3-08-1060/15 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-1060

K o h t u m ä ä r u s

Pärnus 30. oktoobril 2009.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi AS Nereus tühistamiskaebuse

materjalid Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusele nr

12-5/281,

t e g i k i n d l a k s:

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusega nr 12-5/281

määrati AS-le Nereus solidaarselt AS-ga Sivex International täiendavalt tasumisele makse 9

605 431 krooni, millest dumpinguvastast tollimaksu (552) 8 140 196 krooni ja käibemaksu 1

465 235 krooni tulenevalt 2006 ja 2007 Norrast imporditud kauba (174 040 kg

tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe (Salmo Salar) külmutatud selgroogu (luud

koos kalalihaga) deklareerimisel valede kaubakoodide 0304909789 ja 0304999999

kasutamisel õige tariifse TARIC koodi 0303220015 asemel. Määratud klassifikaator kirjeldab

kaupa, milleks on külmutatud kala luud ja kõhresid sisaldavate tükkidena (HS selgitavate

märkuste tähenduses).

Halduskohtule 29.05.2008 esitatud kaebuses taotles AS Nereus maksuotsuse tühistamist ja

esialgse õiguskaitse kohaldamist (maksuotsuse kehtivuse peatamist).

03.06.2008 määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades

maksuotsuse nr 12-5/281 kehtivuse selliselt, et maksuhalduril jäi lubatuks maksuotsuse

täitmise tagamiseks sooritada Maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktides 1 ja 3 nimetatud

täitevtoiminguid.

09.07.2009 otsusega nr 6-21/1086 tunnistas Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus

oma 21.05.2008 maksuotsuse nr 12-5/281 kehtetuks. Määruse põhjendustes osundati, et

16.04.2009 võttis Euroopa Nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 319/2009, millega täpsustatakse

määrusega (EÜ) nr 85/2006 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes

kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisala. Lõhe selgroog, kalatööstuses tekkiv

söödav kõrvalsaadus, mis koosneb osaliselt lihaga kaetud kalaluudest ja kuulub CN-koodide

ex03021200, ex03031100, ex030331900 ja ex03032200 alla, ei kuulu lõpliku

dumpinguvastase tollimaksu alla eeldusel, et selgroo küljes ei ole rohkem liha kui 40% lõhe

selgroo kaalust. Määruse artiklist 3 tulenevalt kohaldatakse seda tagasiulatuvalt alates

21.01.2006. Maksuhaldur möönis, et kuna tagantjärele puudub võimalus kindlaks teha, kas

imporditud kauba puhul moodustas lõhe selgroo küljes olev liha vähem või rohkem kui 40%

selle kogumassist tuleb kaevatav maksuotsus tühistada. Ühtlasi esitas maksuhaldur HKMS §

24 lg 1 p 4 alusel taotluse menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-08-1060.

AS Nereus menetluse lõpetamise kohta HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel vastuväiteid ei omanud.

Ühtlasi taotles kaebaja vastustajalt menetluskuluna õigusteenuse tasu väljamõistmist summas

106 200 krooni ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 5000.00 krooni tagastamist HKMS

§ 84 lg 4 p 4 järgi.

Vastustaja, tutvunud AS Nereus seisukohaga haldusasja menetluse lõpetamise võimalikkuse

kohta HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ning taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks leidis

taotluse menetluskulude osas ainult osaliselt põhjendatud olevat. Riigilõivu tagastamise

nõudele maksuhaldur vastu ei vaielnud.

HKMS § 93 lg 5 kohaselt saab kohus välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud

kohtukulud. Vastustaja peab paisutatuks advokaadibüroo IMG 29.05.2008 arvel nr

200805027 kajastatud õigusteenuse koondtasu kohtumenetluses esindamise eest summas 106

200 krooni. 28.05.2008 esitas sama haldusakti peale kaebuse AS Sivex International kelle

esindaja on märkinud õigusabikuludeks koos käibemaksuga 21 950 krooni.

Maksuhalduri arvates on kaebaja võtnud endale teadlikult riski, et kaebuse arutamine ei

pruugi halduskohtus isegi mitte kohtuistungini jõuda; on põhjendamatu, et ainuüksi kaebuse

esitamise ning hilisema seisukoha võtmise eest menetluse lõpetamise osas saab kokku

kirjutada õigusabikulusid 106 200 krooni.

Eeltoodust tulenevalt on vajalikud ja põhjendatud, s. h ka mõistlikeks menetluskuludeks 21

950 krooni.

Kohtul on menetluskulude väljamõistmisel vajalik arvestada kohtuasja keerukust, vaidluse

raskust ning spetsiifikat, asjaolu, et asjas ei toimunud ühtki kohtuistungit ning õigusabi kulud

koosnevad vaid kaebuse ja ühiste seisukohtade koostamise kuludest.

Kaebaja oma täiendavas vastuses selgitab, et tasu lepiti kliendiga kokku juba enne

kohtumenetluse algust koondtasuna, st sõltumata tegelikust töömahust. Sellist kokkuleppimise

viisi tunnistab ka Advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 2. Seega ei peagi kohtukulude

väljamõistmisel lähtuma alati tegelikust töömahust. Kaebuse esitaja ei tohiks kannatada

seetõttu, et arvestades kohtupraktikat tegi ta enda arvates soodsa kokkuleppe. Oli ette näha, et

vaidlus on väga keerukas ja oli teada, et suurem osa maksuvaidlusi läbivad kaks kohtuastet

ning üldjuhul esitatakse maksuhalduri poolt ka kassatsioon.

Pidades küll õigeks, et tegeliku töömahuga võrdlemine ei ole koondtasu puhul asjakohane,

märgib esindaja, et õigusabi ei koosnenud sugugi ainult kaebuse ja menetluse lõpetamise

taotluste esitamisest. Vaidlus lahenes ilma kohtuistungini jõudmata põhjusel, et Euroopa

Nõukogu võttis vastu määruse nr 319/2009. Selle määruse andmine sai aga teoks seetõttu, et

kaebuse esitaja oli äärmiselt aktiivne asjakohase selgitustöö tegemisel vastavates

institutsioonides ja seda antud kohtuasjas positiivse tulemuse saavutamise eesmärgiga. Seda,

et kaebuse esitaja on seotud määruse andmisele eelnenud uurimisega, on näha ka määrusest

endast (p 11). Kogu selle tegevuse juures oli loomulikult vajalik ka õigusabi kasutamine.

Kuna kaebuse esitaja tegevus oli ainult eesmärgiga võita kohtuvaidlus (saavutatud tulemus

võib omada ka laiemat tähendust), siis tuleb kõik sellele kulutatud arvukad tunnid lugeda

kohtuvaidlusega seotuks.

Samuti tuleb kohtukulude väljamõistmisel arvestada, et vaidlusalune maksusumma oli väga

suur. Ettevõtte jaoks eksistentsiaalset tähendust omavatesse vaidlustesse ei saa ettevõtja ega

teda nõustav jurist suhtuda kergekäeliselt. Erinevalt võib-olla mõnest väiksemate

maksusummadega kohtuasjast tuleb sellistes asjades eriti põhjalikku tööd teha ja kliendiga

pidevalt nõu pidada. Antud nõupidamised võtavad tihti rohkem aega kui mõne

menetlusdokumendi, sh kaebuse enda koostamine.

Et asi oli keerukas, raske ja väga spetsiifiline ei ole vastustaja vaatekoht menetluskulude

suuruse kohta põhjendatud ning tuleb jätta arvestamata.

K o h t u s e i s u k o h t

HKMS § 24 lg 1 p 4 järgi halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav haldusakt on kehtetuks

tunnistatud, välja arvatud kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

Avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse jätkamiseks kaebuses Lääne maksu- ja

tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusele nr 12-5/281, mistõttu esineb alus HKMS § 24 lg 1 p 4

rakendamiseks.

HKMS § 92 lg 5 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS

§ 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel.

HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Antud juhul õigusabi seisnes maksuotsuse peale kaebuse (8 lehekülge) koostamises, selle

lisadega komplekteerimises (15 lisa 25 lehel) ja esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu

taotluse vormistamises ning täiendavalt veel menetluskulude põhjendatud suuruse kohta

arvamuse avaldamises (2 lehekülge).

Kohtu hinnangul õigusabikulude suurust otseselt mõjutavaks faktoriks antud asjas on asjaolu,

et kaevatava maksuotsusega määrati kaebuse esitajale täiendavalt tasumisele makse 9 605 431

krooni ulatuses. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub just maksukohustuslasel

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, mistõttu on ka selge, et AS Nereus

vajadus tõhusa ja ulatusliku õiguskaitse järele oli suur. Arvestada tuleb, et kaebuse täpsus,

motiveeritus ja vajalike lisadega komplekteeritus ei ole saavutatav piisava hoolsuseta, milleks

vajatakse aga piisavalt aega.

Mis puutub kaebaja esindaja arusaama, et kuna asjassepuutuv Euroopa Nõukogu määrus

319/2009 võeti vastu muuhulgas ka kaebaja ja teda aktiivselt nõustanud esindaja tegevuse

tulemusena, mistõttu vastav ajakulu tuleks samuti lugeda kohtuvaidlusega seotuks siis kohus

sellega ei nõustu. Tegemist ei olnud kohtumenetlusega ega selle raames osutatud õigusabiga.

Samuti ei luba HKMS § 93 lg 5 käsitleda vajalike ja põhjendatutena töömahust sõltumatuid

kulusid. Maksuhaldur ei õigesti märkinud, et leppides kokku koondtasus võttis avaldaja

endale teadlikult riski, et kaebuse lahendamine ei jõuagi kohtuliku arutamise staadiumini.

Samas ei tule ka ületähtsustada, et asjas ei toimunud ühtegi kohtuistungit. Kaebaja vajadus

tõhusa ja ulatusliku õiguskatise järele oli sellest hoolimata suur. Seetõttu peab kohus

mõistlikeks ja vajalikeks õigusabikuludeks 25 000.00 krooni.

HKMS § 84 lg 4 p 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse asja menetluse lõpetamisel kui kaevatav

haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebusele lisatud 29.05.2008 maksekorralduse nr 505

järgi on IMG Advokaadibüroo tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 AS

Hansapank 5000.00 krooni (tl 38).

Kohus osundab, et vastavalt HKMS § 24 lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik

enam samas asjas kohtusse pöörduda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 4, lg 3, § 92 lg 5, § 93 lg 5 ja § 84 lg 4 p 4

kohtunik

m ä ä r a s :

1. Lõpetada menetlus AS Nereus tühistamiskaebuses Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusele nr 12-5/281.

2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt AS Nereus kasuks välja kantud

menetluskulud summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-le Nereus tasutud riigilõiv summas

5000.00 (viis tuhat) krooni.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Aivar Koppel,

halduskohtunik