Legislator Case Law & Legislation
2-08-92002/6 AI generated

2-08-92002/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-08-92002/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 26 610,04 krooni, millest Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 2 550 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-08-92002/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 26 610,04 krooni, millest Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 2 550 krooni.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-08-92002

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-92002

Tsiviilasi

OÜ Aktiva

Finants

hagi

Marina

Tshernitskaja

vastu

26 610,04 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 305,52 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianus

Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

kostja Marina Tshernitskaja

Kohtuistungi toimumise aeg

23. september 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 26 610,04 krooni, millest

põhinõue on 13 305,52 krooni ja viivisenõue 13 304,52 krooni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Marina Tshernitskaja kanda.

Välja mõista Marina Tshernitskaja’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 2 550 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

23.12.2008. a esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Marina Tshernitskaja

(kostja) vastu 08.04.2004. a sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste liitumislepingute ja Tele2

mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingute alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas

26 610,04 krooni (põhinõue 13 305,52 krooni ja viivisenõue 13 304,52 krooni). Hageja palub

kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 26 610,04 krooni, riigilõivu 1 250 krooni ja

õigusabikulud 3 500 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.07.2009. a. Muu hulgas

kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul

õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1

punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada

kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud.

TsMS § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest

välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

22.09.2009. a esitas hageja kohtule taotluse rahuldada kostja istungile ilmumata jätmisel hagi

tagaseljaotsusega ilma hageja osavõtuta 23.09.2009. a kohtuistungist. Samuti palus hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud menetluskulud.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud piiranguid.

Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (TsMS § 343 lõige 2) ning hoiatanud kutses

kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (TsMS § 413 lõige 3 punkt 1). Kostja istungile ei ilmunud ega

teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 413 lõige 3

punkt 2). Samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja

lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lõige 3 punkt 3).

Arvestades eeltoodut, hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud Tele2

mobiiliteenuste lepinguid (tl 8, 10), Tele2 järelmaksulepinguid (tl 9, 11), kostjale väljastatud arveid

(tl 12, 14, 16, 18, 20) ja nende selgitusi (tl 13, 15, 17, 19, 21-22), Tele2 teenuste kasutamise

üldtingimusi (tl 23-29), lepingu lõpetamise teadet (tl 30), võlateatist (tl 32) ja teatist nõude

loovutamise kohta (tl 31) ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, § 82 lõikest 1,

§ 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1, peab kohus põhjendatuks

rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 26 610,04 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv

250 krooni (tl 36), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni (tl 3), teadaande avaldamise eest

väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni (tl 44) ja hageja lepingulise esindaja

õigusabi kulud 3 500 krooni (tl 35), kokku seega 4 850 krooni.

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt

menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 350 krooni (250 + 1 000 + 100).

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust

(hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise

ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 200 krooni.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 550 krooni (1 350 + 1 200).

Kohtunik