3-09-1208/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-1208 Otsuse kuupäev 27.oktoober 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla direktori 12.02.2009 käskkirja nr 1- 4/191 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 12.oktoober 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla direktori 12.02.2009 käskkirjaga nr 1-4/191 karistati XXX vangistusseaduse § 67 punkti 1 ning Tartu Vangla direktori 31.12.2008 käskkirja nr 1-3/150 „Tartu Vangla kodukorrast ajutiselt kõrvale kaldumine“ punktis 4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega

10 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes XXX poolt toime pandud rikkumine selles, et ta 31.10.2009 kella 20:14 ajal eelvangistushoone 6-ndas sektsioonis õhtuse loenduse ajal ei allunud vanglaametnik V.Palmiste seaduslikule korraldusele kanda nimesilti nõuetekohaselt nähtaval kohal.

02.03.2009 esitas XXX vaide, milles taotleb eelnimetatud käskkirja õigusvastaseks ja kehtetuks tunnistamist. 22.03.2009 esitas vaide esitaja Justiitsministeeriumile oma vaidele lisa, kus kordab vaides märgitut ning annab täiendavaid endapoolseid selgitusi.

16.03.2009 laekus Justiitsministeeriumisse Tartu Vangla 13.03.2009 kaaskirjaga nr 6-21/5864-1 XXX vaie. Tartu Vangla palus jätta vaie rahuldamata.

Justiitsministeerium jättis oma 20.04.2009 vaideotsusega nr 11-7/334 XXX vaide rahuldamata, leides, et Tartu Vangla ei olnud XXX suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme rikkunud, kaebaja tegu ning süü selle toimepanemises on tõendatud, seega oli XXX distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ning vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla direktori 12.02.2009 käskkiri nr 1-4/191 tühistada.

Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on rikkunud distsiplinaarmenetluse norme. Kaebaja väidab, et talle teatati esmakordselt distsipliinirikkumisest 02.02.2009, mille peale ta kirjutas samal kuupäeval seletuskirja ning märke, et talle keeldutakse ettekande tutvustamisest. Kaebaja lisab, et 04.02.2009 tutvustati talle kontaktisiku poolt distsiplinaarmenetluse protokolli, millele ta lisas endapoolse seletuse, et talle keeldutakse tutvustamast distsiplinaarmenetluse materjale.

Kaebaja märgib, et tal on paranoiline hirm kanda kaelas nööre, kette, riste ning ta on ka oma probleemiga vanglaametnike poole pöördunud ning teda ei tuleks selle eest uuesti karistada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Taru Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt vanglale etteheidetud menetlusnormide rikkumist ei ole toimunud. Vastustaja arvates üritab kaebaja leida oma distsipliinirikkumisele erinevaid põhjendusi ja õigustusi, mis arvestades kaebaja isikut ning tema suhtumist vanglas kehtivasse sisekorda on käsitletav pigem eneseõigustusena., kui tõsiseltvõetava väitena. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kaebajat on 2009.aastal distsiplinaarkorras karistatud 9 korral, millest 8 korral on määratud kartseri karistus. Distsiplinaarkaristused on määratud vanglaametnike korraldustele mitteallumise ning vanglaametnikega ebaviisaka suhtlemise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla direktori 31.12.2008 käskkirja nr 1-3/150 punkt 4 kohaselt on alates 01.01.2009 kinnipeetav isik kohustatud kambris toimuva loenduse ajal vanglaametniku sisenemisel tõusma püsti ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kinnipeetavad on lisaks kohustatud kandma loenduse ajal vangla vormi ja kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt vangla poolt väljastatud nimesilti.

Vaidlust ei ole selle üle, kas XXX oli silt kaelas või mitte: XXX tunnistab ka ise, et tal ei olnud silt kaelas, samuti seda, et ta on samalaadse teo eest lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt karistatud.

Vaidlus on selles, kas vastustaja rikkus distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme.

Kaebaja väide, et teda kui menetlusalust isikut teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest esmakordselt alles 02.02.2009 kontaktisiku vahendusel, ei ole tõene.

VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda seletusi.

Kohtule esitatud V.Palmiste poolt 31.01.2009 koostatud seletuskirjast keeldumise aktiga (tl 35) on tõendatud, et ta tegi XXX ettepaneku omapoolse seletuse andmiseks, millest viimane keeldus. XXX keeldumist on kinnitanud ka valvur I.Kost. Kohus nõustub vastustajaga, et vanglal puudub alus kahelda nende vanglaametnike usaldusväärsuses, samuti puudus valvuritel vajadus sellise akti koostamiseks, kuna seadus ei näe vanglaametnikule ette kohustust teavitada ettekande koostamisest ka kinnipeetavat ega nõuda temalt seletuskirja, seda enam, et sel hetkel ei olnud distsiplinaarmenetlust veel algatatud. Distsiplinaarmenetlus algatati rikkumise avastanud valvuri V.Palmiste samal kuupäeval koostatud ettekande alusel 2.veebruaril 2009 (tl 34) ja samal päeval teavitati sellest ka menetlusalust isikut XXX, mis on kooskõlas VangS § 64 lõikega 2. Asja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks seda sätet rikkunud. Distsipliinirikkumisest teatamine võib toimuda ka suulises vormis ning teatamise käigus ei ole kohustust tutvustada kinnipeetavale ettekannet, vaid piisab, kui on selle koostamisest teatatud.

Asja materjalidest nähtuvalt allkirjastas XXX 02.02.2009 dokumendi (tl 36), millega teda teavitati tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest. Samal kuupäeval on kaebaja koostanud ka seletuskirja (tl 37), kus ta märgib, et ta ei tea, milles teda süüdistatakse, kuid lisab siiski, et kannab vangla poolt väljastatud nimesilti vangla riietuse vasakul pool. Seega oli kaebaja teadlik, et kõnealune rikkumine seisnes just nimesildi mittenõuetekohases kandmises ning tema vastupidised väited ei ole tõsiseltvõetavad.

Kaebaja vabandavad väited, et ta ei saa nööri kaelas kanda, kuna tal on paranoiline hirm kanda kaelas nööre, kette, riste jne, on ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed ning ei ole kohtu arvates rikkumise piisavaks põhjenduseks, kuna Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole XXX diagnoositud psüühikahäiret, mis takistaks tal nimesildi kaelas kandmist.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et, Tartu Vangla ei ole XXX distsipliinirikkumise menetluse käigus menetlusnorme rikkunud. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et XXX rikkus Tartu Vangla sisekorraeeskirju süülise käitumisega, seega oli tema distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ning vaidlustatud Tartu Vangla direktori käskkirja tühistamiseks puudub alus.

Maare Aloe kohtunik