Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-19851/5 AI generated

2-09-19851/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-19851/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

november 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-09-19851 Tsiviilasi Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Legislator headnote

AI generated

2-09-19851/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 05.02.2009.a hinnapakkumisele on kooskõlastuse andnud omanikujärelvalvet teostanud OÜ I P juhatuse liige IJ. Töövõtulepingus on aga sõnaselgelt sätestatud, et omanikujärelvalvel ei ole lisatööde tellimise õigust.

Keywords

AI generated
unavoidable loss of working hours improvement of employability wages and movements of workers finding on capacity to work limited work availability vocational rehabilitation measure
AI generated
2-09-7168/7
hageja OÜLV, reg. XX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, advokaat Rene Varul kostja SS, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales volitatud esindaja, advokaat Hannes Olli
2-08-78853/2
veebruar 2009. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-78853 Tsiviilasi OÜ A hagi V Z vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind Välja mõista V Z põhivõlgnevus 1590.70 krooni ja viivised 1589.70 krooni, kokku 3180.40 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend krooni ja 40 senti) krooni OÜ A kasuks.
2-09-67871/11
Välja nõuda Sergei Gritšuk´i ebaseaduslikust valdusest OÜ-le MProfil kuuluvad Kui nimetatud esemed ei ole säilinud või nende väljaandmine hagejale ei ole muul
2-20-1162/23
Kohtule 22.01.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Legria Plus OÜ (edaspidi töövõtja) alltöövõtjana ja Vanalinna Ehitus OÜ (edaspidi kostja) peatöövõtjana 27.02.2019 töövõtulepingu nr 02.2019-AL02 Pelgulinna sünnitusmaja, asukohaga Sõle 23, Tallinn, B ja D korpuse fassaaditööde teostamiseks. Töövõtja oli üks mitmest objektil tegutsenud alltöövõtjast. Lisaks töövõtja poolt teostatud fassaaditöödele teostati kostja juhtimisel objektil ka hoonete katuste rekonstrueerimise töid, avatäidete (uksed ja aknad) väljavahetust jms. Töövõtja tööde maht oli fikseeritud Lepingu p 1.2 kohaselt Lepingu lisadega 1–10. Töövõtja hinnapakkumine on Lepingu lisaks nr 6, kus on näha töövõtja poolt pakutud tööde maht. Lepingu lisa 1 „Töövõtu ulatus“ p 1 kohaselt oli töövõtja töö (edaspidi Töö või Tööd) piiritletud järgmiselt:
2-12-41201/25
12.10.2012 esitas hageja OÜ Grenzh Viru Maakohtule hagi kostja O G vastu võlgnevuse summas 1855,61 euro nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16. november 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-09-19851 Tsiviilasi

Hagi hind OK-B OÜ hagi Jõelähtme valla vastu 12 509,98 krooni saamiseks

12 276,72 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg hageja OK-B OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) hageja esindaja O Kuzmin kostja Jõelähtme vald kostja esindaja advokaat T Ehrlich 19.10.2009.a, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Kõik menetluskulud jätta OK-B OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 23.10.2008.a AIOÜ ja kostja ehitustööde töövõtulepingu, mille objektiks oli XXX lasteaia XXX juurdeehitus. Töövõtja teostas lepingujärgsed tööd ja esitas kostjale 19.03.2009.a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja 27.03.2009.a arve summas

12 276,72 krooni.

Kostja ei ole esitanud otsust tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Seega on tellija tööd vastu võtnud. Kostja ei ole tööde eest tasunud. Tulenevalt lepingu punktist 17.2 on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,1 % päevas. 30.04.2009.a seisuga võlgneb kostja viiviseid 233,26 krooni. 30.04.2009.a lepinguga XXX vutas AIOÜ nõude kostja vastu hagejale.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 12 509,98 krooni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagejale ei ole nõuet Loovutatud. Nõude loovutamise leping on sõlmitud hageja ning AIOÜ vahel. Töövõtuleping on aga sõlmitud kostja ning ühistöövõtjate AIOÜ ja OÜ M vahel. Seega saavad viimased oma nõuet kostja vastu realiseerida üksnes ühiselt.

Hageja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, millal vaidlusalused tööd tehti. AIOÜ teatas 05.02.2009.a lepingujärgsete tööde peatamisest.

Hageja poolt esitatud aktil märgitud tööd on lisatööd. Töövõtulepingu kohaselt sai töövõtja teha täiendusi üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Samuti sai lisatöid tellida üksnes kostja volitatud isik, kelleks oli PP. 19.03.2009.a aktis märgitud töid ei ole kostjaga kooskõlastatud.

Hageja ei ole tõendanud, et tööd on reaalselt tehtud. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et kostja on vaidlusaluse akti ja arve kätte saanud. Kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis tuleb see tasaarvestada kostja leppetrahvi nõudega hageja vastu.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tellijana ja AIOÜ ning OÜ M ühistöövõtjatena sõlminud 23.10.2008.a lepingu, mille kohaselt kohustusid töövõtjad ehitama XXX lasteaiale XXX juurdeehituse. Tööd pidid olema valmis 31.03.2009.a.

Kohtule esitatud lisatööde akti kohaselt seisnesid lisatööd kanalisatsiooni toru asendamises ning lisakaevu tegemises ja selle paigalduses. Nimetatud tööde eest on AIOÜ esitanud arve summas 12 276,72 krooni. 30.04.2009.a nõude loovutamise lepinguga on AIOÜ ja OÜ M loovutanud vaidlusalusest arvest tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Seega ei ole nõude loovutamise lepingu sõlminud mitte üksnes AIOÜ, vaid mõlemad töövõtjad.

Kohus leiab, et lisatööde teostamine on tõendamata. Lisatööde tegemise kohta on esitatud üksnes lisatööde akt. Asja materjalidest nähtuvalt on see saadetud kostjale e-posti teel. Lisatööde aktil ei ole aga kellegi (sh töövõtja) allkirju. Tulenevalt töövõtulepingu punktist

6.1 peab töö üleandmise akt olema allkirjastatud. Seega ei ole töövõtja saatnud tellijale nõuetekohast töö üleandmise akti. Muid tõendeid selle kohta, et lisatööd ka reaalselt tehtud oleksid, esitatud ei ole.

Töövõtulepingu punkti 15.3 kohaselt võib töövõtja teha muudatusi ja täiendusi töös ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Vastavalt töövõtulepingu punktile 15.4 peab töövõtja arvestama, et muudatusja lisatööde tellimise õigus on ainult lepingus sätestatud tellija selleks volitatud isikul. Muudatusvõi lisatööd loetakse tellituks ainult siis, kui need on kirjalikult fikseeritud ehituskoosoleku protokollis ja tellija selleks volitatud isiku poolt allkirjaga allkirjastatud. Muudatusja lisatööde tellimise või muudatuste tegemise õigust ei ole projekteerimisfirmade esindajatel ega omanikujärelvalvel.

Töövõtulepingu kohaselt on tellija kontaktisikuks PP. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et lisatööde tegemiseks oli tellija volitatud isiku kirjalik nõusolek. Samuti puuduvad andmed, et lisatööd oleks kirjalikult fikseeritud ehituskoosoleku protokollis.

05.02.2009.a hinnapakkumisele on kooskõlastuse andnud omanikujärelvalvet teostanud OÜ I P juhatuse liige IJ. Töövõtulepingus on aga sõnaselgelt sätestatud, et omanikujärelvalvel ei ole lisatööde tellimise õigust.

Töövõtulepingu punktis 15.2 on sätestatud, et töövõtjal on õigus nõuda tellija poolt kirjalikult tellitud mõistliku suurusega muudatusvõi lisatööde maksumuse hüvitamist. Seega isegi, kui lisatööde tegemine oleks tõendatud, ei oleks töövõtjal õigus nõuda nende hüvitamist.

Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik