2-08-93380/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2009, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. september 2009 , Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-08-93380

Hagi ese

OÜ ITM Inkasso hagi Andres Vink vastu 23 264

krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind (lõplik)

6400 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ ITM Inkasso (rk 11100041), esindaja:

volikirja alusel Julia Palumets (postiaadress Veerenni 52,

Tallinn 11313; e-post jurist@itm.ee)

kostja: Andres Vink,

Menetlus

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ ITM Inkasso hagi Andres Vink vastu võla 6400.- krooni ja viivise

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Andres Vink ´ilt põhivõlg 6100.- krooni (kuus tuhat ükssada) krooni ja

viivis seisuga 19. mai 2009.a 379.65 (kolmsada seitsekümmend üheksa krooni ja 65

senti) OÜ ITM Inkasso kasuks.

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv hagi rahuldatud osalt Andres Vink

kanda; jätta ülejäänud osa tasumisele kuulunud riigilõivust ja hageja ülejäänud

menetluskulud OÜ ITM Inkasso kanda; jätta Andres Vink menetluskulud tema enda

kanda.

4. Välja mõista Andres Vink´ilt menetluskulu 450.- krooni (nelisada viiskümmend

krooni) OÜ ITM Inkasso kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev

kohtulahend tühistatakse.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

2/4

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ ITM Inkasso esitas 29.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Andres Vink vastu põhivõla 16500 krooni ja viivise 14025 krooni maksmise nõudes

(tlk 3). Kohtuametnik lõpetas 14.05.2009 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja määras,

et asja menetlemist tuleb jätkata hagimenetluses Tartu Maakohtus (tlk 14-15).

2. 22.05.2009 hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.08.2008 võla tasumise kokkuleppe

nr MG-24377. 29.08.2008 kinnitas kostja nimetatud kokkulepet graafiku sõlmimisel

ettenähtud tasu maksmisega. Maksegraafiku kohaselt on kostja kohustatud tasuma

hagejale igakuiselt 33 kuu jooksul 500 krooni kuus, millest 300 krooni on intress. Kostja

tasus hagejale vaid 05.09.2008. a 500 krooni, millest hageja arvestas 300 krooni intressi ja

200 krooni põhisumma katteks. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal

õigus nõuda viivist 1 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva

eest. Hageja arvestas viivist 36 145 krooni (213 päeva eest 1% päevas põhisummalt 16500

kroonilt), mille vähendab põhivõla summani. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks

välja tagastamata võla 16300 krooni ja viivise 16499 krooni (tlk 19-20).

3. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja tunnistab võlgnevust 6600 krooni. 12.08.2008. a

maksegraafiku esimeses lauses on kirjas, et võlg hagejale on 6600 krooni mitte 16300

krooni nagu on hagis väidetud. Kostja palub arvestada ka 4. septembril 2008. a tasutud

500 krooni põhivõla katteks. (tlk 30).

4. 31.07.2009 hagiavalduse parandamise avalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks

välja võla 23 264 krooni (tagastamata põhivõlg 6400 krooni, intress 2400 krooni ja

sissenõutavaks muutunud viivis 14 464 krooni) ning menetluskuluna riigilõivu 4000

krooni. Hageja arvestas viivist 14 464 krooni (perioodi 05.10.2008-19.05.2009 eest 1%

päevas põhisummalt 6400 krooni). Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja

õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata

(tlk 37-38).

5. Kostja taotlusel kuulas kohus ära kostja. Kostja selgitas, et ta sõlmis 12. augusti 2008. a

kokkuleppe interneti kaudu, vastates e-kirjaga, et on graafikuga nõus. Praegu arvab kostja,

et intressid on liiga suured, kuid ta on selle võla tasumise kokkuleppega seotud. Hagejalt

ei ole kostja laenu saanud. Laenu sai kostja SMS Money.ee kiirlaenuna 5000 krooni.

Laenu katteks on tasunud 500 krooni. Lisaks on tasunud 350 krooni lepingu kinnituseks.

Graafiku sõlmis, sest ei olnud kellegagi nõu püidada ja hageja ähvardas kohtuga. Kostja

ei kahtle hageja õiguses nõuda sisse tema kiirlaenu.

