2-08-24608/30 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2009, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-24608

Tsiviilasi

Renno Randväli hagi Delooralt AS-i (endine Glaskek

Tallinn AS) vastu lepingu alusel tasutud 10 484.34

krooni tagasi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetluse liik

Renno Randväli apellatsioonkaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant Renno Randväli (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxxxxxxxxx x-xx xxxxxxx)

Vastustaja Delooralt AS (endine Glaskek Tallinn AS,

registrikood 11092947, asukoht Peterburi tee 47

Tallinnas), lepinguline esindaja adv Valdo Lips

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

10 484.34 krooni

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.12.2008 otsus Renno Randväli hagis Delooralt

AS-i vastu 10 484.34 krooni saamiseks.

2. Renno Randväli apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista Delooralt AS-lt välja

Renno Randväli kasuks lepingu järgi tasutud 10 484.34 (kümme tuhat nelisada

kaheksakümmend neli krooni 34 senti) krooni.

4. Kõik menetluskulud jätta Delooralt AS-i kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

S e l g i t u s e d :

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid

teha,

sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 18.06.2008 esitas Renno Randväli (edaspidi hageja, kaebuse esitaja) hagi Harju

Maakohtusse Glaskek Tallinn AS-i (nüüdseks ärinimega Delooralt AS, edaspidi

kostja, vastustaja) vastu 10 484.34 krooni välja mõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.10.2007 lepingu nr AT25481, mille

kohaselt kostja kohustus valmistama ja paigaldama hageja korterile kolm akent.

05.12.2007 tulid kostja töötajad aknaid paigaldama. Paigaldamisel selgus, et akende

mõõdud ei vasta avade mõõtudele ning aknasektsioonide impostid on oluliselt erineval

kohal võrreldes vanade akendega. Kaks akent paigaldati ajutiselt. Paigaldamata jäid

veeplekid. Avad täideti montaaživahuga. Akende paigaldajad lubasid, et järgmisel

päeval võetakse hagejaga ühendust, et tekkinud olukord lahendada. 18.12.2007 tuli

kohale mõõte võtnud isik. Tehti ettepanek katta montaaživaht väljast katteliistudega.

Selline viimistlus viiks aga aknad erinevusse maja üldfassaadist ja sellega hageja ei

nõustunud.

3. Asjatundja arvamuse kohaselt rikkus kostja ehitusnorme ja head ehitustava. Akende

mõõdud olid valesti võetud, aknaid ei paigaldatud tähtaegselt ja kolmel korral akende

paigaldustööd ebaõnnestusid.

4. Kuna hageja on lepingust taganenud, ei pea ta täitma lepingu üldtingimuste p 4.4.

Nimetatud punkt ei keela hagejal esitada kohtule teisi tõendeid, kui poolte vahel

kokkulepitud eksperdi arvamus, oma väidete tõendamiseks. Poolte vahel toimus

23.01.2008 nõupidamine, kus hageja tegi kostjale ettepaneku määrata poolte

kokkuleppel

ekspert.

Kostja

esindaja

tingimus

oli,

et

ekspert

võetakse

ehitusjärelevalvega ja -ekspertiisidega tegelevast firmast. Hageja nii ka toimis.

5. Kostja käis aknaid paigaldamas kolmel korral (05.12.2007, 18.01.2008, 22.01.2008),

kuid ei suutnud seda nõuetekohaselt teha. Kostja oleks võinud alati paluda hagejalt

edastada talle maja projekti, kus olid olemas täpsed akende mõõdud. Samuti ei

sobinud algselt valmistatud aknalauad ja need tehti uued. Lisaks olid kinnitused

ebaõiged. Hageja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 15.01.2008

ja hoiatas, et kui kostja puudusi ei kõrvalda, taganeb hageja lepingust. Kuna puudusi ei

kõrvaldatud, taganes hageja lepingust 18.02.2008 avaldusega.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt

täitnud. Seega ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda. Hageja ei ole välja toonud,

milles konkreetselt ehitusnormide ja hea ehitustava rikkumine seisnes. Pooled on

lepingus kokku leppinud (lepingu üldtingimuste p 4.4), et kui poolte vahel on vaidlus

kauba nõuetekohasuse üle, siis hindab vastavat asjaolu ekspert, kelle isikus on pooled

kokku leppinud. Kostja ei ole andnud nõusolekut, et OÜ Neomosaiik ja/või Andres

Tamm lahendab vaidlusaluse küsimuse. Pooled on tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 kokku leppinud, millega mingit asjaolu võib

tõendada. Kostja soovis hageja poolt esitatud ekspertiisiaktis välja toodud asjaolusid

kontrollida ning vajadusel puuduse parandada või asendada, kuid hageja ei

võimaldanud kostjal seda teha.

7. Aknad on tehtud õigete mõõtudega. Vana akna eemaldamisel on tekkinud tühimik

aknalaua alla, mille eest kostja ei vastuta. Seestpoolt võib visuaalselt tunduda, et aken

on madalam. Väljast vaadates on üheselt tuvastatav, et aken on õige kõrgusega. Akna

mõõtu ei saa muuta, sest peab lähtuma vana akna mõõtudest. Kõik hageja väited kostja

lepinguliste kohustuste rikkumiste kohta on tõendamata ja paljasõnalised.

Esimese astme kohtu otsus

8. 12.12.2008 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.

9. Otsuse põhjenduste kohaselt on pooled 20.10.2007 sõlminud müügilepingu nr

AT25481, millega kostja kohustus hagejale valmistama ja paigaldama tellimuse alusel

aknad. Valmistatud akendest paigaldati kaks ning hageja on esitanud pretensioonid.

Hageja on 18.02.2008 avaldusega lepingust taganenud. Käesolevas asjas on vaidlus

selle üle, kas hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud ning kas sellest tulenevalt

on tal õigus lepingu alusel üleantu tagasinõudmiseks.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava

asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale

tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingust taganemise

formaalsed eeldused on täidetud. VÕS § 188 lg 1 tulenevalt taganeb lepingupool

lepingust

taganemisavalduse

tegemisega

teisele

lepingupoolele.

Hageja

on

vastavasisulise avalduse vastaspoolele teinud ning kostja ei vaidlusta avalduse

kättesaamist.

11. Hageja tugineb asjaolule, et valmistatud ja paigaldatud aknad ei ole valmistatud ega

paigaldatud kehtivaid ehitusnorme ning head ehitustava järgides ning esinevad

olulised puudused. VÕS § 217 lg 1 esimese lause alusel peab ostjale üleantav asi

vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi

osas. VÕS § 217 lg 5 kohaselt ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat

lepingutingimustele

mittevastavust

loetakse

võrdseks

asjast

tuleneva

lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema

vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes

müüja poolt antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Tulenevalt VÕS § 223

lg 1 loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja

parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub

õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul

pärast

talle

lepingutingimustele

mittevastavusest

teatamist.

Oluliseks

lepingurikkumiseks tulenevalt VÕS § 223 lg-st 2 saab lugeda tarbijalemüügi puhul ka

asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

VÕS § 223 lg 1 ja 2 nimetatud juhul võib ostja täiendavat tähtaega andmata lepingust

taganeda.

12. Kostjapoolne oluline lepingurikkumine ei ole tõendamist leidnud. Puudub vaidlus, et

kostja käis korduvalt aknaid paigaldamas. Seega ei ole kostja keeldunud asja

parandamisest. Samas on tõendamata, et pärast korduvaid parandamisi ei vastanud asi

lepingutingimustele. Tulenevalt 23.01.2008 kirjast on kostja seisukohal, et aknad on

nõuetekohaselt paigaldatud. OÜ Neomosaiik ekspertiisiaktis nr 4-08 on välja toodud

paigaldamise vead ning leitud, et tellimus ei ole täidetud kehtivaid ehitusnorme ja

head ehitustava järgides. Müügilepingu üldtingimuste p 4.4 kohaselt, kui müüja leiab

vaatamata ostja pretensioonile, et kaup vastab lepingule või et kauba lepingule

mittevastavus on tekkinud pärast kauba üleandmist asjaoludel, mille riski kannab

seadusest ja lepingust tulenevalt ostja, hindab kauba nõuetekohasust ekspert. Eksperdi

isikus lepivad ostja ja müüja kokku. Eksperdi palkamise ja kauba uurimisega

seonduvad kulud kannab pretensiooni esitanud ostja. Juhul, kui ekspert tuvastab, et

pretensiooni esitanud ostja seisukohad olid põhjendatud, on ostjal õigus nõuda müüjalt

kulutuste hüvitamist, mis on võrdne eksperdi palkamiseks ja kauba juures eksperdi

poolt teostatud uuringute läbiviimiseks kantud kulutustega. See kehtib ka

paigaldustööde kohta. Tõendamata on asjaolu, et OÜ-s Neomosaiik kui eksperdis on

pooled eelnevalt kokku leppinud, kuna kostja on sellist asjaolu vaidlustanud. Seega

tuleb jätta tõendina tähelepanuta OÜ Neomosaiik ekspertiisiakt. TsMS § 238 lg 2

kohaselt, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada

teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises

vormis tõendiga.

13. Käesoleval juhul olid pooled müügilepingu üldtingimuste p 4.4 kokku leppinud

akende ja nende paigaldamise lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamise korras.

Arvestades,

et

tegemist

on

tarbijalepinguga

võib

olla

tegemist

lepingu

tüüptingimusega. Kohtu hinnangul ei ole aga müügilepingu üldtingimus p 4.4

ebamõistlik ega teist poolt kahjustav. Müügilepingu üldtingimuste punktiga on

ühtlustatud vaidluste lahendamise korda ning välistatud olukord, kus üks pooltest ei

pea pärast ekspertiisi tegemist eksperdi isikut usaldusväärseks. Kokkulepitud vaidluste

lahendamise korrast tulnuks hagejal ka lähtuda. Põhjendatud on kostja seisukoht, et

kostja ei tea, mida, kuidas ja millal ekspertiisi läbiviinud isik aknaid hindas. OÜ

Neomosaiik ekspertiisiaktist ei nähtu, millal on aknaid ja nende paigaldust ekspert

kontrollimas käinud. Mõlemad pooled on kohtule esitanud oma väidete tõendamiseks

fotod. Üksnes fotode põhjal ei ole võimalik vaidlusaluseid asjaolusid tuvastada. Seega

ei ole akende ja nende paigaldamise mittevastavus lepingutingimustele ning

ehitusnormide ja hea ehitustava rikkumine tõendamist leidnud. Kostja on hagejale

paigaldanud aknad vastavalt lepingule. Seega ei saa hageja lepingu taganemisel

tugineda VÕS § 223 lg-tes 1 ja 2 ning § 116 lg 2 p-s 1 sätestatule. 02.04.2008 ja

21.04.2008 kirjadest tulenevalt on kostja üles näidanud valmisolekut lepingut täita

ning kontrollida OÜ Neomosaiik ekspertiisiaktis välja toodud puudusi. Kuna hageja

lepingust taganemine ei ole kehtiv, ei saa hageja lepingu alusel makstud raha kostjalt

välja nõuda VÕS § 189 lg-st 1 tulenevalt.

Apellatsioonkaebus

14. Renno Randväli palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi täies

ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

15. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 20.10.2007 pooled

sõlmisid ostu-müügilepingu nr AT25481, mille kohaselt kostja kohustus valmistama ja

paigaldama 3 akent. 05.12.2007 akende paigaldamisel selgus, et akende mõõdud ei

vasta aknaavade mõõtudele. Arvestades ilmastikutingimusi meie kliimavööndis, ei

saanud aknaavasid jätta avatuks ja kaks valede mõõtmetega akent paigaldati ajutiselt.

Paigaldamata jäid veeplekid. Kolmas aken jäi paigaldamata, kuna oli mõõdust väljas.

Kostja on korduvalt käinud kõrvaldamas puudusi. Kokku on proovitud nõuetele

mittevastavaid aknaid paigaldada kolmel korral, kuid tagajärjetult.

16. Kaebuse õiguslikeks alusteks on VÕS-i § 217 lg-d 1 ja 5, § 222 lg 1, § 223 lg-d 1 ja 2,

§ 114, § 189 lg 1, § 111, § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 ja lg 2 p-d 1, 3 ja 4, lg 4, § 188 lg 2

ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69.

17. Maakohus jättis tähelepanuta hageja kirjaliku seisukoha ja taotluse selle kohta, et

hageja ei ole nõus pikendama korduvalt kostjale kirjalikuks vastamiseks antud

tähtaega ja andis määrusega pooltele täiendava tähtaja oma kõikide taotluste-tõendite

esitamiseks. Seega andis kohus sisuliselt kostjale uue ja kolmanda võimaluse

vastuväidete esitamiseks. Sellist võimalust seadusandja sellisel kujul ette ei näe.

18. Maakohus jõudis järeldusele, et vaidlus poolte vahel on selle üle, kas apellandil oli

õigus lepingust taganeda. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja tõi välja uued

asjaolud ja lepingust taganemise osas õiguslikud vastuväited peale selleks ettenähtud

tähtaja möödumist. Samas on tegemist võlaõigusliku nõudega, mis on sisuliselt

restitutsiooni nõue. Seetõttu oleks pidanud kohus ka vaidluse korral tuvastama, kas

hagejal oli õigus lepingust taganeda. Kohus on aga asunud seisukohale, et üksnes

fotode põhjal eelnevat tuvastada ei saa (samas kui mõlemad pooled on esitanud

kohtule fotod) ja jätnud eelneva tuvastamata.

19. Maakohtu seisukoht, et kostja on oma 02.04.2008 ja 21.04.2008 kirjadest tulenevalt

üles näidanud valmisolekut lepingu täitmiseks, on väär ega vasta kohtu käsutuses

olevatele tõenditele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole kunagi nõustunud

aknaid ümber tegema, vaid on nõustunud neid ainult vajadusel paremini paigaldama.

Kohus ei ole otsuses analüüsinud seda, kas aknad olid valmistatud vastavalt nõuetele,

vaid piirdus üksnes akende paigaldustöödele hinnangu andmisega.

20. Kohus jättis andmata hinnangu hageja väidetele, et kui ta on juba lepingust taganenud,

ei olnud lepingu p 4.4 tema jaoks enam siduv. Pooltel puudub kohustus lepingut täita

pärast sellest taganemist. Samuti on kohus jätnud seisukoha võtmata apellandi väite

osas, et kui poolte vahel on lihtkirjalik kokkulepe (lepingu p 4.4), et nad omavahelises

vaidluses lepivad kokku mingi asja tõendamise viisi osas, siis ei võta see neilt õigust

kohtumenetluses esitada muid tõendeid tõendamaks, et tal oli õigus lepingust

taganeda.

Vastustaja seisukoht

21. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

22. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja uurinud ning hinnanud nii maakohtus

kogutud tõendeid kui poolte taotlusel ringkonnakohtus kogutud eksperdiarvamust

kogumis, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud nii menetlus- kui

materiaalõiguse norme. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja apellatsioonkaebus

rahuldada. Küll aga on võimalik teha uus otsus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata.

23. Esmalt ei nõustu kolleegium maakohtu ja kostja seisukohaga, et tulenevalt

pooltevahelise lepingu p-s 4.4 kokkulepitust ei saa hageja kohtumenetluses tõendada

kostjapoolset lepingu rikkumist (akende ja/või nende paigalduse mittevastavust

lepingule) muu tõendiga, kui poolte vahel kokkulepitud eksperdi isiku poolt antud

arvamusega. Nimetatud punktis leppisid pooled tõepoolest kokku, et kui nende vahel

on vaidlus, kas kaup vastab lepingule, hindab kauba nõuetekohasust ekspert, kelle

isikus lepivad ostja ja müüja kokku ning et sama kokkulepe kehtib ka müüja poolt

teostatud akende paigaldustööde kohta (p 4.5). Tegemist on eriti töövõtulepingutes

üldlevinud tingimusega, mille eesmärgiks on tekkivate vaidluste kohtueelse

lahendamise lihtsustamine ja kiirendamine --- pooled lepivad kokku eksperdi isikus ja

aktsepteerides enda valitud asjatundja arvamust, lahendavad vaidluse kohtusse

pöördumata. Selline kokkulepe ei võta aga lepinguosaliselt ära õigust tõendada

vastaspoole lepingurikkumist kohtumenetluses kõigi tsiviilkohtus lubatud tõenditega,

kui pooled ei saa eksperdi isikus kokkuleppele või isegi kui saavad, ei suuda vaidlust

kohtuväliselt lahendada. TsMS § 238 lg 2 peab silmas poolte kokkulepet asjaolu

tõendamiseks kohtumenetluses. Sellist kokkulepet aga pooltevahelise lepingu p 4.4 ei

sisalda ja seega oli hagejal õigus tugineda oma väidete tõendamiseks OÜ Neomosaiik

aktile (t lk 24) kui dokumentaalsele tõendile TsMS § 272 lg 2 mõttes.

24. Kolleegium on seisukohal, et isegi kui nõustuda maakohtuga ja kostjaga, et

pooltevahelise lepingu p 4.4 laieneb ka kohtumenetlusele, oleks ilmselgelt tegemist

tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 11 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on

tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu jt olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult ning lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega piiratakse

ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid. Asjas ei saa olla vaidlust,

et vaidlusalune leping on tarbijaleping (üheks pooleks on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega) ning selle p 4.4

piiraks ebamõistlikult tarbija õigust tõendada vastaspoole lepingurikkumist, kui pooled

ei saavutaks eksperdi isikus mistahes põhjusel kokkulepet. Asjakohane on maakohtu

seisukoht, et kohtul on õigus kontrollida tüüptingimuse kehtivust omal algatusel, kuid

ebaõigesti asus maakohus seisukohale, et p 4.4 ei ole ebamõistlik ega kahjusta tarbijat.

25. Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus otsuse tegemisel kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1

hindama ka hageja poolt esitatud OÜ Neomosaiik akti. Selle tõendi tähelepanuta

jätmine viis ebaõige lahendini, kuid tulenevalt TsMS § 652 lg 3 p-st 1 on

ringkonnakohtul võimalik seda tõendit kogumis muude tõenditega ise hinnata.

26. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste tegelikkuses asetleidnud asjaolude üle: 1)

20.10.2007 sõlmisid pooled lepingu (t lk 10-16), millega kostja müüjana kohustus

valmistama kokku 3 akent ja paigaldama need hageja kui ostja eluruumi, kusjuures

mõõtmised teostas müüja; 2) vastavalt lepingus kokkulepitud maksetingimustele tasus

hageja kostjale I ja II makse, kokku 10 484.34 krooni; 3) 20.12.2007 esitas ostja

pretensiooni (t lk 18-21), milles andis müüjale tähtaja 15.01.2008 kõrvaldada

puudused (valmistada ja paigaldada õigete mõõtmetega aknad) ja teatas, et nõude

tähtaegselt täitmata jäämisel taganeb ta lepingust; 4) 03.01.2008 teatas müüja (t lk 22),

et tunnistab akna valele kõrgusele paigaldamist ning on valmis selle kliendile sobival

ajal õigele kõrgusele paigaldama ja lõpetama oma lepingulised tööd; 5) 23.01.2008

teatas müüja (t lk 23), et aknad on ümberpaigaldatud ja lõpetatud on kõik lepingulised

tööd peale välisviimistluse ja selle maksumuse on nad nõus lepingu summast maha

arvestama; 6) 07.02.2008 tellis hageja OÜ-lt Neomosaiik ekspertiisiakti (t lk 24) ja

18.02.2008 taganes lepingust (taganemise avaldus t lk 29-35); taganemise avalduse sai

müüja kätte.

27. Pooled on seisukohal, et nad sõlmisid 20.10.2007 müügilepingu VÕS § 208 mõttes.

Viidatud sätte lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama sätte lg 2 kohaselt kohaldatakse sama

peatüki sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja

arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks

vajalikust materjalist. Kolleegium on seisukohal, et kuna vaidlusaluse lepingu puhul ei

ole võimalik võõrandamise ja teenuse osutamise komponentide väärtusi praktiliselt

eristada ja et kuna käesolevas asjas ei ole ka praktilise tulemi poolest esmavajalik

tegeleda pooltevahelise lepingu liigitamisprobleemiga (müük või töövõtt), lähtub

kolleegium vaidluse lahendamisel VÕS-i 11.peatüki (müügileping), 5.peatüki

(kohustuse rikkumine) ja 10.peatüki (võlasuhte lõppemine) sätetest. Vaidluse

lahendamisel omab olulist tähtsust asjaolu, et tegemist on tarbijalemüügiga VÕS § 208

lg 4 mõttes (majandustegevuses tegutsev müüja ja majandus- või kutsetegevuses mitte

tegutsev füüsiline isik ostjana ning lepingu esemeks vallasasi). Sisuliselt sama

regulatsioon kehtib ka tarbijatöövõtu puhul.

28. Hageja tugineb lepingu alusel üleantu väljaandmise nõude esitamisel asjaolule, et on

lepingust taganenud. Puudub vaidlus, et vastavasisulise hageja tahteavalduse on kostja

kätte saanud. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui

teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Poolte vahel on

vaidlus, kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Kolleegium on tõendite sisulise

uurimise tulemusena seisukohal, et kostja poolt lepingu oluline rikkumine on

tõendamist leidnud.

29. Vastavalt taganemisavaldusele oli hageja ostjana seisukohal, et kostja poolt toodetud

ja paigaldatud aknad ei ole toodetud ja paigaldatud kehtivaid ehitusnorme ja head

ehitustava ning kostja enda paigaldusjuhendit järgides; et akende mõõtmed võttis

müüja esindaja, kuid 05.12.2007 paigaldamisel selgus, et need ei vasta aknaavade

mõõtudele ja aknasektsioonide impostid on oluliselt erineval kohal võrreldes vanade

akendega; et paigaldati kolmest aknast kaks, üks jäi paigaldamata; et akendest oluliselt

suuremad aknaavad täideti paigaldamisel montaaživahuga; et alates 03.01.2008 käis

kostja korduvalt puudusi kõrvaldamas, kuid tööd lõpetada ei suutnud; et kostja on

eksinud aknaplokkide mõõtmisel, ploki kõrgus on 50mm väiksem, kui maja teistel

akendel; et aknaplokkide ebaõigete mõõtmete tõttu ei ole kinni peetud normaalsetest

vuugilaiustest; et akende äärmine ruut on 50 mm kitsam ja keskmine 100 mm laiem,

mis rikub korrusmaja fassaadirütmi; et aknaplokid on paigaldatud 50 mm seina suhtes

väljapoole, seega on aknapaled ca 50 mm kitsamas, kui hoone teistel akendel;

paigalduse vastuolu paigaldaja enda juhendiga seisneb selles, et puuduvad külgmised

kiilud ja klotsid, külgklambrid on plokke ringi paigaldades kõveraks väänatud, vale

montaaži tõttu ei ole tagatud ploki püsivus, puuduvad klambrite lisakinnituskruvid,

veeplekid ei ole kinnistatud paledesse ja otsa ning pale vahel puudub silikoon,

puuduvad vertikaalsuunas kinnitusklambrid, aknalaua ja seina vahe on tihendatud

ainult osaliselt; tegemata on akende lõplik reguleerimine, mistõttu ei sulgu need hästi.

Hageja tõendas väiteid OÜ Neomosaiik juhatuse liikme Andres Tamme arvamusega.

Kohtul puudub alus asja tundva isiku arvamuse veenvuses kahelda. Vastavalt

äriregistri kaudu kohtu kasutuses olevale põhikirjale tegeleb nimetatud äriühing muu

hulgas ehitusalase tegevusega ja ehitusjärelevalvega.

30. Menetluse ajal ringkonnakohtus määras kohus poolte taotlusel ekspertiisi (akt t lk 192-

195), milles ekspert asus järgmistele seisukohtadele: 1) akende mõõdud ei vasta hoone

projektile, olles väiksemad 40X10mm, nihkes on võrreldes teiste korterite akendega

ka akende impostid; 2) ei akende paigaldus ega montaaž, samuti külgklambrite

vahekaugus ega veeplekkide paigaldus ei vasta kostja enda paigaldusjuhendile; 3)

hoone fassaadirütm on rikutud peamiselt impostide nihke tõttu, ploki kõrguse tõttu

vähem; 4) aknaplokid on paigaldatud 50mm seina suhtes väljapoole; 5) aknaplokkide

külgmisi kiile ja klotse ei ole paigaldatud; 6) veeplekid on aknapaledesse kinnitamata

ja nende alused on tühjad; 7) akende otstarbekohane ekspluatatsioon on häiritud; 8)

klambrid on paigaldatud suvaliselt ja väänatud.

31. Kolleegium on seisukohal, et otsuse p-des 29 ja 30 analüüsitud tõendid tõendavad

veenvalt asjaolu, et kostja ei täitnud pooltevahelist lepingut nõuetekohaselt, mille

tulemusena ei saanud hageja asja, mida ta oli õigustatud saama --- oma korterile uued

aknad, milliste suurus on vastavuses aknaavadega ja elamu teiste korterite akendega

(seega eeldatavalt ka elamu projektiga) ning paigaldus kostja enda paigaldusjuhendiga

(eeldusel, et see vastab heale ehitustavale ja sellele tööle tavaliselt esitatavatele

kvaliteedinõuetele). Kostja neid tõendeid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Asjas

puudub vaidlus, et akende mõõdud võttis müüja. Seega oli tarbijast ostjal õigustatud

ootus, et nende mõõtude alusel valmistatud aknaplokid vastavad tegelikele

aknaavadele. Müüjal oli kahtluste korral võimalik küsida ostjalt elamu projekti, mida

aga vajalikuks ei peetud. Kostja näol on tegemist muu hulgas klaaspaketi, PVC

profiilidest avatäidete ja puidust avatäidete tootmise ja müügiga tegeleva äriühinguga

(väljavõte äriregistri teabesüsteemist t lk 36). Seega üldiselt teadaolevalt nimelt

akende tootmist ja paigaldamist tundva oma ala asjatundjaga, kellelt oma eluruumile

aknaid tellides käitus hageja omanikule omase tavapärase hoolsusega. Arusaamatuks

jääb kostja seisukoht (vastuses apellatsioonkaebusele, t lk 136), et vana akna

eemaldamisel tekkis aknalaua alla tühimik, mille eest aga paigaldaja ei vastuta. Samas

ei nähtu kostja seisukohast, et kes siis selle eest vastutab.

