2-09-29636/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2009. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-29636

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali hagi AGK’i vastu

võlgnevuse 13 315,00 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

10 000,00 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal esindaja OÜ

Kentmanni Advokaadibüroo

Kostja: AGK (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AGK’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks 13 315,00

(kolmteist tuhat kolmsada viisteist) krooni.

3. Välja mõista AGK’ilt Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks

menetluskulud summas 3 000,00 (kolm tuhat) krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse

kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab

vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides

viitenumber 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud

18.06.2009.a. esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kohtule hagi AGK’i vastu

võlgnevuse 13 315,00 krooni väljamõistmiseks, s.h. 10 000,00 krooni põhiosa, 2 415,00

krooni intress põhiosalt ning 900,00 krooni võlateatiste eest. Nõue tuleneb Nordea Bank

Finland Plc Eesti Filiaali ja kostja vahel sõlmitud krediitkaardi lepingust, mille alusel

väljastas hageja kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/MasterCard

Standard . Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2000,00 krooni ja

õigusabikulud 2 360,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt.

Menetluse käik maakohtus

Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 12.10.2009.a. TsMS § 327 alusel kätte toimetatud.

Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava

ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes

õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses esitanud kohtule

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning

puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus

loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib

võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab

võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS

§ 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 2 000,00 krooni ja õigusabikulud 2 360,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vajalik ja põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine

summas

2 360,00

krooni.

Käesolevas

asjas

on

hageja

kandnud

õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest, kohtuistungit peetud ei ole. Kohtu

hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et

nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 360,00 krooni. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud 1 000,00 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 1 000,00 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 2 000,00 krooni,

kokku 3 000,00 krooni.

Maie Seppo

kohtunik