KOHTU SEISUKOHT

6. 12.08.2008 võla tasumise kokkuleppe kohaselt tunnistab kostja hageja ees oma võlga

summas 6600 krooni ja garanteerib, et tasub selle maksegraafiku alusel 33 kuu jooksul

alates 05.09.2008. Maksegraafikus on nähtud ette, et lisaks tasub kostja hagejale intressi

300 krooni kuus. Maksegraafiku kohaselt kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on

hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 16500 krooni (tlk 22) ning õigus

nõuda viivist 1 % päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on maksnud hagejale kokkuleppe alusel 500 krooni.

7. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus

otsustab ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele

(TsMS § 438 lg 1). Kõrvalnõuete otsustamisel ei ole kohus seotud poolte poolt

esiletoodud asjaoludega (TsMS § 436 lg 4, 5). Muuhulgas peab kohus asja otsustamisel

kontrollima, ega hageja nõue ei põhine tühisel tehingul. Poolte poolt avaldatu põhjal leiab

kohus,

et

12.

08.2009.a

võla

tasumise

kokkuleppes

tunnistab

kostja

3/4

tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga, mille nõudeõigus on loovutatud hagejale. Nimelt

on kostja nii ärakuulamisel kui ka vastuväites maksekäsu kiirmenetluses väitnud, et ta

sõlmis hagejaga maksegraafiku selleks, et maksta oma võlga kiiralenulepingu alusel (tlk

9p). Hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja füüsilise

isikuna on tarbija. VÕS § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija

avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjalikus vormis. 12. 08. 2009.a VÕS § 408 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui nimetatud vorminõue on järgimata jäetud.

Kohus leiab, et nimetatud vorminõue kehtib ka 12.08.2008. a kokkuleppele. TSÜS § 78 lg

1 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema

tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kohtule esitatud kokkuleppest tulenevalt on kostja kinniatnud graafikuga

nõustumist üksnes graafiku sõlmimise tasu 350 krooni tasumisega, mis ei saa asendada

seaduses nõutavat kirjalikku vormi. Seega on 12.08.2008.a. kokkulepe vorminõude

rikkumise tõttu tühine ja seda ei pea täitma.

8. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagi õigeks 12.08.2008

kokkuleppe alusel tasumata summa 6600- 500 = 6100 krooni ulatuses (tlk 30). Kuna 12.

augusti 2008.a kokkulepe on ka igakuulise intressi nõudes tühine, ei saa hageja arvestada

kostja poolt tasutud 500-st kroonist 300 krooni intressi katteks. Seega tuleb hageja poolt

omaksvõetud ulatuses hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg

6100 krooni.

9. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna 12. 08. 2008.a. kokkulepe on tühine ka

viivisemäära osas, võib hageja nõuda kostjalt viivist seadusjärgses viivisemääras. VÕS §

113 lg 1 kohaselt on seadusjärgseks viivisemääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette

nähtud teisiti. Seega on perioodil 1. juuli – 31. detsember 2008 seadusjärgseks

viivisemääraks 4+7 = 11% aastas ( päevas 0, 03%) ja perioodil 1. jaanuar- 30. juuni 2009

2, 5 + 7 = 9, 5 % aastas (päevas 0,026%).

10. Hageja nõuab hagiavalduse parandamise avalduses viivist 226 päeva eest perioodil 5.

oktoober 2008 – 19. mai 2009.a (tlk 38). Kuna kostja on omaksvõtnud, et temal on

seisuga 5. oktoober 2008. a sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustus 6100 krooni,

siis tuleb nimetatud summalt arvestada ka viivist: 87 päeva x 0,03% x 6100 = 159.21

krooni; 139 päeva x 0,026% x 6100 = 220.45 krooni; kokku 159.21 + 220.45 = 379.65

krooni. Kostjalt tuleb viivisena välja mõista hageja kasuks seisuga 19. mai 2009.a 379.65

krooni.

11. Hageja menetluskuluks on tema poolt avaldatu kohaselt üksnes tasutud riigilõiv 4000

krooni. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv hagi rahuldatud osalt tuleb jätta kostja kanda,

ülejäänud hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ja muud hageja kohtukulud tuleb

jätta hageja enda kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

12. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude

nimekirjast, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 450 krooni.

13. TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, § 139 lg 3, § 147 lg 5, § 486 lg 4 ja avalduse esitamise ajal

kehtinud RLS lisa 1 alusel tuli käesolevalt hagilt (põhinõue algselt 16 300 krooni) tasuda

4/4

riigilõivu 1250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 4000 krooni (tlk 24, 25), seega

ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda

ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 4000 – 1250 = 2750 krooni tagastamist.

14. TsMS § 405 lg 1 p 10 ja § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik