3-09-2110/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-2110

Haldusasi

J.R-i kaebus Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirjale nr

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada J.R-i kaebus HKMS § 11 lõike 31 p 1 alusel.

2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).

ASJAOLUD

1. 25.09.2009 saabus Tallinna Halduskohtule J.R-i kaebus. Kaebaja märkis, et ei ole nõus Tallinna

Vangla direktori otsusega, mis keelab maksikirjaga tubaka, tubakatoodete, mitte kiiresti riknevate

toiduainete ja isikliku hügieenitarvete saamist. Kaebaja leidis, et tema õigusi oli korduvalt rikutud

ning palus kohtul jõuda selgusele antud olukorras ja karistada direktorit. Lisaks palus kaebaja

tunnistada direktori toimingud õigusvastaseks ja tunnistada, et talle tekitati mittevaraline kahju

närvivapustuse näol.

KOHTU SEISUKOHT

2. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus vastab selle

seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

Kohtule nähtub kaebusest ja sellele lisatud materjalidest, et kaebaja soovib vaidlustada Tallinna

Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60. Samas võis kaebaja sooviks olla ka toimingute

õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamine (direktori toimingute õigusvastaseks tunnistamine)

ning mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamine (närvivapustuse näol tekitatud kahju).

3. Kohus märgib esiteks toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluse osas, et sellise taotluse

esitamine on HKMS § 6 lg 3 punkti 1 alusel küll võimalik, kuid kaebusest nähtuvalt peab kaebaja

oma õigusi rikkuvaks haldusaktiks direktori käskkirja. Seega oma õiguste tõhusaks kaitseks ei ole

kaebajal otstarbekas esitada toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlust, vaid vaidlustada tuleks

direktori käskkirja. Kohus selgitab, et toimingute õigusvastasuse tuvastamine on fakti

konstateerimine, millele ei järgne mingeid juriidilisi tagajärgi ei kaebajale ega haldusorganile. Kui

kaebaja soovib taotleda käskkirja tühistamist või kahju hüvitamist, sisaldub nendes taotlustes juba

vaikimisi õigusvastasuse tuvastamine, kuna kohus saab tühistada vaid õigusvastase haldusakti ja

otsustada kahju hüvitamise õigusvastase toimingu või haldusakti põhjal.

4. Kohus märgib teiseks võimaliku kahju hüvitamise taotluse osas, et VangS § 11 lg 8 kohaselt on

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul

õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse

vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Kaebaja on lisanud kaebusele vangla vastuse tema selgitustaotlusele, kuid sellest nähtuvalt ei ole

kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust. Kohus peab seda ebatõenäoliseks ka lühikese

ajavahemiku tõttu, mis jääb vangla direktori käskkirja (kahju väidetavalt tekitanud haldusakt),

selgitustaotluse esitamise, selgitustaotlusele vastuse ja kohtule kaebuse esitamise vahele. Seega isegi

kui kaebaja sooviks oli kahju hüvitamise taotluse esitamine, tuleb kaebajal enne kaebuse esitamist

läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

5. Kolmandaks märgib kohus Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 (loetelu Tallinna

Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemetest ja ainetest) osas, et VangS § 11 lg 5 kohaselt on

kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 41

esimese lause kohaselt vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi

Justiitsministeerium. Käskkirjas on ka selgitatud, et käskkirjaga mittenõustumisel võib esitada

Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide 30 päeva jooksul haldusmenetluse seaduses

sätestatud tingimustel ja korras. Seega tuleb kaebajal käskkirja vaidlustamisel läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus, mida käesoleval hetkel kaebuse materjalidest ei nähtu.

6. Kohus lisab, et kaebaja on küll kaebuses esitanud taotluse Tallinna Vangla direktori karistamiseks

seaduse rikkumise ja tema õiguste riivamise eest, kuid sellise taotluse lahendamine ei ole

halduskohtu

pädevuses

ning

halduskohus

ei

saa

seda

menetleda.

Ametniku

suhtes

distsiplinaarmenetluse algatamine ja selle menetluse tagajärjel karistuse määramine on isiku või

ametiasutuse pädevuses, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus. Seetõttu kuuluks

kaebus selle esitajale selle taotluse osas pädevuse puudumise tõttu eraldiseisvalt tagastamisele.

Kuivõrd kohus tagastab kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, ei pea

kohus vajalikuks selle taotluse eristamist ja eraldiseisvat tagastamist.

7. HKMS § 11 lg 31 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei

ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast. Kuna kaebuse esitaja sellest korrast kinni ei ole pidanud, siis kohus tagastab

kaebuse selle esitajale. Kohus lisab, et kohtule esitatud kaebus peab vastama ka HKMS § 10 kõigile

nõuetele. Antud kaebus on esitatud puudustega, kuid lähtudes asjaolust, et kaebus kuulub

tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 1 kohaselt, ei pea kohus vajalikuks analüüsida muid kaebuse

menetlusse võtmist takistavaid sisu- ja vormipuudusi.

Kadriann Ikkonen

kohtunik