3-09-711/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-711

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-09-711 Haldusasi

H. K. (K.) kaebus Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirja nr 6 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamine” tühistamiseks, teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks, Lümanda Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 30.09.2009.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja H. K., esindaja Elina Madal

Vastustaja Lümanda Vallavalitsus, esindajad vandeadvokaat Valmond Mikli ja Gerly Kask. RESOLUTSIOON Tunnistada H. K. teenistusest vabastamine Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirja nr „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamine” alusel seadusevastaseks.

Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

Jätta Lümanda Vallavalitsuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirjaga nr 6 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamine” vabastati H. K. alates 09.03.2009.a Lümanda Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohalt. Käskkirja kohaselt on selle koostamisel aluseks võetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 2 p 11, avaliku teenistuse seadus (ATS) § 117 p 1 lg 3 ja p 4 ja Saare Maavalitsuse riikliku järelevalvemenetluse akti 22.05.2008.a nr 621 ettepanek nr 6.

Lümanda Vallavalitsuse 13.03.2009.a käskkirjaga nr 9 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamise käskkirja 06.03.2009.a nr 6 täiendamine” jäeti jõusse Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirja nr 6 resolutiivosa ja õiguslik põhjendus, lisades käskirjale põhjenduse, milline on toodud selle käskkirja põhjendavas osas ning parandati ilmne ebatäpsus 06.03.2009.a käskkirja nr 6 resolutiivosas lugedes H. K. ametist vabastamise aluseks ATS § 117 lg 1 p 3 ja lg

4. Käskkirja põhjendavast osast nähtuvalt on H. K. teenistusest vabastatud erialase ettevalmistuse, kõrgema hariduse puudumise ja ebapiisava suhtlemisoskuse tõttu.

2. H. K. esitas 30.03.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirja nr 6 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamine” tühistamist; 2) teenistusest vabastamise Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirja nr 6 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamine” alusel seadusevastaseks tunnistamist; 3) Lümanda Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale ennistamist; 4) teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kohus võttis kaebuse menetlusse 04.05.2009.a ja tunnistas vastustajaks Lümanda Vallavalitsuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse põhjendused: 1) kuna kaebajal on sotsiaalnõuniku ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon olemas, on tema vabastamine ATS § 117 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel ebaseaduslik. Käskkirjas ei ole selgitatud, miks kaebaja haridustase, mis alates 2007.a teenistusse astumisest on olnud sobilik, seda enam ei ole. Kaebaja on 1977.a lõpetanud Tartu Pedagoogilise kooli ning õpib käesoleval ajal (alates 2003.a) Tartu Ülikooli (TÜ) haridusteaduskonnas avatud ülikooli bakalaureuseja magistriõppe integreeritud õppekava alusel klassiõpetaja erialal. Kaitsta on jäänud magistritöö. Kaebaja asus 01.09.2008.a õppima TÜ Pärnu Kolledži sotsiaaltöö erialale, mis annab rakenduskõrghariduse; 2) kuna Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkiri nr 6 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamine” ei ole soodustav haldusakt, siis peab see kehtivuse eeldusena sisaldama kirjalikke põhjendusi. Käskkiri ei sisalda ühtegi kaalutlust, millest vallavalitsus on selle andmisel lähtunud. Seega on täitmata olulised haldusakti õiguspärasuse kriteeriumid; 3) ATS § 117 lg 5 kohaselt vabastatakse ametnik mõnel sama paragrahvi 1. lõike pdes 2-7 sätestatud alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Vallavanem ei ole kaebajale pakkunud ühtegi muud ametikohta; 4) kuna Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkiri nr 6 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamine” on oluliste puudustega, siis on tegemist õigusvastase haldusaktiga ja kaebajaga teenistussuhte lõpetamine seadusevastane.

4. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 1) kaebaja haridustee puudulikkusest tingitud suhtlemisoskus on põhjustanud vallale olulisi probleeme ja see on häirinud asutuse tööd. Sotsiaaltöö valdkonnas eeldatakse ametnikult erilist delikaatsust, kuivõrd sotsiaalhoolekande sfääri sattuvad eelkõige isikud, kellel on niigi „kuhjaga probleeme”; 2) kaebaja on kohut teadlikult eksitanud esitades kohtule vaid Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirja nr 6, ilma seda täiendava Lümanda Vallavalitsuse 13.03.2009.a käskkirjata nr 9. Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirja nr 6 motiivid sisalduvad Lümanda Vallavalitsuse 13.03.2009.a käskkirjas nr 9, mistõttu Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkiri nr 6 on tõhusalt kontrollitav ja kaebaja väited selles põhjenduste puudumisest on seetõttu asjakohatud. Isegi juhul, kui vaadelda Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirja nr 6 iseseisvalt, ei muuda seda iseenesest õigusvastaseks põhjenduse puudumine; 3) kaebajal puudus teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga s.o 09.03.2009.a kõrgharidust tõendav dokument. SHS § 2 p 11 kohaselt on sotsiaaltöötaja vastava erialase kvalifikatsiooniga kõrgharidusega isik. Eksitav on kaebaja väide, et tal on olemas sotsiaalnõuniku ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon. Erialase kõrghariduse olemasolu tõendab vastav lõpudiplom; 4) kaebajal erialase ettevalmistuse ja kõrgema hariduse puudumine ning ebapiisav suhtlemisoskus on põhjuslikus seoses, mistõttu kaebaja ei saa töötada sotsiaalnõuniku ametikohal.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.

5.1 Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009.a käskkirjast nr 6 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamine” nähtuvalt vabastati kaebaja teenistusest viidetega SHS § 2 p-le 11, ATS § 117 lg 1 p-le 3 ja lg-le 4 ja Saare Maavalitsuse riikliku järelevalvemenetluse akti 22.05.2008.a nr 621 ettepanekule nr 6. SHS § 2 p 11 kohaselt on sotsiaaltöötaja vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. ATS § 117 lg 1 p 3 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada ametikohale mittevastavuse tõttu, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tuleb ametnik ametis töötamise kohustuslikus tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Saare Maavalitsuse sotsiaalja tervishoiuosakonna 22.05.2008.a akti riikliku järelevalvemenetluse kohta Lümanda Vallavalitsuses nr 621 ettepanekust nr 6 nähtuvalt kohustati Lümanda Vallavalitsust tähtajaga 01.07.2008.a viima sotsiaalnõuniku amatijuhendiga kehtestatud haridusnõue vastavusse SHS §-ga 2 või täiendada sotsiaalnõuniku ametijuhendit kohustusega sotsiaaltöö kutselala omandamiseks.

Vastustaja on kaebaja teenistusest vabastamisel teostanud kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest (RKHKo nr 3-3-1-62-02). Selleks tuleb haldusorganil kaalutlusõiguse alusel antud akti põhjenduses märkida kaalutlused, millest ta on haldusakti andmisel lähtunud (vt haldusmenetluse seaduse § 56 lg 3). Haldusorgan peab arvestama konkreetse juhtumiga seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ja alles seejärel langetama otsuse (RKHKo nr 3-3-1-35-02; 3-3-1-51-02). Diskretsiooni korras isiku suhtes negatiivse otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud (RKHKo nr 3-3-1-49-02). Haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (RKHKo nr 3-3-1-42-02; 3-3-1-62-02).

Kaevatavast käskkirjast nähtub ja puudub vaidlus, et selles puudub faktiline põhjendus, miks on vastustaja otsustanud kaebaja teenistusest vabastada. Kaebaja teenistusest vabastamise aluse osas valitseb jätkuv ebaselgus ka vastustaja viidatud Lümanda Vallavalitsuse 13.03.2009.a käskkirja nr 9 arvestades. Nimelt on selles käskkirjas esitatud põhjenduste kohaselt vabastamise põhjuseks erialase ettevalmistuse ja kõrgema hariduse puudumine ning ebapiisav suhtlemisoskus. Samas vastustaja lepingulise esindaja kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt ebapiisavat suhtlemisoskust kaebajale ette ei heideta (tl 137). Käskkirjas faktilise aluse puudumine viitab kohtu hinnagul sellele, et kaebaja teenistusest vabastamise otsustamisel kaalumist toimunud ei ole. Kaalutlusõiguse kohaldamata jätmine on kaalutlusviga, mistõttu kaebaja teenistusest vabastamine on materiaalselt õigusvastane.

