3-09-2002/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

10. novembril 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2002 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus A. G.´i, A. H., A.

R. ja A. S.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet (edaspidi KMA), esindaja Aleksei Kuznetsov Isikud, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist -

A. G. (sündinud xx xx xxxx Afganistanis);

A. H.(sünd.xxxx.a. Afganistanis);

A. R. (sünd. xx xx xxxx Afganistanis);

A. S. (sünd. xx xx xxxx Afganistanis). Kohtuistungi toimumise aeg

10. novembril 2009. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba A. G.’i, A. H.’i, A. R., A. S. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni eelnimetatud isikute väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 10. jaanuarini 2009. a (k.a). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu määruskaebuse alates käesoleva määruse kättesaamisele järgnevast päevast

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12. septembril 2009. a kella 07.30 paiku kontrolliti reisijate profileerimise käigus, rakendades Schengeni piirieeskirjas ettenähtud kompensatsiooni meetmeid, Soome suunduvale reisilaevale „Viking XPRS“ lahkuvaid reisijaid. Kontrollimise käigus avastati neli isikut (A. G., A. H., A. R., A. S.), kellel puudusid igasugused isikut tõendavad dokumendid.

2. 13. septembril 2009. a esitas Põhja Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtule taotlused A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni nende väljasaatmiseni

Eestist. Tallinna Halduskohus võttis taotlused menetlusse ning liitis üheks haldusasjaks (3-09- 2002). Kohus rahuldas 13. septembri 2009. a kohtumäärusega Põhja Piirivalvepiirkonna taotlused haldusasjas nr 3-09-2002, andes loa eelpoolnimetatud isikute väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni 12.11.2009.

3. 5. novembril 2009. a saabus kohtule Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus eelnimetatud isikute väljasaatmiskeskuses (VSK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuseja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 25.

KODAKONDSUS- JA MIGRATSIOONIAMETI TAOTLUS

4. Taotluse kohaselt edastas KMA 28.09.2009 Läti Migratsiooniametile tagasivõtmispalve A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i tagasi võtmiseks “Leedu Vabariigi valitsuse, Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kokkuleppe” art. 3 p. 1 alusel. 08.10.2009 edastas Läti Migratsiooniamet KMA-le vastuse, milles palus edastada dokumendid, mis tõendavad isikute saabumist Eestisse Läti Vabariigi territooriumilt. Kuna Põhja Piirivalvepiirkonnal vastavad tõendid puudusid, pöördus KMA 21.10.2009 Välisministeeriumi poole palvega osutada abi A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i dokumenteerimisel. Oma pöördumisele ei ole veel KMA vastust saanud. Arvestades asjaolu, et isikud viibivad Eesti Vabariigis seadusliku aluseta ning võivad seega jätkuvalt panna toime väärtegusid või hoida menetlusest kõrvale ning ka seda, et kehtivate reisidokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik käesoleval ajal väljasaatmist lõpule viia, taotleb KMA Tallinna Halduskohtult luba isikute VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le 25.

A. G.´I, A. H.´I, A. R., A. S.´I SEISUKOHT TAOTLUSE OSAS

5. Kohtuistungil A. G., A. H., A. R. ja A. S. nõustusid KMA taotlusega, kuid lisasid, et soovivad esitada Eesti Vabariigile varjupaigataotluse.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus A. G.’i, A. H.’i, A. R. ja

A. S.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 14 lõike 3 kohaselt võib ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase Eestist välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 23 lg 1 kohaselt, kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seoses seaduses sätestatud tähtaja jooksul väljasaatmise võimatusega andis Tallinna Halduskohus 13.09.2009 loa isikute paigutamiseks VSK-sse. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsusja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõike 2 või 3 järgi. Seega peab kohus VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisel kontrollima, kas esinevad jätkuvalt isikute VSK-s kinnipidamise alused ning kas isikute väljasaatmine on kohtumääruse tegemise aja seisuga võimalik.

7. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad A. G.´il, A. H.´il, A. R. ja A. S.´il välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Samas ei ole isikute Eestist väljasaatmine võimalik, kuna neil puudub kehtiv reisidokument. KMA on pöördunud 21.10.2009 Välisministeeriumi poole palvega osutada abi A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i dokumenteerimisel. Käesoleva kohtumääruse tegemise aja seisuga ei olnud KMA oma pöördumisele veel vastust saanud ning toimikus puuduvad materjalid, millest ilmneks, et isikute dokumenteerimine ja Eestist väljasaatmine võiks osutuda võimatuks. Kohtul ei ole seetõttu alust arvata, et isikute Eesti Vabariigist väljasaatmine oleks perspektiivitu. Kohus peab isikute VSK- s kinnipidamise tähtaja pikendamisel kaaluma ka seda, kas isikute kinnipidamine on lähtudes Põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgil proportsionaalne meede. Kohus on seisukohal, et kuivõrd A. G., A. H., A. R. ja A. S. ei oma Eesti Vabariigis kindlat elukohta ning nad peeti kinni ebaseaduslikul Eesti Vabariigist läbisõidul Soome, ei ole neil ilmselt soovi ega ka reaalset võimalust teha KMA-ga VSK-väliselt koostööd enda väljasaatmiseks, mistõttu isikute vabastamine VSK-st võib saada tõsiseks takistuseks nende väljasaatmismenetluse läbiviimisel. Seetõttu on põhjendatud isikute jätkuv kinnipidamine VSK-s. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsusja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõike 2 või 3 järgi. A. G.’il,

A. H.´il, A. R.’l ja A. S.’il puudub jätkuvalt seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning isikute väljasaatmist ei ole võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu läbi viia. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. A. G.’i, A. H.’i, A.

R. ja A. S.’i võimalik tulevikus esitatav varjupaigataotlus asjas tähtsust omavaid küsimusi ei mõjuta ning seetõttu ka kohtu järeldusi ei muuda. Eeltoodud kaalutlustel tuleb KMA taotlus rahuldada.

Tiina Pappel kohtunik