3-09-1539/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. november 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1539

Haldusasi

S.H.’i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

12.05.2009

korralduse

nr

12.2-3/132-8

tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: S.H.;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus;

Esindaja: Tõnis Kuuse.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse

kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) kontrollis OÜ Bulean

(registrikood 11011068) 2004. aasta septembri käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust.

Maksuhaldur väljastas kontrollimise eesmärgil OÜ-le Bulean posti teel juriidilisele aadressile

korraldusi, mis jäid täitmata või täideti vaid osaliselt (10.12.2008 korraldus nr 12.2-3.2/132-1 ja

28.04.2009 korraldus nr 12.2-3/132-7).

2. Kontrolli käigus selgus tehingute toimumine OÜ Bulean ja AS TKE Grupp (pankrotis,

registrikood 10540683) vahel. S.H. on AS-i TKE Grupp (pankrotis) nõukogu liige alates

20.04.2006. AS TKE Grupp (pankrotis) juhatuse liige perioodil 06.03.2003-21.02.2009 V. L.

elukoht ja kontaktandmed on maksuhaldurile teadmata.

3. Maksuhaldur andis 12.05.2009 S.H.ile kui kolmandale isikule korralduse nr 12.2-3/132-8 ilmuda

21.05.2009 juhtivrevident Inge Pruunsilla (Pruunsild) juurde teabe andmiseks ja dokumentide

esitamiseks. S.H. ei täitnud korraldust ja esitas 20.05.2009 maksuhaldurile vaide korralduse

tühistamiseks. 15.06.2009 vaideotsusega jäeti S.H.i vaie rahuldamata.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 12.05.2009 korraldus

nr 12.2-3/132-8. Kaebaja selgitab esiteks, et jääb selgusetuks, miks maksuhaldur on seisukohal, et

vajalikuks peetavad andmed peavad asuma või asuvad kaebaja käes. Asjaolu, et maksuhalduril on

väidetavalt raske saada vajalikke andmeid maksumaksjalt või tema lepingupartneritelt, ei ole

põhjuseks nõuda teavet suvaliselt kolmandalt isikult, kes ei ole kontrollitavates tehingutes osalenud.

Kaebaja leiab seetõttu, et vaidlustatud korraldus on ebaseaduslik. Maksuhaldur on põhjendamatult

ja meelevaldselt otsustanud pöörduda andmete saamiseks kaebaja poole. Vaidlustatud korraldusest

ei nähtu ühtegi põhjendust, miks võivad maksumenetluses väidetavalt tähendust omavad andmed

olla teada kaebuse esitajale. Vaidlusaluses korralduses on märgitud õigesti, et kaebaja oli AS TKE

Grupp nõukogu liige, kuid jääb arusaamatuks maksuhalduri oletus, et kõnealuseid tehinguid arutati

AS TKE Grupp nõukogus ja et kaebaja peaks mäletama tehingutega seonduvat ka mitme aasta

möödumisel. Kaebaja märgib, et AS TKE Grupp nõukokku kuulus peale tema veel kolm liiget (sh

nõukogu esimees), kuid nende käest ei ole maksuhaldur kaebuse esitajale teadaolevalt teavet

nõudnud. Kaebaja leiab, et teabe saamiseks just tema poole pöördumine on meelevaldne, sisuliselt

põhjendamata ja motiveerimata. Kaebaja rõhutab, et maksuhalduri sellekohaseid kaalutlusi ei selgu

ka Maksu- ja Tolliameti 16.06.2009 vaideotsusest, vaatamata selles toodud ulatuslikule üldsõnalisele

arutlusele maksumenetluse üldpõhimõtete üle.

5. Kaebaja märgib teiseks, et maksuhalduri poolt valitud viis teabe saamiseks on sisuliselt

põhjendamatu. Nii seadusest tulenevalt kui ka kaebajale teadaolevalt on maksuhalduri praktikas

põhiliseks teabe esitamise viisiks kirjalik vorm, mis on menetlusosalisele vähem koormav. Kaebaja

leiab, et maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-st 12 ja § 10 lõikest 3 lähtuvalt peab

maksuhalduri poolt isiku kutsumine maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks olema

põhjendatud ja vastavuses MKS § 46 lõike 2 ja lõike 3 punkti 5 nõuetega motiveeritud. Olukorras,

kus andmeid on võimalik saada kirjalikus vormis, ei ole üldjuhul põhjendatud menetlusosalise

kutsumine teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Seda eriti juhul, kui maksuhalduril ei

ole kindlalt teada, kas kutsutav isik valdab maksumenetluses tähendust omavaid andmeid. Seega

isikut ei kutsuta tavaliselt maksuhalduri ametiruumidesse nii-öelda igaks juhuks maksuhalduri

oletuste kontrollimiseks. Kaebaja märgib, et vaidlusaluses korralduses ei ole isegi konkreetselt ära

näidatud, milliste dokumentide esitamist nõutakse, seega pärast maksuhalduri ametniku poolt

nõutava teabe sisu suulist selgitamist pidanuks kaebuse esitaja ilmuma veel kord maksuhalduri

ametiruumidesse või tegema muid täiendavaid toiminguid dokumentide edastamiseks.

6. Käesoleva kaebusega ei vaidlustata Maksu- ja Tolliameti 16.06.2009 vaideotsust, kuid kaebaja

lisab siiski vaideotsuses maksuhalduri poolt teabe kogumiseks valitud viisi osas toodud põhjenduse

kohta järgmist. Vaideotsuses leiti, et maksuhalduri ametiruumidesse seletuse andmiseks isikute

kutsumise eesmärgiks on muuta teabe saamist võimalikult efektiivseks. Lisaks märgiti, et vahetult

seletuste andmine võib kokkuvõttes oluliselt vähendada maksumenetluse aega ja kulusid, kuna

menetlusosalisel on põhimõtteliselt võimalik vahetult vastata ammendavalt kõikidele maksuhaldurit

huvitavatele küsimustele. Kaebaja seisukoha kohaselt on see põhjendus silmakirjalik, kuna sellega

püütakse põhjendada maksuhalduri ametnikule eeldatavalt mugavama, kuid menetlusosalisele

suuremaid ebamugavusi ning aja- ja rahakulusid tekitava tõendite kogumise viisi valikut

menetlusosalise enda huvide arvestamisega.

7. Kolmandaks on kaebaja seisukohal, et korralduse puuduliku motiveerimisega kahjustati oluliselt

tema seaduslikku õigust korralduse vaidlustamiseks. Korralduses märgitust selgub küll, millega

seoses nõutakse kaebuse esitajalt andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte see, milliste

andmete ja dokumentide esitamist nõutakse. Kaebaja oletab, et korralduse koostaja eeldas, et

andmete ja dokumentide loetelu täpsustab ta kohapeal suuliselt vestluse käigus. Jättes korralduses

märkimata nõutava teabe sisu, kahjustati sellega oluliselt kaebaja õigust korralduse vaidlustamiseks.

Kaebeõiguse realiseerimiseks peab isikul olema vajadusel nõustaja abil tagatud võimalus võtta

põhjendatud seisukoht maksuhalduri nõude õiguspärasusest, mis aga sõltub eelkõige just sellest,

millist teavet nõutakse. Ainult konkreetsete dokumentide ja info põhjal saab isik hinnata, kas

nõudmine on õigustatud, st kas see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks ning kas menetlusosalisel on õigus/kohustus keelduda vastava teabe või

dokumendi esitamisest. Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on ebaseaduslik seega ka põhjusel,

et selles ei ole märgitud korralduse adressaadi poolt maksuhalduri nõude põhjendatuse kohta

seisukoha võtmiseks minimaalselt vajalikke andmeid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega ja

leiab, et vaideotsuses on õigesti märgitud, et 12.05.2009 korraldus teabe andmiseks ja dokumentide

esitamiseks on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt ning kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, olles seejuures nii õiguslikult kui faktiliselt põhjendatud. Maksuhaldur selgitab, et

kontrollib käesoleval juhul OÜ Bulean ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahelisi tehinguid ning nende

tehingute osas esitatud andmete tõepärasust. Teabe saamiseks proovis maksuhaldur pöörduda

esmalt AS TKE Grupp juhatuse liikme V. L. poole, kuid isiku kättesaamine on osutunud

võimatuks, kuna maksuhalduril puuduvad andmed viimase elukoha ning võimalike kontaktandmete

kohta. Rahvastikuregistris puudub isiku elukoht ning kontaktandmed ning Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti andmete kohaselt on kehtetu ka isikule antud tähtajaline elamisluba Eestis

