2-09-21641/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-21641

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-21641

Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi Veiko Sillaste vastu põhivõla 3180

krooni ja viivise 3179 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

3180 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS Krediidikassa (RK 11344317, asukoht Jõe tn 3

10151 Tallinn);

hageja esindaja Tarvo Ilves (OÜ Julianus Inkasso, Jõe tn 3

10151 Tallinn, anne.klaamas@julianus.ee);

kostja Veiko Sillaste

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Krediidikassa hagi Veiko Sillaste vastu.

2. Välja mõista Veiko Sillastelt AS-i Krediidikassa kasuks 6359 (kuus tuhat kolmsada

viiskümmend üheksa) krooni, millest moodustab 3180 krooni põhivõlg ja 3179 krooni

viivis.

3. Välja mõista Veiko Sillastelt AS-i Krediidikassa kasuks menetluskulu 2500 (kaks

tuhat viissada) krooni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

AS Krediidikassa võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Veiko Sillaste võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

2(2)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Krediidikassa hagi Veiko Sillaste vastu 6359 krooni

(põhinõue 3180 krooni, viivis 3179 krooni) nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 19.08.2008

kiirlaenusüsteemi www.euro24.ee vahendusel sõlmitud laenulepingust.

2. Kohus kohustas kostjat 22.05.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes

vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 21). Kohus hoiatas, et kui kostja

kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult

25.05.2009 (tl 22). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

3. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt

määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3

tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

5. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 14.10.2008 võlateatest (tl 10),

18.11.2008 hagihoiatusest (tl 11), laenuandmetest (tl 12-13), laenulepingu üldtingimustest (tl 16-

19).

6. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82

lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2 , § 113 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhivõlg 3180 krooni ja viivis 3179 krooni.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

8. Hageja taotles hagis kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja lepingulisele esindajale

makstud tasu õigusabi eest 3000 krooni väljamõistmist.

9. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust

ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab

kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1500 krooni.

10. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad

menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja õigusabi kulu 1500 krooni.

Kohtunik