32. Vastavalt VÕS § 116 lg 2 p-le 5 on olulise lepingurikkumisega muu hulgas tegemist,

kui teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust täitmiseks antud mõistliku

täiendava tähtaja jooksul. Puudub vaidlus, et hageja andis detsembris 2007 kostjale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samas on otsuse p-des 29 ja 30 analüüsitud

tõenditega tõendatud, et vaatamata korduvatele püüdlustele kostja puudusi kõrvaldada

ei suutnud. Vastavalt VÕS § 223 lg-le 1 loetakse müüja lepingut oluliselt rikkunuks

muu hulgas siis, kui asja parandamine ebaõnnestub. Sama sätte lg 2 ja lg 3 kohaselt

loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja

parandamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamine ja sellisel juhul ei

peagi ostja määrama müüjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega. Käesolevas asjas

on kostja püüdnud alates jaanuarikuust 2008 parandada hageja eluruumile valmistatud

ja paigaldatud aknaid, kuid veel 06.07.2009, kui kohtu poolt määratud ekspert need

üle vaatas, olid need kohaselt paigaldamata. Kolleegium nõustub hagejaga, et meie

ilmastikus on korrektselt ja püsivalt paigaldatud aknad ruumi elamiseks kasutamisel

esmatähtsad. Ka kostja enda paigaldusjuhendi (t lk 84-96) sissejuhatuses on peetud

vajalikuks märkida, et paraku ka kõige paremate tehniliste näitajatega aknast on vähe

kasu, kui aknaraami ümbert vilistab tuppa tuul ning peale vihmasadu on aknalauale

tekkinud järjekordne „saladuslik“ loik. Aastatepikkused probleemid, paigalduse

parandamised jmt põhjustab eluruumi omanikule/kasutajale ilmselgeid ebamugavusi,

mida tarbija ei ole kohustatud taluma.

33. Eeltoodust tulenevalt saab kostjapoolset lepingurikkumist lugeda oluliseks ka VÕS §

116 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt on oluliseks lepingurikkumiseks eelkõige juhtum,

kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma

sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 5 loetakse asja

ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks asjast

tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti

seda tema vastutusel.

34. Kuna asjas leidis veenvat tõendamist, et kostja on pooltevahelist lepingut oluliselt

rikkunud, siis oli hageja õigustatud tehingust taganema. Tuvastamist ei leidnud

asjaolud, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et toimunud taganemine oleks

lubamatu VÕS § 118 alusel.

35. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Seega on hageja nõue üleantud

rahasumma kokku 10 484.34 krooni tagasi saamiseks õigustatud.

36. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et andes kostjale

hageja nõusolekuta kolmanda võimaluse hagiavaldusele vastata, käitus maakohus

vastuolus TsMS § 64 lg-ga 1, mille kohaselt võib kohus oma määratud tähtaega

korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Samas ei olnud oma sisult

tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mis iseenesest oleks viinud asjas ebaõige

lahendi tegemisele. Iga tsiviilkohtumenetluse esmaseks ülesandeks on vastavalt TsMS

§-le 2 asja õigesti lahendamine. Selle eesmärgi saavutamine ei ole reeglina võimalik

ilma kostja sisulisi seisukohti ja tõendeid teadmata.

37. Vastuseks vastustajale on kolleegium seisukohal, et hageja nõude rahuldamise

seisukohalt ei oma tähtsust, et kohtu poolt määratud ekspert ei pidanud sõnaselgelt

vajalikuks aknaplokkide väljavahetamist. See, kas ja kui siis kuidas, on võimalik

kostja ebakvaliteetset tööd peale lepingust taganemist parandada, omaks tähtsust juhul,

kui pooled oleksid veel kohtumenetluse ajal saavutanud asjas kokkuleppe ja hageja

oleks nõustunud veelkordse parandamisega. Pooled sellist kokkulepet ei saavutanud ja

kohtumenetluses leidis tõendamist, et taganemine lepingust oli õigustatud. Peale

lepingu lõppemist ei ole hageja kohustatud vastu võtma kostjapoolset lepingu täitmist.

38. Kõik menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel vastustaja kanda.

Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok