2-08-54241/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-54241

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-54241

Tsiviilasi

Lauri Kõrgvee hagi Puhja Liimpuidu AS vastu 200 000 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

200 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Lauri Kõrgvee

-

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe

(Advokaadibüroo Rando Antsmäe Tallinna büroo; asukoht

Pärnu mnt 130-42, 11317 Tallinn);

-

kostja

Puhja

Liimpuidu AS

(registrikood

10472770;

asukoht Vihavu küla Puhja vald, 61301 Tartu maakond);

seaduslik esindaja juhatuse liige Toomas Katušin

Kohtuistungi toimumise aeg

28. september 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Puhja Liimpuidu AS-lt Lauri Kõrgvee kasuks 200 000 (kakssada tuhat) krooni.

3. Jätta Tartu Maakohtu 14. mai 2009. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu –

Puhja Liimpuidu AS-le kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna

kinnistusjaoskonna registriossa nr 568404 kantud kinnistule (asukoht Vihavu küla Puhja

vald Tartumaa) seatud kohtulik hüpoteek summas 200 000 (kakssada tuhat) krooni Lauri

Kõrgvee kasuks – jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Puhja Liimpuidu AS kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 5-10, 56-61)

Lauri Kõrgvee (hageja) ja Puhja Liimpuidu AS (kostja) sõlmisid 22.06.2005. a notariaalse

eellepingu, mille kohaselt kohustus kostja võõrandama hagejale 5 000 000 krooni eest Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr 568404 kantud

kinnistu (asukoht Vihavu küla Puhja vald Tartumaa) koos selle oluliste osade ja päraldistega

hiljemalt 15.08.2005. a eellepingu punktides 3.2.1 kuni 3.2.4 ettenähtud eeldustel. Hageja tasus

kostjale 21.07.2005. a vastavalt eellepingu punktile 3.3.1 tulevase ostuhinna tasumise kohustuse

täitmiseks sularahas 200 000 krooni. Kostja ei täitnud eellepingu punktides 3.2.3 ja 3.2.4 sätestatud

eeldusi, samuti ei vastanud tegelikkusele mitmed kostja eellepingu punktis 2.1 antud kinnitused,

mistõttu ei osutunud müügilepingu sõlmimine võimalikuks 15.08.2005. a ega ka mõistliku aja

jooksul pärast ettenähtud tähtaega. Kuivõrd müügilepingut ei ole sõlmitud, siis ei ole hagejal

ostuhinna tasumise kohustust. Hageja nõuab kostjalt tulevase ostuhinna tasumise kohustuse

täitmiseks üle antud 200 000 krooni tagastamist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS JA SELLE TÄIENDUS (tl 98-101, 152-155)

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagejalt saanud

200 000 krooni ei sularahas ega ülekandega. Kui 200 000 krooni maksmine oleks toimunud osalise

ettemaksuna põhilepingu alusel tasumisele kuuluvast summast, siis ei oleks kostja kohtutäitur Reet

Rosenthal’i kaudu nõudnud täiteasjas nr 186/2006/448 ja tsiviilasjas nr 2-06-10226 hagejalt

leppetrahvi mitte 650 000 krooni, vaid 550 000 krooni (750 000 - 200 000). Maksedokument

(kviitung order nr 14) on kostjalt välja petetud. Kostja tunnistab, et on hagejalt saanud

100 000 krooni, kuid muudel asjaoludel. Tegelikult algasid poolte vahel läbirääkimised vaidlusaluse

kinnistu võõrandamiseks 2005. a veebruari lõpus ja tehing pidi toimuma 2005. a märtsis. Kuna

kostja oli kinnistul asuva tootmise peale võtnud laenu, tegi kostja poolte kokkuleppest tulenevalt

14.03.2005. a pangale avalduse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja laenu tagastamiseks

hiljemalt 15.05.2005. a. Maikuus selgus aga, et hageja ei ole valmis endale võetud kohustusi täitma,

mistõttu venis müügilepingu sõlmimine. Samas suurenes laenulepingu muudatusest tulenevalt

igakuine viivis üle 100 000 krooni. Eellepingus ettenähtud kohustus tasuda kostjale 200 000 krooni

on sisuliselt kahjuhüvitis laenulepingu muudatusest tuleneva viivisenõude katteks, mille hageja lubas

kompenseerida. Hageja tasus kostjale peale eellepingu sõlmimist 100 000 krooni ja lubas koheselt

tasuda veel 100 000 krooni, kuid ei teinud seda. Seejuures hageja soovis, et kostja väljastaks talle

kassa sissetuleku orderi raamatupidamisest läbikandmiseks ja puuduoleva summa toomiseks. Kostjal

ei olnud alust arvata, et hageja ülejäänut 100 000 krooni ei maksa. Kostja leiab, et hageja poolt

tehtud 100 000 krooni suurust makset tuleb lugeda kahju kompensatsiooniks, mis on murdosa

kahjust, mida kostjal tuli kanda seoses hagejapoolse müügilepingu sõlmimise venitamisega ja lõpuks

mittesõlmimisega. Kostja on seisukohal, et temapoolsed kohustused müügilepingu tähtaegseks

sõlmimiseks olid täidetud ja et leping jäi 15.08.2005. a sõlmimata hagejast tingitud asjaoludest

(rahaliste vahendite puudumine), mistõttu ei ole hagejal õigust ettemaksu tagasi saada ning

nimetatud summa tuleb jätta kostjale leppetrahvina vastavalt eellepingu punktile 5.1. Kostja palub

hagejalt välja mõista kostja kasuks viivisenõude katteks tasumata jäänud 100 000 krooni, jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 187-193)

Kostja väide, et hageja ei ole temale maksnud sularahas 200 000 krooni, on ebaõige. Kostja poolt

kohtule esitatud erinevate dokumentaalsete tõendite alusel ei ole võimalik väita, et kostja ei ole

hagejalt kunagi 200 000 krooni saanud. Hageja poolt ostuhinna ettemaksu 200 000 krooni tasumist

tõendab 21.07.2005. a order kviitung nr 14. Oma väite kinnituseks, et hageja on kostjale sularahas

maksnud üksnes 100 000 krooni, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Et 200 000 krooni näol on

tegemist hagejapoolsest viivitusest tingitud kahjuhüvitisega, siis see faktiväide on ebaõige. Kuna

poolte vahel tekkis võlasuhe alles eellepingu sõlmimisest 22.06.2005. a, siis ei saa ostuhinna

ettemaksu tasumise kohustust lugeda kahjuhüvitise maksmise kohustuseks, sest hagejal ei olnud

eellepingu sõlmimise hetkel kostja suhtes ühtegi kohustust, mille täitmist saanuks rikkuda ja millega

kahju tekitada. Eellepingus puuduvad mistahes andmed kostjale kahju tekkimise kohta. Pooled ei ole

enne ega pärast eellepingu sõlmimist sõlminud ka muid eellepingus mittesisalduvaid kokkuleppeid

kostjale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks. Kostja on väljendanud soovi vastuhagi

esitamiseks, kuid ei ole käesolevaks ajaks esitanud hageja vastu ühtki nõuet. Kuna eellepingust

tulenevad nõuded (nii põhi- kui kõrvalnõuded) aegusid 15.08.2008. a, ei saa kumbki pool enam

müügilepingu sõlmimist nõuda, samuti eellepingust taganeda ega eellepingu alusel nõuda

leppetrahvi tasumist. Seega ei saa kostja lugeda ostuhinna ettemaksu eellepingu punkti 5.1 kohaselt

leppetrahviks ja seda endale jätta. Kuivõrd müügilepingut sõlmitud ei ole, siis ei ole hagejal

ostuhinna tasumise kohustust ja kostjal tuleb hagejale ettemaksuna tasutud 200 000 krooni tagastada.

KOHTUISTUNG (tl 122-124, 205-208)

Hageja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rando Antsmäe, selgituse kohaselt jääb hageja oma

nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Poolte vahel 22.06.2005. a sõlmitud eellepinguga määrati

kindlaks müügilepingu sõlmimine 15.08.2005. a hinnaga 5 000 000 krooni. Esimese osamakse

200 000 krooni tasus hageja sularahas, saades kostjalt vastu kassa sissetuleku orderi. Kumbki pool

taganes eellepingust. Varasemas kohtumenetluses on leitud, et kostjal puudus alus eellepingust

taganemiseks ja et hagejal oli küll taganemisalus olemas, kuid taganemine ei toimunud mõistliku

aja jooksul. Kostja leidis eellepingu olevat siduv veel 2009. a mais, aga hageja keeldus selle

täitmisest nõude aegumise tõttu. Hageja leiab, et aegumine ei ole peatunud ja müügilepingu

sõlmimist ei saa enam nõuda. Kostjal tuleb hagejale ettemaksuna tasutud 200 000 krooni tagastada.

Hageja, Lauri Kõrgvee, vande all antud seletuse kohaselt andis tema kostjale eellepingu alusel

ettemaksuna 200 000 krooni sularahas ja kostja andis talle selle vastu kviitung orderi. Hageja nõuab

kostjalt ettemaksu tagastamist, kuna põhilepinguni ei jõutud. Hageja ei mäleta, et 29.11.2005. a

oleks notari juures ostu-müügilepingu sisu arutades olnud probleeme ettemaksu puudutava

lepingutingimuse üle või et hageja oleks notaribüroos öelnud, millise summa ta on kostjale andnud.

Põhilepingu sõlmimist takistasid eelmärked, samuti ei esitanud kostja raamatupidamise andmeid.

Kostja seadusliku esindaja, Toomas Katušin’i, vande all antud seletuse kohaselt avaldas hageja

soovi Puhja Liimpuidu AS ostmiseks. Kostja on võtnud kassasse 100 000 krooni, kaks 50 000-list

rahapakki. On absoluutselt võimatu, et kostja raha lugemisel eksis. Kuna kostja uskus hageja

lubadust tuua ära veel 100 000 krooni, lasi kostja raamatupidajal kirjutada välja orderi

200 000 krooni suurusele summale. Kviitungil on kostja allkiri. Kostja tegi sellega vea, et usaldas

hagejat ja ei pööranud tähelepanu kõigile nüanssidele ega lasknud eellepingus fikseerida

lepingutingimusi sedasi, et vältida tekkida võivaid vaidlusi. Tegelikult on eellepingus märgitud

200 000 krooni näol tegemist laenulepingu muudatusest tuleneva viivisekahju kompensatsiooniga.

Eellepingus on kirjas, et kui müügilepingut ei sõlmita, siis jääb 200 000 krooni kostjale, seega ei ole

hagejal õigus seda raha tagasi saada. Kostja on valmis sõlmima põhilepingut ja leiab, et eellepingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg ei ole möödunud, kuna tähtaeg peatus taganemisavalduse

esitamisega kuni riigikohtu lahendi tegemiseni 13.10.2008. a.

KOHTU PÕHJENDUSED

Asja materjalidest nähtub (tl 12-21, 63-72, 175-183), et pooled sõlmisid 22.06.2005. a notariaalse

eellepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lõike 1 tähenduses, mille kohaselt eelleping on kokkulepe,

millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

Eellepinguga leppisid pooled kokku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna

kinnistusjaoskonna registriossa nr 568404 kantud kinnistu (asukoht Vihavu küla Puhja vald

Tartumaa) ning selle oluliste osade ja päraldiste müügi põhilistes tingimustes müüjalt ostjale

(punkt 1.3). Kostja kohustus hagejale võõrandama kinnisasja hiljemalt 15.08.2005. a eellepingu

punktides 3.2.1 kuni 3.2.4 ettenähtud eeldustel. Kinnisasja hinnaks oli kokkuleppe kohaselt

5 000 000 krooni. Eellepingu punktist 3.3.1 tulenes hageja kohustus tasuda kostjale ettemaksuna

200 000 krooni põhilepingu alusel tasumisele kuuluvast summast. Oma kohustuse täitmise

kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule kviitung orderi nr 14 (tl 24, 74).