elamiseks. Seega on antud olukorras võimalik nimetatud äriühingute vaheliste tehingute tagamaid

uurida üksnes teistelt nende äriühingutega seotud isikutelt – kolmandatelt isikutelt. Äriregistri

andmete kohaselt oli kaebaja AS TKE Grupp nõukogu liige ning volitatud isik, kes võis omada

teavet antud tehingute kohta. Vastustaja leiab, et ei ole oluline, kas juhatuse liige V. L. keeldub

reageerimast maksuhalduri korraldusele või varjab end maksuhalduri eest teadlikult. Tähtsust omab

asjaolu, et maksuhalduril on uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus uurida välja kõik tehinguga

seonduv ning olukorras, kus ei ole võimalik maksumaksja tehingupartneri seaduslikku esindajat

kätte saada, kasutada uurimisel mistahes kolmandate isikute abi, kel võib olla teavet tehingu kohta.

9. Maksuhaldur on seisukohal, et kiirema ja efektiivsema maksumenetluse viisina on põhjendatud

kaebuse esitaja kutsumine maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks ja dokumentide

esitamiseks. Esiteks on nii võimalik nõukogu liige S.H. põhjalikult üle kuulata ning teiseks selgitada

isikule, milliseid dokumente on vaja esitada. Seega on ühe kohtumise järel maksuhalduril võimalik

saada täielik ülevaade tehingute toimumisest ning isikul on võimalik saata peale kohtumist kõik

vajalikud dokumendid maksuhaldurile, kas posti teel, käsipostiga või tuua need ise kohale, ilma

täiendavatele selgitustele lisaaega kulutamata. Alternatiivina maksuhalduri ametiruumidesse tulekule

võiks toimuda teabe saamine kirja teel, mis küll kulutaks väga palju aega, või elektronkirjavahetuse

teel, mis aga eeldaks isiku võimalust allkirjastada oma selgitusi digitaalallkirjaga. Kirjavahetuse teel

selgituste võtmine võib viia selleni, et mõlemal poolel tekivad lisaküsimused, mis omakorda

tähendab, et täieliku ülevaate saamiseks tuleb pidada pikemaajalist kirjavahetust, mis kokkuvõttes

on isikule enam koormav. Vastustaja leiab, et eelnevast tulenevalt on selge, et kirja teel selgituste

andmine on aeganõudvam ja mõlemale poolele tülikam, kui vahetu kontakt.

10. Maksuhaldur nõustub kaebajaga selles, et korralduses ei ole märgitud täpselt, milliseid

dokumente isikult nõutakse. Samas leiab maksuhaldur, et kõiki dokumente, mis võivad OÜ Bulean

ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahelisi tehinguid tõendada, ei olegi võimalik täpselt nimetada. Isikul

on võimalik korralduse alusel esitada need tõendid ja dokumendid, mida peab tehingute

tõendamise seisukohalt ise oluliseks ning vajadusel esitada maksuhalduri nõudmisel dokumente

juurde. Maksuhaldur leiab eeltoodu põhjal, et korraldus on motiveeritud ning S.H.i kutsumine

maksuhalduri ametiruumidesse oli menetluse jätkamiseks vajalik ning põhjendatud. Korraldusest on

võimalik isikul välja lugeda, miks teda ametiruumidesse kustutakse ning milliseid dokumente on

vajalik esitada. Eelnevast tulenevalt leiab vastustaja, et kolmanda isiku poole pöördumine on

põhjendatud ning korraldus teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumides on õiguspärane.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on järgmised.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et maksuhalduril on õigus kolmandatelt isikutelt nõuda

teavet tulenevalt MKS § 61 lõikest 1 ning asjade ettenäitamist ja dokumentide esitamist tulenevalt

MKS § 62 lõikest 1. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas korraldus on seaduslik, kuna kaebaja

leiab, et see on kaalutlemata, ja kas maksuhalduri poolt kolmanda isiku ametiruumidesse kutsumine

teabe saamiseks on põhjendatud. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas korralduses nõutavate

dokumentide ja andmete täpse nimekirja märkimata jätmine jätab isiku ilma võimalusest kontrollida

korralduses esitatud nõude põhjendatust ja seetõttu ei saa isik realiseerida kaebeõigust.

13. Vastavad nõuded, mis peavad maksuhalduri poolt kolmanda isiku poole pöördumisel olema

täidetud, sätestab MKS § 61. MKS § 61 lõige 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe

nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui

maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei

ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude väljaselgitamist. Vaidlustatud korralduses märgitu kohaselt on maksuhaldur

pöördunud maksukohustuslase OÜ Bulean poole, kelle poolt on jäetud korraldused täitmata või

täidetud osaliselt. Samuti on maksuhaldur selgitanud, et AS TKE Grupp (pankrotis) juhatuse liikme

V.L. elukoht ja kontaktandmed on teadmata. Kohus leiab, et maksuhaldur on täitnud MKS § 61

lõikes 2 sätestatud kohustuse ning märkinud, mille tõttu ta peab vajalikuks just kaebaja poole

pöörduda. Kohus ei nõustu seetõttu kaebajaga, et otsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks

maksuhaldur on kaebaja poole pöördunud.

14. Käesolevas asjas ei oma seejuures tähtsust asjaolu, kas maksuhaldur kutsub teised nõukogu

liikmed välja ja küsitleb neid või mitte. Kui maksuhaldur peab vajalikuks pöörduda teabe saamiseks

ka teiste nõukogu liikmete poole, on tal õigus seda teha. Kohus lisab, et äriregistrist nähtuvate

andmete kohaselt ei ole määratletud nõukogu esimeest, mistõttu ei oleks maksuhalduril olnud

võimalik pöörduda nõukogu esimehe poole, kellel oma positsiooni tõttu võib olla rohkem teavet,

kui nõukogu liikmel. Sellise võimaluse olemasolu ei välista siiski mingil määral teiste nõukogu

liikmete poole pöördumise õigust.

15. Kohus märgib, et kaebaja väide maksuhalduri oletuste kohta tehingute arutamise osas nõukogus

on asjakohatu. Kaebaja kutsuti maksuhalduri ametiruumidesse teabe andmiseks ja dokumentide

esitamiseks. Kui palju ja millist informatsiooni kaebajal on võimalik nii aja möödumise kui ka oma

positsiooni tõttu anda, saab selguda alles teabe andmisel, kuna varasemalt ei ole ka maksuhaldurile

teada, millist informatsiooni ja dokumente kaebaja valdab. Maksuhalduril on seejuures õigus valida

efektiivseim ja kiireim viis teabe saamiseks. Olukorras, kus ei ole teada, kas ja millist informatsiooni

isik mäletab ning millised dokumendid on isikul võimalik esitada, oleks asjaolude selgitamine

kirjalikult väga aeganõudev ja mahukas. Kohus peab arusaadavaks, et vastuolusid on kergem välja

selgitada ja lahendada suulise vestluse käigus. Kohtu hinnangul ei saa väita, et tegemist oleks ainult

maksuhaldurile mugavama teabe kogumise viisiga. Kaebajal ning maksuhalduril mõlemal võtaks

korduvalt kirjalike järelepärimiste läbilugemine ja neile vastamise rohkem aega, kui maksuhalduri

ruumides suuliselt asjaolude selgitamine. Seega peab kohus menetlusökonoomia seisukohast

põhjendatuks kaebaja kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse.

16. Kohus leiab korralduses dokumentide ja andmete täpsustamise osas, et maksuhalduril ei olnud

võimalik eelmises punktis toodud põhjendustel anda täpset loetelu. Kui kaebaja keeldub teabe

andmisest või dokumentide esitamisest, kuna ta leiab, et nõue ei ole õigustatud ning esineb vastav

seaduslik alus keeldumiseks, saab ta seda eraldiseisvalt vastavas olukorras põhjendada. Vaidlustatud

korraldusega ei kästud kaebajal anda sellist teavet või informatsiooni, mistõttu ei oma vastav väide

korralduse õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Kaebaja kaebeõigust ei ole sellega kahjustatud, kuna

konkreetsete dokumentide esitamise vajadus ja vajalik teave selgitatakse välja suuliste selgituste

andmisel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et maksuhaldur on korralduses põhistanud vajadust nii

kaebajalt informatsiooni küsimiseks kui ka teabe saamiseks kohtumise toimumiseks ning kaebaja

kaebeõigust ei ole vaidlustatava korraldusega piiratud.

17. HKMS § 92 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja palus

jätta kohtukulud kaebaja kanda, kui ei esitanud kohtule kulude nimekirja. Seega jäävad

menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik