2-09-24170/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-24170 Tsiviilasi CI OÜ hagi AAS vastu kohustuse täitmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: CI OPÜ (rk: XXX; asukoht: XXX) Hageja esindaja: I Kukk (Õigusabi OÜ ) Kostja: AAS (rk: XXX; asukoht: XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja esitas kostja vastu kohtule hagi ja palub kohustada kostjat hagejale üle andma arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte perioodi 20.03.2009-08.05.2009 kohta. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tsiviilasi nr.2-09-24170

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.02.2009 nõude loovutamise lepingu nr 099- 309, millega kostja loovutas hagejale nõude summas 443 246,70 krooni SEAS vastu. Hageja ja SEAS sõlmisid maksegraafiku võla tasumiseks osamaksetena kostja kontole. Lepingu lisa 1 p 2 järgi kohustus kostja tasuma hagejale teenustasu ning lepingu p 4.5 järgi esitama hagejale oma arvelduskonto väljavõtte loovutatud nõude laekumise kohta kostja kontole.

Lepingu p 4.8 järgi kohustus kostja tasuma hagejale teenustasu ka nende summade eest, mis laekuvad SEAS-ilt kostja kontole hageja töö tulemusena pärast lepingu lõppemist. Hageja on korduvalt palunud kostjalt konto väljavõtet ja kinnitust maksegraafikus ette nähtud maksete laekumise kohta, kuid kostja ei ole oma lepinguga võetud kohustust täitnud. Hageja leiab oma 5.08.2009 kohtule esitatud vastuses, et rahaliste nõuete esitamine või mitteesitamine on hageja õigus. Hageja inkasseerimise teenuse tulemusena on SEAS asunud oma võlgnevust kostja ees likvideerima. Teenustasu saamine või mittesaamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja seetõttu ei vaja ka tõendamist. .

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt on hagi ebaõigesti menetlusse võetud. Hageja nõue on esitatud mittekohases menetluses ja mittekohases vormis. Hageja oleks pidanud esitama oma nõude eeltõendamismenetluses. Kostja palub kohtul menetlus lõpetada, sest menetluse jätkamine ei ole lubatud ning on ilmne, et menetluse jätkamine ei ole kumbagi poole huvides. Hagi muutmiseks ei anna kostja nõusolekut.

Hageja poolt esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärkki saavutada. Hageja eesmärgiks on teenustasu saamine, kuid hagis ei ole nimetatud teenustasu suurust, sest hageja ei tea, kas kostjale üldse loovutatud nõudest midagi on laekunud. Hageja on esitanud nõude tulevikunõude aluseksolevate asjaolude tuvastamiseks.

Kostja leiab, et tal ei ole lepingust tulenevalt kohustust esitada hagejale pangakonto väljavõtet. Hageja on esitanud nõude kui valduse üleandmaise nõude. Asjaõigusseadusest tulenevalt saab valduse üleandmist nõuda vaid omanik või muul alusel asja valdust teostama õigustatud isik. Kellelgi ei saa olla õigust valdusele teise isiku konto väljavõttele, pealegi on see pangasaladus. Kostja palub menetluse lõpetada TsMS § 428 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

Lepingu p 4.5.on pooled kokku leppinud üksnes selle, millise tõendiga saab raha laekumist kui asjaolu tõendada. Leping ei näe hagejale ette õigust nõuda väljatrükki endale. Kostja ei ole hagejale konto väljavõtet esitanud, sest selleks puudub vajadus ja kohustus.

Tõele ei vasta hageja väited selle kohta, et SEAS oleks maksegraafikust kinni pidanud. Kostja teada ei ole hageja ja SEAS mingisugust kompromisslepingut sõlminud, sest lepingu projekt jäi allkirjastamata. Hageja ei ole teinud midagi kostja nude inkasseerimiseks SEAS-ilt. Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingu le on hageja teinud juurdekirjutusi, mis ei ole lepingu osaks. Kostja on oma kohustused hageja ees laekunud maksete osas täitnud ja seetõttu palub kostja jäta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus lahendas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Pooled ei ole esitaud kohtule taotlust ärakuulamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Poolte vahel on vaidlus lepingus sisalduva kohustuse olemasolu üle. Vaidluse lahendamiseks tuleb lepingut tõlgendada ja välja selgitada, millele oli lepingu sõlmimisel poolte tahe suunatud.

Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse sätetest, sest poolte vahel on lepinguline suhe. Lepingu sõlmimine, täitmine ja tõlgendamine on reguleeritud võlaõigusseadusega. Kostja viited asjaõigusseadusele ja valduse instituudile on kohatud. Samuti on kohatud kostja viited krediidiasutuste seadusele ja pangasaladuse hoidmise kohustusele. Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 1 reguleerib krediidiasutuse kohustust mitte avaldada temale teada olevaid andmeid kolmandatele isikutele mitte konto omaniku õigusi või kohustusi oma konto kohta käiva informatsiooni suhtes. Isikul on õigus esitada oma konto kohta käivaid andmeid kõikidele isikutele, kellele ta seda soovib teha.

Kohtule esitatud nõuete loovutamise lepingust nr 090-309 nähtub, et kostja on loovutanud hagejale sissenõudmiseks nõude kolmanda isiku vastu. Lepingu p 4.5 sätestab, et kui nõue rahuldatakse Võlgniku või kolmanda isiku poolt vahetult Kliendile osaliselt või täieliult pärast Nõude loovutamist kompromissile, kohustub Klient sellest viivitamatult kompromissile teatama. Klient kohustub 1 pangapäeva jooksul peale kompromissi poolt vastava arve esitamist kandma kompromiss ei arvelduskontole Teenustasu. Viimatinimetatud tähtaja mittejärgimisel maksab Klient kompromissile viivist 0,15 protsenti tähtaegselt tasumata summast iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Kliendi arveldusarve väljatrükk on tõendiks inkasseeritud summa laekumise kohta. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus asub seisukohale, et pooled on lepingus ette nähtud poolte kohustuste fikseerimisel kasutanud kas sõna „kohustus“ või siis kasutanud kindlas kõneviisis sõnastust, mis ei jäta mitmetimõistmist. Näiteks sätestab lepingu p 3.2. selle, et hageja kohustub saatma 3 päeva jooksul peale nõuete loovutamist Võlgnikele kirjalikud teated Nõude loovutamise kohta hagejale. Lepingu p 4.1 sätestab, et Klient maksab hagejale viimase poolt esitatud arve alusel lepingutasu null krooni. Lepingu p 4.5 ei sätesta kostja kohustust arvelduskonto väljatrüki esitamiseks. Seega ei ole hagejal õigust nõuda eraldi kohustuse täitmisena konto väljatrüki esitamist. Kohus ei analüüsi hageja ja kostja väiteid lepingu kohase täitmise üle, kuna hageja ei ole esitanud nõuet lepingud fikseeritud muude kohustuste osas, samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi lepingu täitmise nõudes. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Kohtunik