2-09-35843/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.oktoober 2009.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-35843

Tsiviilasi

OÜ Paide Elamuhooldus hagi Gerli Koppeli vastu 5330.82

krooni võla ja viivise nõudes

Hagihind

5330.82 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685,

asukoht Pärnu 52 Paide 72712

Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office

OÜ, asukoht Ahtri 12 Tallinn 10151

Kostja:Gerli Koppel, isikukood xxxxxxxxxx elukoht

xxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

09.oktoobril 2009.a. kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

1.Välja mõista Gerli Koppelilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks halduskulu ja

kommunaalteenuste võlgnevus 5330.82 (viis tuhat kolmsada kolmkümmend krooni ja 82

senti) krooni ning viivis 290.70 (kakssada üheksakümmend krooni ja 70 senti) krooni.

2.Välja mõista Gerli Koppelilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis, mis hagi esitamise

ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 22.juulist 2009.a. kuni põhinõude

5330.82 krooni täieliku tasumiseni 0,1% põhinõude summalt päevas.

3.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-35845 kannab Gerli Koppel täies ulatuses.

2.OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on 1200.00 (üks tuhat kakssada) krooni hagihinnalt

tasutud riigilõiv ja 1640.00 (üks tuhat kuussada nelikümmend) kooni lepingulise esindaja

tasu.

3.Välja mõista Gerli Koppelilt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2840.00 (kaks tuhat

kaheksasada nelikümmend) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.

4.Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb

menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB

Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul

3100057277.

Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest

Menetluse käik

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud

tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole

teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud

vastamistähtaja

pikendamist.

Hagimaterjalid

on

kostjale

isiklikult

allkirja

vastu

kättetoimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1

alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas

osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust

soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist

kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja

möödumist.

Asjaolud ja kohtu seisukohad

Pooled on 29. augustil 2004.a sõlminud erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu

mõttelise osa halduslepingu, millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi

asukohaga xxxxxxxx xxxxxxxx linnas. Seega kehtib hageja ja kostja vahel lepinguline suhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) §

13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud

reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1

sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel

viisil tasunud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vaatamata

mitmele hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletusele võlgneb kostja hagejale 5330.82

krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue

kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt

päevas. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise

kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See

asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste

suurust (290.70 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise

saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates 22.juulist 2009.a 0,1 % põhinõudelt päevas kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

kostja.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1200.00

krooni ja 1640.00 krooni lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb

seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab

kandma kostja täies ulatuses

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi

Kohtunik