on menetlusega,

mis toimub RHS-is sätestatud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Kuigi eelnimetatud seisukoht on

võetud enne praegu kehtiva RHS jõustumist, leiab kohus, et riigihankemenetluse olemus ei ole

põhimõtteliselt uue RHS jõustumisega 01. mail 2007 muutunud ning Riigikohtu eelviidatud

seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigihankemenetluses

tehtud otsuse aluseks olevad asjaolud õigesti tuvastatuks lugeda, kui hankija on otsuse langetamisel

nõuetekohaselt kontrollinud otsuse aluseks oleva faktilise asjaolu esinemist või puudumist

ettenähtud vormis tõenditest. Mingisuguseid täiendavaid tõendeid hankija koguma ei pea ega saa

ka kontrollida, kas vormikohane tõend on sisuliselt õige või mitte.

17. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hankija tuvastas 16. juuni 2009 otsuse tegemisel

maksuhaldurilt saadud tõendi põhjal, et Laundry Pro-Service OÜ ei ole nõuetekohaselt tulu- ja

sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitnud ning seega on otsus pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise kohta õiguspärane.

18. Tõendi isiku maksuvõla olemasolu või puudumise kohta väljastab maksuhaldur temal tõendi

väljastamise ajal olemasolevate andmete alusel. Kuivõrd maksuseadused võimaldavad isikul

tagantjärele korrigeerida varem esitatud maksudeklaratsioone selliselt, et varasemate andmete

(deklaratsioonide) põhjal tekkinud maksukohustus tuleb deklaratsiooni parandamise järel lugeda

kas varem täidetuks või mittetekkinuks, siis tuleb põhimõtteliselt nõustuda vastustaja seisukohaga,

et ta ei asunud mitte maksuvõlga likvideerima, vaid varasema perioodi deklaratsiooni

parandamisega saavutas ta olukorra, kus kontrollitava aja seisuga ei saa maksuvõlga tekkinuks

lugeda. See aga ei tähenda, et hankija poolt RHS § 38 lg 1 p 4 alusel tehtud otsuse õiguspärasuse

hindamisel tuleks selliste maksudeklaratsioonide muutmisest tingitud muudatustega arvestada.

RHS-i eelviidatud säte välistab isiku jätkuva osalemise hankemenetluses või temaga hankelepingu

sõlmimise, kui hankemenetluse mistahes hetkel (st. kuni hankelepingu sõlmimiseni) tuvastatakse

maksuhaldurilt saadud tõendi alusel maksuvõla olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole seega RHS § 38

lg 1 p 4 kohaldamise seisukohast vahet, kas pakkuja likvideerib hankemenetluse ajal esinenud

maksuvõla või korrigeerib varasemaid maksudeklaratsioone selliselt, et varem nõuetekohaselt

tuvastatud maksuvõlga ei saa pärast andmete korrigeerimist tekkinuks lugeda. Samuti nagu on

välistatud pakkuja poolt pakkumuses esitatud andmetega hilisem manipuleerimine, peab olema

välistatud ka võimalus manipuleerida (olgu õiguspäraselt või õigusvastaselt) andmetega, mille alusel

tuvastatakse pakkuja vastavus RHS-is sätestatud nõuetele. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt

kaebuse esitaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et varasematel perioodidel maksuhaldurile valesid

andmeid sisaldanud deklaratsioonide esitamisega seotud riski kannab vastustaja, mitte aga kolmas

isik (hankija). Lisaks tuleb märkida, et niisamuti nagu hankija ei pidanud kontrollima, kas

maksuhalduri poolt 15. juunil 2009 väljastatud tõendist nähtuv maksuvõlg on tegelikult tekkinud

ega selgitama, millistel asjaoludel see tekkinud on, ei pea ega saagi hankija ega ka hankija otsuse

õiguspärasust hindav VAKO või kohus kontrollida seda, kas pärast 19. juunil toimunud varasema

käibedeklaratsiooni parandamist, on deklareeritud andmed õiged ning maksude tasumise kohustus

on tõepoolest nõuetekohaselt täidetud. Samamoodi ei ole hankija pädevuses kontrollida ka seda,

kas maksuhalduri andmed mistahes teise pakkuja maksukohustuste täitmise kohta on õiged või on

need esitatud näiteks pakkuja poolt maksuhaldurile esitatud valeandmete alusel või teatud andmete

esitamata jätmise tõttu.

19. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et hankija oleks pidanud vastustajale tagama

ärakuulamisõiguse, kuna sellist ärakuulamisõigust pakkujale, sealhulgas pakkujale, kelle pakkumus

on edukaks tunnistatud, ette ei näe. Küll aga annab RHS § 38 lg 5 hankijale õiguse kahtluse korral

nõuda maksuhaldurilt dokumenti pakkuja maksukohustuste täitmise nõuetekohasuse kohta.

Hankija peab otsuste tegemisel maksuhalduri väljastatud tõenditest lähtuma ning juhul kui

maksuhaldur esitab tõendi maksuvõla olemasolu kohta, tuleb pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldada. Riigihankemenetluse formaliseeritud iseloomust tulenevalt ei ole pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks seega mitte objektiivne tõde maksuvõla puudumise kohta,

vaid õiguspäraselt saadud (kas pakkuja enda esitatud või hankija poolt maksuhaldurilt nõutud)

tõend, millest nähtub, et hankemenetluse kestel on teatud ajahetkel maksuhalduri andmetes

kajastunud maksuvõla olemasolu.

20. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et SA Pärnu Haigla 16. juuni 2009 otsus nr 61 on õiguspärane ning

VAKO 28. juuli 2009 otsus vaidlustusasjas nr 160-09/111846 on põhjendamatu ning tuleb

tühistada.

21. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamisega on kohtuotsus tehtud vastustaja kahjuks. Menetlusosaliste ringiga seotud eripärasid

riigihankemenetluses on kohus käsitlenud käesolevas haldusasjad 10. augustil (tl. 10) ning 02.

oktoobril 2009 (tl. 26) tehtud määrustes, kus muuhulgas leitud, et vastustaja positsioonis esineb

käesolevas vaidluses isik, kelle kasuks on tehtud vaidlustatud VAKO otsus ehk Laundry Pro-

Service OÜ. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja on taotlenud kohtult menetluskulude

jätmist vastustaja kanda ning esitanud advokaadibüroo Tark&Co AS-i arve summas 23 038, 75

krooni, millele lisandub 20%-line käibemaks ning panga kinnituse arvel näidatud summa laekumise

kohta. Lisaks on koos kaebusega esitatud tõend 250-krooni suuruse riigilõivu tasumise kohta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 6 kohaselt peab isik menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kaebuse esitaja seda kinnitanud ei ole, lisaks

nähtub käibemaksukohustuslaste registrist, et OÜ Ranna Pesumaja on seal registreeritud. HkMS §

93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades

vaidlusaluse küsimuse mahukust ning eeldatavat töömahtu kaebuse esitaja positsiooni

väljatöötamisel, samuti seda, et varem on läbitud menetlus VAKO-s, on õigusabikulu

põhjendamatult suur ning kaebuse esitaja poolt esitatud arve spetsifikatsioonil kajastatud

õigusabiteenuse maht asja keerukust arvestades mittevajalik. Kohus peab põhjendatud

menetluskuluks, mis tuleb kaebuse esitaja kasuks vastustajalt välja mõista, kokku 10 000 krooni.

HkMS § 92 lõikes 7 sätestatakse, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku

kulud tema enda kanda. Kuigi formaalselt ei kaasata halduskohtumenetluses kolmandat isikut

kindlal poolel, leiab kohus, et menetluskulude väljamõistmise seisukohast tuleb kolmanda isiku

positsioneerimisel lähtuda tema seisundist vaidluse aluseks olevas faktilises olustikus kui ka tema

valitud menetluslikust positsioonist kohtus. Käesoleval juhul toimus vaidlus sisuliselt kolmanda

isiku otsuse üle, mille õiguspärasust kolmas isik kaitses ning mille tühistanud VAKO otsusele ta

vastu vaidles, mistõttu osales kolmas isik kaebuse esitaja poolel ning seega on tal õigus nõida

vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Kolmas isik on esitanud kohtule menetluskulude

nimekirja ning Advokaadibüroo Raidla, Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ arved summas

27345 krooni, millele lisandub 20%-line käibemaks. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku

kasuks menetluskulude suuremas mahus välja mõistmist, kui kaebuse esitaja kasuks ning seetõttu

tuleb vastustajalt kolmanda isiku kasuks välja mõisat 10 000 krooni.

Kristjan Siigur

kohtunik