2-09-19813/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-19813

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2009.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-19813 Tsiviilasi M S hagi A S vastu elatise nõudes Hagihind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M S ( ) Kostja A S ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A Slt poeg M S kasuks elatis 2175 krooni kuus alates 29.jaanuarist 2009.a. kuni M.S õpingute lõpetamiseni 1.07.2010.a.

3. Otsus tunnistada viivitamata tagatiseta täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista A Slt M S kasuks menetluskulu – õigusabi tasu 75 krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja on sündinud 28.01.1991.a. ja õpib . Hageja vanemad on A J ja A S. Hageja on ema ülalpidamisel. Kuna kostja oma ülalpidamiskohustust ei täida, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja palub kostjalt välja mõista Perekonnaseaduse §-ide 60

2-09-19813

lg 2, 61 lg 1, 4 ning 70 lg 1 alusel elatis 2175 krooni kuus alates 29.01.2009.a. kuni tema õpingute lõpetamiseni , kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja võtab kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Kostja kinnitusel on ta töötu ega saa seetõttu praegu elatist maksta. Töö leidmisel on ta nõus poega toetama. /t.l. 15/.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

5. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

6. Asja menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

2-09-19813

TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 50 000 krooni maksimaalselt 25 000 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud maksedokumendist nähtub, et ta on tasunud OÜ-le Advokaadibüroo Vahur Tänav õigusdokumendi koostamise eest 29.04.2009.a. 75 krooni /t.l. 10/. Arvestades käesolevat tsiviilasja, mis ei ole keerukas ja asjaolu, et kohus lahendab käesoleva hagi eelmenetluses hagi õigeksvõtuga, peab kohus nimetatud õigusabitasu põhjendatuks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on õigusabi tasu 75 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 75 krooni.

Reena Undrest kohtunik