Vastustaja seisukoht, et kuna ta on teenistusest vabastamise põhjenduse esitanud Lümanda Vallavalitsuse 13.03.2009.a käskkirjas nr 9 „Sotsiaalnõunik H. K.´e ametist vabastamise käskkirja 06.03.2009.a nr 6 täiendamine”, siis on kaebaja väited põhjenduste puudumisest kaevatavas käskkirjas asjakohatud, on ebaõige. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja teenistussuhe lõppes 09.03.2009.a. Vastustaja viidatud vallavalitsuse käskkiri nr 9 on koostatud seega 4 päeva pärast kaebaja teenistussuhte lõppu, mistõttu on teenistusalane käskkiri antud isiku suhtes kellel vastustajaga teenistussuhe puudub. Seega on kaebaja teenistusest vabastamise kaalumine toimunud lootusetult hilja, ega saa tagantjärele mõjutada juba toimunud vabastamise seaduslikkust.

5.2 Eeltoodud põhjusel on kaebaja teenistusest vabastamine toimunud ebaseaduslikult, mistõttu kohus tunnistab kaebaja nõudel tema teenistusest vabastamise ATS § 135 lg 1 alusel seadusevastaseks. Muus osas jätab kohus kaebuse rahuldamata ja seda järgmistel põhjendustel.

Kaebaja ennistamine Lümanda Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale pole võimalik, kuna alates 11.03.2009.a Lümanda vallavalitsuse koosseisus enam sotsiaalnõuniku ametikohta ei ole. Nimetatud asjaolu nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud vallavanema 23.09.2009.a õiendist nr

147 ja Lümanda Vallavolikogu 24.03.2009.a määrusest „Lümanda vallavalitsuse ametnike ja abiteenistujate koosseisu ning ametikohtade kinnitamine“ nr 80 (tl 118, 125). Vaatamata kohtupoolsele tähelepanujuhtimisele, keeldus kaebaja kaebuse muutmisest taotledes jätkuvalt Lümanda Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale ennistamist (tl 137-138). Kohus märgib, et kui selline ametikoht ka käesoleval ajal eksisteeriks, puuduks võimalus kaebaja teenistusse ennistamiseks, kuivõrd tal puudub sotsiaaltöötajana töötamiseks vajalik kõrgharidus. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja oli sotsiaaltöötaja SHS tähenduses (tl 135). SHS § 2 p-st 11 tuleneb sotsiaaltöötajale kõrghariduse nõue. Vastustaja leiab õigesti, et kõrghariduse olemasolu tõendab vastav lõpudokument. Nimetatud seisukoht on kooskõlas ülikooliseaduse § 2 p-ga 9. Sama seaduse § 31 lg 1 kohaselt on kõrgharidust tõendavateks dokumentideks (sh ka kaebaja viidatud bakalaureuseja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe korral) diplom õppekava täitmise ja akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga. Kaebaja pole kohtule esitanud kõrgharidust tõendavat lõpudokumenti. Kaebaja poolt kohtule esitatud dokumendid (TÜ haridusteaduskonna ja TÜ Pärnu Kolledži õiendid ning väljatrükk elektroonilisest õppeinfosüsteemist; tl 7-8, 126-129) tõendavad üksnes asjaolu, et kaebaja alles omandab kõrgharidust.

Teenistusest sunnitult puudutud aja eest saab tasu välja mõista vaid siis, kui kaebaja ennistatakse teenistusse (vt RKHKm nr 3-3-1-35-99). Kuna kaebajat teenistusse ei ennistata, siis puudub alus talle tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kuna kaebaja ennistamise nõudest ei loobunud, siis puudub tal õigus ATS § 135 lg-s 2 sätestatud hüvitusele.

Kuna kohus kaebajat teenistusse ei ennista, siis puudub kohtul võimalus ka kaevatava käskkirja, kui teenistussuhte lõpetanud haldusakti, tühistamiseks.

6. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmist on kaebajalt taotlenud vastustaja. Vastustaja kantud menetluskulud koosnevad õigusabikuludest. Riigikohus on asunud seisukohale, et „üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi“ (vt RKHKo nr 3-3-1-19-01). Kohtu hinnangul puudus vastustajal käesoleval juhul põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse kasutamise järele. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Seetõttu jätab kohtus vastustaja menetluskulud kaebajalt HKMS § 93 lg 5 alusel välja mõistmata.

Indrek Paukštys Kohtunik