Kuna

eellepinguga

kokkulepitud

tähtaeg

kinnisasja

müügilepingu

sõlmimiseks

saabus

15.08.2005. a, kuid põhilepingut ei ole sõlmitud, siis esitas hageja kohtule nõude kostjalt tulevase

ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks üle antud 200 000 krooni tagastamiseks.

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ja väidab, et ei ole saanud hagejalt 200 000 krooni ei

sularahas ega ülekandega. Samas on kostja tunnistanud hagejalt 100 000 krooni saamist nii

kirjalikes vastuväidetes hagile (tl 98-101), vastuse täienduses (tl 152-155) kui kohtuistungil (tl 122-

124, 205-208) ja vande all ülekuulamisel (tl 205 pöördel - 206). Seega on kostja enese ütlused

vastuolulised, mistõttu ei saa kohus lugeda kostja sellekohaseid väiteid usutavaks. Kohus loeb

hageja poolt esitatud kviitung orderiga nr 14 (tl 24, 74) ja hageja vande all antud seletusega (tl 205

pöördel) tõendatuks asjaolu, et hageja tasus enne kinnisasja võõrandamislepingu sõlmimist

21.07.2005. a kostjale tulevase ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks sularahas 200 000 krooni

vastavalt eellepingu punktile 3.3.1. Nimetatud eellepingu punktist ei tulene, et tegelikult on

200 000 krooni näol tegemist kahjuhüvitisega kostja ja Sampo Panga vahel sõlmitud laenulepingu

muudatusest tuleneva viivisenõude katteks nagu väidab kostja. Eellepingu punktis 3.3.1 sätestatust

lähtudes võis ja pidi ka kostja aru saama, et tegemist on ettemaksuga tulevase ostuhinna tasumise

kohustuse täitmise kinnitamiseks, milline lepingutingimus on tavaline müügilepingu sõlmimise eel

sõlmitavates eellepingutes. Lisaks märgib kohus, et Tartu Maakohus on juba tsiviilasjas nr 2-06-

10226 20.02.2008. a kohtuotsusega (tl 25-35, 75-80, 104-114) tuvastanud eellepingu punktis 3.3.1

toodud kohustuse kohase täitmise summas 200 000 krooni, millele ei ole kostja esindaja hiljem

enam vastu vaielnud (kohtu põhjenduste punkt 2). Seega on paljasõnaline kostja väide, et tema ei

ole tsiviilasja nr 2-06-10226 menetluse käigus kunagi nõustunud 200 000 krooni saamisega. Kostjat

esindas

nimetatud

menetluses

õigusteadmistega

isik.

Samuti

ei

tõenda

13.06.2007. a

kompromissiettepanek (tl 156-157, 195-196) kostjale vaid 100 000 krooni maksmist. Kompromissi

punkt 5 sõnastusest tuleneb, et 22.06.2005. a eellepingu alusel on 21.07.2005. a sularahas tasutud

ettemaksu 200 000 krooni. Õigussuhte vaieldamatuks muutmine ja kompromissilepingu sõlmimine

toimub eelduslikult poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Punktist 5 nähtub, et hageja oli nõus

jätma kostjale pool 21.07.2005. a tasutud rahast ja ülejäänud 100 000 krooni kohustus kostja

hagejale tagastama. Nimetatust ei järeldu kostjale üksnes 100 000 krooni tasumine. Hüpoteekide

kustutamise kokkulepete ja kinnistu müügilepingu (tl 167-174) näol on tegemist lepinguprojektiga,

milles toodud lepingutingimused vajavad osalejatega läbirääkimist ja täpsustamist, mistõttu ei loe

kohus lepinguprojekti koostaja ja kostja vahel toimunud vestlusega tõendatuks asjaolu, et hageja ei

ole kostjale 200 000 krooni tasunud (lepinguprojekti punkt 4.3).

Kuivõrd kohtu põhjenduste kohaselt on tõendatud hageja poolt 200 000 krooni maksmine kostjale

ja kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud iseseisvat nõuet (vastuhagi), jätab kohus

tähelepanuta kostja vastuse täienduses (tl 152-155) märgitud taotluse hagejalt kostja kasuks

100 000 krooni sissenõudmiseks (resolutsiooni punkt 2) ning kahju tekkimise ja suuruse

tõendamiseks esitatud laenulepingu muudatuse (tl 102) ja Sampo Panga kirja (tl 103).

Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hagejal ei ole õigust ettemaksu tagasi saada ning et nimetatud

summa tuleb jätta kostjale leppetrahvina. Eellepingu punkt 5.1 eeldab ettemaksuna tehtud

200 000 krooni kostjale leppetrahvina jätmise tingimusena kehtiva taganemisavalduse olemasolu.

Tsiviilasjas nr 2-06-10226 leiti, et kostjal puudus alus eellepingust taganemiseks ja et hageja ei

taganenud eellepingust kehtivalt, mistõttu ei ole pooltel õigus nõuda eellepingu alusel leppetrahvide

osas sundtäitmist. Eeltoodust tuleneb, et ettemaksu leppetrahvina kostjale jätmise eeldus –

kostjapoolne eellepingust taganemine – ei ole täidetud. Kohus peab vajalikuks märkida, et Tartu

Ringkonnakohus on 30.06.2008. a kohtuotsuse (tl 36-53, 81-89, 158-166) põhjenduste punktis 18

leidnud, et vaieldamatult on hagejal nõudeõigus 200 000 krooni ettemaksu osas.

VÕS § 1028 lõike 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd müügilepingut, mille

sõlmimisele oli suunatud 22.06.2005. a eelleping, ei ole sõlmitud, siis ei ole hagejal tekkinud

ostuhinna tasumise kohustust, mistõttu tuleb kostjal ettemaksuna tasutud 200 000 krooni hagejale

tagastada.

Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-06-10226 lugenud tuvastatuks, et pooled kaotasid

eellepingus kokkulepitud tingimustel põhilepingu sõlmimise vastu huvi 2005. aasta lõpul ning

nende edasised toimingud olid pigem suunatud leppetrahvi nõude vältimisele (ringkonnakohtu

põhjenduste punkt 13.2). Ringkonnakohus arvestas seejuures poolte käitumist, kui mitmed lepingu

sõlmimiseks kokkulepitud notariajad määrati väga lühikese etteteatamisega vaid ühepoolselt ja

olukorras, kus põhilepingu projekt ei olnud poolte poolt kooskõlastatud, kus kostja sõlmis

kolmanda isikuga alternatiivse eellepingu vaidlusaluse eellepingu objekti osas, ning ajasurve sundis

kostjat tegema toiminguid, mis vältimatult olid käsitletavad eellepingu rikkumisena ning hageja

esitas üha uusi nõudmisi kostjale. Hageja on oma tahet müügilepingut mitte sõlmida avaldanud nii

kohtus (tl 122-124, 205-208) kui notaribüroos (tl 184). Kui asudagi seisukohale, et aegumine

vahepeal katkes või peatus, ei pea maakohus mõistlikuks nõuda käesoleval ajal põhilepingu

sõlmimist eellepingus ettenähtud tingimustel. Seega tuleneb eeltoodust, et ostuhinna tasumise

kohustust ei teki ka tulevikus, mistõttu kohtu põhjendusi arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 200 000 krooni.

Kohus tagas hageja taotlusel 14. mai 2009. a määrusega (tl 146-147) hagi ning seadis Puhja

Liimpuidu AS-le kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna

registriossa nr 568404 kantud kinnistule (asukoht Vihavu küla Puhja vald Tartumaa) kohtuliku

hüpoteegi summas 200 000 krooni Lauri Kõrgvee kasuks. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi

otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus

tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse

kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jätab kohus TsMS § 162 lõike 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik