2-09-35847/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 22.juulist 2009.a. kuni põhinõude 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-35847 kannab Elve Rooba täies ulatuses.
Legislator headnote
AI generated2-09-35847/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: kuni põhinõude 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-35847 kannab Elve Rooba täies ulatuses.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.oktoober 2009.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-35847
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi Elve Rooba vastu 4465.22
krooni võla ja viivise nõudes
Hagihind
4465.22 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685,
asukoht Pärnu 52 Paide 72712
Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office
OÜ, asukoht Ahtri 12 Tallinn 10151
Kostja: Elve Rooba, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
09.oktoobril 2009.a. kirjalikus eelmenetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
1.Välja mõista Elve Roobalt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks halduskulu ja
kommunaalteenuste võlgnevus 4465.22 (neli tuhat nelisada kuuskümmend viis krooni ja 22
senti) krooni ning viivis 11.44 (üksteist krooni ja 44 senti) krooni.
2.Välja mõista Elve Roobalt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis, mis hagi esitamise
ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 22.juulist 2009.a. kuni põhinõude
4465.22 krooni täieliku tasumiseni 0,1% põhinõude summalt päevas.
3.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-35847 kannab Elve Rooba täies ulatuses.
2.OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on 1000.00 (üks tuhat) krooni hagihinnalt tasutud
riigilõiv ja 1100.00 (üks tuhat ükssada) kooni lepingulise esindaja tasu.
3.Välja mõista Elve Roobalt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks 2100.00 (kaks tuhat
ükssada) krooni hageja menetluskulude hüvitamiseks.
4.Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb
menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates
käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli
tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva
jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku
teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB
Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
3100057277.
Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse
Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest
Menetluse käik
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud
tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole
teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud
vastamistähtaja
pikendamist.
Hagimaterjalid
on
kostjale
isiklikult
allkirja
vastu
kättetoimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1
alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas
osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust
soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist
kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja
möödumist.
Asjaolud ja kohtu seisukohad
Hageja on xxxxxxxx xxxxxxx x-x asuva elamispinna omanik, kohustudes tasuma hagejale
elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest vastavalt
volikogu poolt kehtestatud tariifides ja tähtaegadel.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi
seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab
avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse
(AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa
suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja
kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine
võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas
täitmisega viivitamine.
Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel
viisil tasunud ning tal tekkis hageja ees võlgnevus. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui
võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vaatamata
mitmele hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletusele võlgneb kostja hagejale 4465.22
krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue
kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult
põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7%
aastas. Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab, et kui kohustustelt tuleb vastavalt seadusele või
lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari
ja 1.juulit, millele lisandub 7% aastas, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Eesti Pank on teatanud 01.juuli 2009.a. oma intressimäära avaldamise teatega, et VÕS § 94
lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane
intressimäär enne 01.juulit 2009.a. oli 1,00%. Seega seadusjärgne viivisemäär päevas alates
kohustuse täitmisega viivitamist kuni hageja poolt hagiavalduse esitamise aja hetke seisuga on
0,01%. Asjaolu, et kostja ei täitnud omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab
tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale
õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust (11.44 krooni) ja
nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega
õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse
viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult
mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni.
Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates 22.juulist 2009.a 0,1 % põhinõudelt päevas kuni
põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulud
TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.
kostja.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000.00
krooni ja 1100.00 krooni lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja
mõista. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb
seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab
kandma kostja täies ulatuses
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi
Kohtunik