2-09-6741/20 · 2-09-6741/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

2-09-6741/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu

Kohtukoosseis

koosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Kohtu

Kohtuotsuse

otsuse

otsuse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

23.0

.0

.09.2009.a., Rakvere kohtumaja, Ro

.2009.a., Rakvere kohtumaja, Ro

.2009.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

huaia 8, Rakvere

Tsiviilasja numb

Tsiviilasja number

er

2-09

09-6741

6741

Tsiviilasi

H R

H R’i hagi

’i hagi

’i hagi M R

M R

M R’i vastu elatise suuruse muutmiseks

’i vastu elatise suuruse muutmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Hageja:

:

: H R

H R

H R, isikuk

, isikuk

, isikukood

ood

ood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht:

, elukoht:

, elukoht: xxxx

xxxx

xxxx.

Kostja

Kostja:

:

: M R

M R

M R, isik

, isik

, isikukood

ukood

ukood xxxx

xxxx

xxxx, eluko

, eluko

, elukoht t t t xxxx

xxxx

xxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

17.09.2009.a.

Istungil osalesid

pooled

Resolutsioon:

1.

1. 1. H R

H R

H R’i

’i ’i

’i hagi

hagi

hagi M R

M R

M R’i’i’i’i vastu elatise

vastu elatise

vastu elatise suuruse muutmiseks

suuruse muutmiseks

suuruse muutmiseks rahuldada osaliselt.

rahuldada osaliselt.

2.

2. 2. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista M R

M R

M R’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) H R

H R

H R’i (isikukoo

’i (isikukoo

’i (isikukood

d

d xxxx

xxxx

xxxx) kasuks elatis nende

) kasuks elatis nende

lapse M

lapse M R

R

R’i’i’i’i (sündinud

(sündinud

(sündinud xxxx

xxxx

xxxx) ülalpidamiseks

) ülalpidamiseks

) ülalpidamiseks alates 18.02.2009.a.

alates 18.02.2009.a.

alates 18.02.2009.a. kuni lapse täisealiseks

kuni lapse täisealiseks

saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise

elatusrahana

elatusrahana 2 175

2 175

2 175 ( ( ( (kaks

kaks

kaks tuhat

tuhat

tuhat ükssada seitsekümmend

ükssada seitsekümmend

ükssada seitsekümmend viis) krooni

viis) krooni

viis) krooni, kuid mitte vähem kui

, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Vali

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära.

tsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära.

3.

3. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4.

4. 4. Edasikaebamise kord

Edasikaebamise kord

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule 30

Ringkonnakohtule 30

päeva jooks

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

ul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 l

(TsMS § 442 lg. 6

g. 6

g. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I. Asjaolud.

Hagiavalduse kohaselt poolte abielust on xxxx sündinud tütar M R, kes pärast

abielusuhete lõppemist jäi hageja kasvatada. Kostja pole kunagi lapsele elatist maksnud ega

lapse kasvatamises osalenud. PKS § 60 lg. 1 kohustab vanemaid oma alaealist last ülal

pidama ja sama seaduse § 61 lg. 1 annab vanemale, kelle juures laps elab, õiguse lapsele

elatist nõuda, kui teine vanem keeldub elatise maksmisest. Hageja on esitanud hagi, sest

hageja ei tööta, on kodune ja viibib lapsehoolduspuhkusel. Poolte abielu kestel soetatud

korter jäi kostjale, samuti on kostjal varjatud sissetulekud, mis võimaldavad tal ehitada

maja ja harrastada pillavat eluviisi. Kostja aastaid varjab oma sissetulekuid ja töökohta.

Kostja tegeles juba abielu ajal salaalkoholi müügiga suures koguses ja dokumentide

võltsimisega. Käesoleval ajal maksab kostja elatusraha 1 500 krooni kuus, millest arvatakse

maha tulumaks. Raha maksab kostja kohtutäituri kaudu, kuna pole kunagi olnud

vabatahtlikult nõus elatusraha maksma. Maksed toimuvad ebaregulaarselt ja suure

hilinemisega. Kostja pole mingit muud abi lapsele osutanud ega mingil viisil lapse

kasvatamises osalenud. Hageja on kostjaga pidanud läbirääkimisi elatise suurendamiseks,

kuid hoolimata lubadustest ei ole kostja makstavat summat suurendanud. Lapse

ülalpidamiskulud on umbes 9 000 krooni, millest hageja lapse emana kannaks kulusid 4 500

krooni ulatuses ja lapse isalt tuleks välja mõista 5 696 krooni koos käibemaksuga 21%. Kuna

kostja on aastaid elatist maksnud alla miinimummäära ja ebaregulaarselt, siis on hageja

sattunud majanduslikult raskesse olukorda ja palub kostjalt elatis välja mõista alates 12

kuud enne hagi esitamist, sest ta on olnud teadlik hageja ja lapse olukorrast. Hageja palub

kostjalt välja mõistetud elatusraha suurendada ja mõista kostjalt välja elatis alates

18.02.2008.a. igakuise elatusrahana 5 696 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda.

Kohus 24.04.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale

teadmiseks, kohustas kostjat 14 päeva jooksul kohtule kirjalikult hagile vastama ning

määras eelistungi toimumise aja.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 12.06.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile teatab, et harju

Maakohtu otsusega on kostjalt elatis välja mõistetud igakuise elatusrahana 1 500 krooni.

Kostja on seda kohustust täitnud, on isegi pangast laenu võtnud, et katta elatise maksmise

võlgnevus. Kostja on tütart meeles pidanud jõuludel, sünnipäevadel ja kooli lõpetamisel,

teinud kingitusi ja aidanud tütart ka xxxx tasu maksmisel. Hageja esitatud põhjendused ei

ole õiged. Kostja elab oma uue perega, kuhu kuulub kaks alaealist last, üks seitsme- ja teine

kolmeaastane, abielu ühisvara jagamisel jäänud korteris. Samal pinnal elas kuni

erihoolduskodusse paigutamiseni ka kostja ema N R. Kostja elab hetkel oma elukaaslase

palgast, millest on vaja elatada neli inimest. Lisaks on vaja kostjal kanda 1 500 krooni

hooldekodusse ema ülalpidamiseks pensionist puudujääva summa katteks. Pooleliolev maja,

millele hageja viitab, on soetatud emale kuulunud maja müügist saadud raha arvel. Samas

poolikuks on majaehitus jäänudki. Hageja on müünud 2-toalise korteri Tallinnas, kus tütar

M koos oma vanaema, H emaga elas. Hageja elas ja töötas kuni teise lapse sünnini xxxx ja

eeldatavalt teenis rohkem kui kostja. Hageja elab ka praegu alaliselt xxxx. Kui hageja

ainuisikuliselt otsustas panna tütre xxxx erakooli, palus ta kõik vana kooli ja xxxx kooli

minekuga seonduva asjaajamise võtta enda peale. Siis oli juttu ka aastamaksu tasumise

teemal, kuid aastamaksu lubas hageja ise tasuda. Samas on kostjale teada, et tütar on

jätkanud õpinguid xxxx. Lapse ülalpidamiseks nõutav summa 9 000 krooni on ülepaisutatud

ja ebareaalne. Hageja pole teinud kalkulatsiooni tegelike vajaduste kohta. Kostja varaline

seis ei võimalda maksta ka 4 500 krooni ilma maksuta. Kostja on elatusraha maksnud,

võlgnevus on vaid 2009.a. paar kuud. Võlgnevus juulikuus. Kostja soovib asja arutamist

kohtuistungil, kuid on nõus ka kompromissiga. Kõik kohtukulud palub kostja jätta hageja

kanda.

II.

II. II. Asja kohtulik arutelu.

Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hageja vähendab hagiavalduses nõutavat igakuise elatusraha suurust

ja palub kostjalt elatis välja mõista 3 500 krooni kuus alates aasta enne hagi esitamist ehk

alates 18.02.2008.a. Hageja selgitab, et laps ei õpi enam tasulises koolis ning õppemaksu ei

ole enam vaja maksta, kuid muus osas on kulutused endised, enim on vaja arvutit. Hageja

sissetulek väheneb, sest 2009.a. oktoobrist ei maksta enam vanemahüvitist. Siis jääb

sissetulekuks 300 krooni lasteraha, seni saadud elatusraha 1 500 krooni ja xxxx makstav

lasteraha 90 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ja elatusraha suurendada, sest hagejal on

nüüd ka teine laps, keda on vaja ülal pidada. Hoolimata lubadustest tütrega kohtuda, ei ole

kostja seda teinud ega muul viisil tütart aidanud.

Kostja selgitab, et tal ei ole võimalik rohkem maksta, sest tal on veel kaks poega, kes

hagi rahuldamisel jääksid siis majanduslikult halvemasse olukorda kui hagejaga koos elav

tütar. Praeguse seisuga on kostjal vaja hoolitseda viie inimese eest. Poegade ema on

koondatud, enda töökohas toimub laovarude müük ja kaalutakse, mida firmaga teha, pole

välistatud pankrot. Korteril lasub võlgnevus üle 20 000 krooni, juhatus lähipäevil otsustab,

mis saab, ähvardatakse elektri väljalülitamisega. Ema on xxxx hooldekodus ja tema jaoks on

vaja täiendavalt maksta 1 500 krooni. Ka selles osas on võlgnevus. Eluasemelaenu on vaja

igas kuus tagasi maksta 10 000 krooni. Kuni sai kahest palgast maksta, on püütud ära

maksta pangalaen ja M elatusraha 1 500 krooni. Kaks kuud on ka elatise osas võlgu. Kostja

leiab, et lapse kulutused on ülepaisutatud, hagejal on võimalik minna tagasi oma kõrge

palgaga ja saada töötasu ning leida odavam elamispind või osta korter, kui raha

sissemaksuks on olemas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

III.

III. III. Maakohtu otsuse põhjendused.

Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui

vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt

lapsele elatise välja. Kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud Harju Maakohtu xxxx

kohtuotsusega igakuise elatusrahana 1 500 krooni kuus. Hageja palub väljamõistetud

elatist suurendada ja kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 3 500 krooni.

Vastavalt PKS § 61 lg. 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse

muutumisel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha

määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hinnates lapse

vajadusi hageja esitatud kulutuste nimekirjadest lähtuvalt, leiab kohus, et lapse vajadused

on ebamõistlikult suured, lisatud on kulutused asjadele, mida eeldatavalt soovitakse osta.

Hageja selgitus, et tütrele on vaja seda või teist asja osta selletõttu, et tal neid veel lihtsalt ei

ole, ei ole asjakohane. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal

on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Väljakujunenud

kohtupraktika

kohaselt

ei

pea

hageja,

kes

soovib

elatist

seaduses

sätestatud

miinimumsuuruses, tõendama seda, et see summa on lapse vajadusi arvestades

põhjendatud. Samuti ei ole kujunenud kohtupraktika kohaselt elatise miinimumsumma

nõude esitamisel vajalik, et hageja tõendaks selles summas kulutuste tegemist. PKS § 61 lg.

5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka

juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigile oma

lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.

Kostjal kohustatud vanemana on veel kaks ülalpeetavat poega, kostja töötasu hagi

rahuldamisel ei võimalda kõigile kolmele lapsele samaväärset ülalpidamist kindlustada,

mistõttu kohus võtab arvesse, et riikide poolt makstav toetus lapsele on 1 700 krooni, ja

seda, et riik on kehtestanud summa, millega peaks suutma lapse ülal pidada ja mis on 4 350

krooni, ning suurendab igakuist elatusraha seadusega sätestatud määrani ehk summani

2 175 krooni, rahuldades sellega hagi osaliselt. Asjaolu, et üks vanematest suudab lapsele

oma sissetulekute arvel rohkem võimaldada kui teine, ei tähenda, et tal oleks õigust nõuda

samaväärset summat teiselt vanemalt. Elatusraha on lapse ülalpidamiseks, mitte hagejale

täiendavaks sissetuleku allikaks või hüvitiseks selle eest, et vanem lapsega ei suhtle või

muul viisil last meeles ei pea.

Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 18.02.2009.a. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohus

võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi

kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning

ei esinenud PKS § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja soovib elatise väljamõistmist

tagasiulatuvalt alates 18.02.2008.a. Kohus leidis, et hageja taotlus ei ole põhjendatud

rahuldada, kuna kohtu väljamõistetud elatise maksmise osas 2008.a. ega hagi esitamisel

võlgnevust ei ole. Poolte teatel on võlgnevus paar kuud 2009.a. juulikuust. Järelikult on

lapsevanem seni oma lapse ülalpidamise kohustust täitnud ega ole põhjendatud mõista

elatist välja aasta enne hagi esitamist.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2

kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulusid esitatud ei ole.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70, TsMS §-de 162, 173, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2009. a.

27. oktoobril 2009. a.

Nooremreferent Lea Herne

2-09-6741/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text