2-08-92002/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 26 610,04 krooni, millest Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 2 550 krooni.
Legislator headnote
AI generated2-08-92002/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 26 610,04 krooni, millest Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 2 550 krooni.
Full text
Tsiviilasi nr 2-08-92002
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-92002
Tsiviilasi
OÜ Aktiva
Finants
hagi
Marina
Tshernitskaja
vastu
26 610,04 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 305,52 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht
Jõe 3, 10151 Tallinn);
-
hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus
Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);
-
kostja Marina Tshernitskaja
Kohtuistungi toimumise aeg
23. september 2009. a
Protokollija
kohtuistungisekretär Sigrid Huik
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 26 610,04 krooni, millest
põhinõue on 13 305,52 krooni ja viivisenõue 13 304,52 krooni.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud Marina Tshernitskaja kanda.
Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 2 550 krooni.
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja
arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741
lõige 4).
Otsuse kättetoimetamine
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,
võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,
§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele
kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata
jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS
§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos
dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,
§ 340).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale
apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,
et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE
23.12.2008. a esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Marina Tshernitskaja
(kostja) vastu 08.04.2004. a sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste liitumislepingute ja Tele2
mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingute alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas
26 610,04 krooni (põhinõue 13 305,52 krooni ja viivisenõue 13 304,52 krooni). Hageja palub
kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 26 610,04 krooni, riigilõivu 1 250 krooni ja
õigusabikulud 3 500 krooni.
KOHTU PÕHJENDUSED
Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud
dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.07.2009. a. Muu hulgas
kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul
õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1
punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult
kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada
kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud.
TsMS § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb
kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest
välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib
põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
22.09.2009. a esitas hageja kohtule taotluse rahuldada kostja istungile ilmumata jätmisel hagi
tagaseljaotsusega ilma hageja osavõtuta 23.09.2009. a kohtuistungist. Samuti palus hageja mõista
kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud.
Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud piiranguid.
Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (TsMS § 343 lõige 2) ning hoiatanud kutses
kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (TsMS § 413 lõige 3 punkt 1). Kostja istungile ei ilmunud ega
teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 413 lõige 3
punkt 2). Samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja
lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lõige 3 punkt 3).
Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud Tele2
mobiiliteenuste lepinguid (tl 8, 10), Tele2 järelmaksulepinguid (tl 9, 11), kostjale väljastatud arveid
(tl 12, 14, 16, 18, 20) ja nende selgitusi (tl 13, 15, 17, 19, 21-22), Tele2 teenuste kasutamise
üldtingimusi (tl 23-29), lepingu lõpetamise teadet (tl 30), võlateatist (tl 32) ja teatist nõude
loovutamise kohta (tl 31) ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, § 82 lõikest 1,
§ 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1, peab kohus põhjendatuks
rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 26 610,04 krooni.
Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata
täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4
sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS
§ 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv
250 krooni (tl 36), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni (tl 3), teadaande avaldamise eest
väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni (tl 44) ja hageja lepingulise esindaja
õigusabi kulud 3 500 krooni (tl 35), kokku seega 4 850 krooni.
Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt
menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 350 krooni (250 + 1 000 + 100).
Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja
keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud
suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse
korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust
(hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja
sisuline õigusabi on piirdunud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise
ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 200 krooni.
Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 550 krooni (1 350 + 1 200).
Kohtunik