2-08-79268/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-79268 Otsuse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär

Kersti Särgava

Tsiviilasi

A. S.´u hagi A. M.´u vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

28. september 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A. S. ja tema esindaja Helge Salusoo RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. M.´ult, IK *, elukoht *, hageja A. S.´u, IK *, elukoht *, kasuks elatis alates

14. jaanuarist 2009.a arvelduskontole nr *

2. 1.*.a sündinud tütar M. M.´u, IK *, ülalpidamiseks üks tuhat seitsesada (1700.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a.

2. 2. *.a sündinud tütar K. M.´u, IK *, ülalpidamiseks üks tuhat seitsesada (1700.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a ja

2. 3. *.a sündinud poeg A.-S. M.´u, IK *, ülalpidamiseks üks tuhat seitsesada (1700.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a.

3. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Kohtukulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise alus, oli tingitud mõjuvatest põhjustest.

ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud *. a tütar M. M., *. a tütar K. M. ja *. a poeg A.-S. M., kes elavad ema juures. Isa elab eraldi ja on laste ülalpidamisest osa võtnud väga tagasihoidlikult, makstes lapse elatiseks alla 500.- krooni kuus ja viimasel ajal sedagi mitte. Elukalliduse tõusu arvestades on see ebapiisav. Ema teenistus ei ole ka käesoleval ajal piisav, et üksi kolme last, kellest üks on veel puudega, toita ja katta , mistõttu soovib ta ka isa korrapärast osavõttu laste ülalpidamisest riigi poolt kehtestatud minimaalmääras. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult korralikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

HAGEJA NÕUE Hageja kooselust kostjaga sündis *. a tütar M. M., *. a tütar K. M. ja *. a poeg A.-S. M., kes elavad ema juures. Isa elab eraldi ja on laste ülalpidamisest osa võtnud väga tagasihoidlikult, makstes lapse elatiseks alla 500.- krooni kuus ja viimasel ajal sedagi mitte. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning lapsed kasvavad jõudsasti, siis hageja ei suuda neid enam üksi sellise rahaga ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lastele minimaalse 2175.- kroonise elatise väljamõistmist kohtu kaudu alates hagimenetluse alustamisest 14. jaanuarist 2009. a. Hageja ise teenib umbes *.- krooni kuus. Kuna kostja kohtusse ilmunud ei ole, siis palub hageja nõude rahuldada tagaseljaotsusega, jättes kohtukulud kostja kanda.

KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud, ja avaldanud eelistungil kohtule, et tal on veel üks laps uue elukaaslasega, kes vajab samuti ülalpidamist. Alates 1. septembrist 2009. a töötab kostja OÜ * ning tema lepingujärgne põhipalk on *.- krooni kuus. Ta on teatanud, et ei suuda temalt nõutud ametlikku elatusmiinimumi kõigile lastele tagada. Kohtu põhiistungile ta raske majandusliku olukorra tõttu ilmunud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, hageja ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ning tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Poolte kooselust sündis *. a tütar M. M., *. a. tütar K. M. ja *. a. poeg A.-S. M., kes elavad ema juures, ja kelle ülalpidamiseks isa on mitme aasta jooksul elatist andnud alla 500.- krooni kuus, mis on tunduvalt alla minimaalmäära. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 61 lg 5 alusel võib kohus elatise suurust vähendada kui vanemal on teine laps, kes võib jääda raskemasse olukorda. A. M. on veel peale A. S. soetatud ühiste laste *. a sündinud tütar Ä. M.. Kohus võib ka sama paragrahvi lg 6 p 3 alusel väljamõistetava elatise suurust vähendada ka muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjustel. Kohus leiab, et käesolevates majanduslikes oludes on kostja saanud talutava töökoha, kuid töö eest saadav tasu ei võimalda tal kõigile lastele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalset elatist maksta. Seetõttu tuleb hageja poolt nõutud elatist vähendada, et tagada ka kostjale endale leib lauale. Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas majandusseisus võimeline igale lapsele üle 1700.- krooni elatist maksma ja rahuldab hageja nõude selles ulatuses. Laste vajaduste kasvu ja kostja võimaluste muutumisel ning riigi majandusliku olukorra paranemisel võib hageja tulevikus paluda kohtult elatise suurendamist.

Kuna isa oma kohustusi siiski korralikult ei täitnud, tuleb kohtukulud panna tema kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik