2-08-67656/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-67656

1(6)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev

Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-08-67656

Tsiviilasi P L’i kaebus kohtutäitur KPõlts’u 02.10.2008 otsusele täiteasjas nr 025/2008/1181, 025/2008/2326

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja P L (postiaadress xxx); puudutatud isik kohtutäitur KPõlts

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta P L’i kaebus kohtutäitur KPõlts’u 02.10.2008 otsusele täiteasjades nr 025/2008/1181, 025/2008/2326 rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud P L’i kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD 15.10.2008 esitas P L (avaldaja/sissenõudja) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur KPõlts’u otsusele täiteasjas 025/2008/1181, 025/2008/2326.

Avalduse kohaselt esitas 12.09.2008 sissenõudja P L kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades 025/2008/1181 ja 025/2008/2326, milles palus tunnistada kohtutäituri tegevus jaotuskava väljamaksete tegemisel ebaseaduslikuks ning tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, millega jättis väljastamata täitetoimikute materjalid sissenõudjale vaatamata sellekohasele seaduslikule taotlusele ning jättis väljastamata õiendi väljamaksete aja ja suuruse kohta.

Tsiviilasi nr 2-08-67656

2(6) Kohtutäitur jättis 02.10.2008 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et menetlusökonoomikale toetudes ei ole õigust täitetoimikuga tutvuda.

Avaldaja leiab, et jaotuskava ei saa TMS järgi lugeda kinnitatuks osaliselt ning kohtutäitur on meelevaldselt tõlgendanud TMS § 109. Kinnitamata jaotuskava alusel teostatud väljamaksete motiiv selgub kohtutäituri otsusest, milles kohtutäitur kinnitab väljamakse tegemist ka endale.

Kaebuse esitaja on palunud tühistada KPõlts’u 02.10.2008 otsus ning tunnistada kohtutäitur KPõlts’u tegevus kinnitamata jaotuskava alusel väljamaksete tegemisel ebaseaduslikuks, lisaks tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, millega jättis väljastamata täitetoimiku materjalid sissenõudjale ning kohustada kohtutäiturit toimiku materjalid viivitamatult väljastama.

Kaebuse esitaja on märkinud muu hulgas, et ei soovi osaleda kohtuistungil ning nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT Kohtutäitur KPõlts on esitanud kirjaliku vastuse esitatud kaebusele, mille kohaselt ei nõustu kaebuses toodud asjaoludega.

Kohtutäitur KPõlts`i menetluses on sissenõudja IA, isikukood xxx avalduse ja Tallinna notar J Hargi 28.12.2005.a. notariaalakti (hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, not.reg.nr xxx) alusel algatatud menetlust MK`u, isikukood XXX, vara (kinnisasi, reg.osa nr XXX) suhtes, täiteasjas nr 025/2008/2326, võlgnevuse sissenõudmiseks, millele lisanduvad täitekulud.

Kohtutäitur KPõlts menetluses on AP`i, isikukood XXX, avalduse ja Tallinna notar M Veskimäe 31.03.2006.a. notariaalakti (hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, not.reg.nr XXX) alusel algatatud menetlust MK`u, isikukood XXX, vara (kinnisasi, reg.osa nr XXX) suhtes, täiteasjas nr 025/2008/1181, võlgnevuse sissenõudmiseks, millele lisanduvad täitekulud.

MK`u suhtes teiste sissenõudjate kasuks läbiviidavad täitemenetlused: kohtutäitur P L alustas täitemenetlust täiteasjas nr 017/2008/3869, Nordea Bank Finland Plc, Soome Vabariigi, reg.kood 1680235-8, avalduse ja Tallinna notar K Kartau 16.12.2003 notariaalakti (hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, not.reg.nr XXX) alusel võlakohustuste täitmiseks ning kohtutäituri tasu otsuse sissenõudmiseks.

Kohtutäitur P L esitas 12.05.2008 kohtutäitur KPõlts`ile avalduse täitemenetlusega ühinemiseks nimetatud täiteasjade menetlemise raames. Kohtutäitur KPõlts on teinud 26.05.2008 ühinemisotsuse, mille kohaselt lubas Nordea Bank Finland Plc`l ja Tallinna kohtutäitur P L`il osaleda täitemenetlustes nr 025/2008/1181 ja 025/2008/2326.

Kohtutäitur KPõlts leiab, et väide täitetoimikuga tutvumise motiivi puudumise kohta kaebajal on kaebaja meelevaldne väide, sest selliseid seisukohti kohtutäituri 02.10.2008 otsuses ei leidu. Kaebajale on kätte toimetatud kõik seadusega sätestatud kättetoimetamist nõudvad menetlusdokumendid.

Kohtutäitur KPõlts`ile jääb ebaselgeks, milles seisneb kaebajale tekitatud kahju, tulenevalt TMS § 109 tõlgendusest ja sissenõudjatele väljamaksete tegemisest. Kaebaja ei ole suvatsenud

Tsiviilasi nr 2-08-67656

3(6) oma väiteid kahju tekitamise kohta reaalseid asjaolusid arvestades, põhjendada või esitada vastuväiteid kohtutäituri 02.10.2008 otsuses toodud põhjendustele.

Kohtutäitur KPõlts osundab, et sissenõudjale (kohtutäitur P L`ile) väljamakse tegemise õigus selgub kohtumenetluse käigus, tulenevalt järgnevast. Kohtutäitur KPõlts koostas 04.07.2008 tulemi jagamise akti, mille kohaselt kuuluvad väljamaksed tegemisele kohtutäitur KPõlts`ile (summas 108 372,23 krooni – „0“ järjekoht), kohtutäitur P L`ile (summas 179 507.- krooni, „0“ järjekoht), Nordea Bank Finland Plc`le (summas 2 025 000.- krooni „I“ järjekoht) ning IA`le (summas 187 120,77 krooni „II“ järjekoht).

IA esitas Harju Maakohtusse hagiavalduse 04.07.2008 koostatud jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjades nr 025/2008/1881, 025/2008/2326 ja 025/2008/3869, mille kohaselt taotleb hageja nimetatud jaotuskava muutmist selliselt, et lugeda kohtutäitur P L`i nõue summas 179 507 krooni, vastavalt TMS § 174 lg 3 p 3 kohaselt, rahuldatavaks nõudeks peale selle sissenõutavaks muutumist. Seega kuuluvad kohtumenetluses tuvastamisele nõude sissenõutavusega seotud asjaolud, mis mõjutavad otseselt vaidlustatud nõude väljamaksmise võimalikkust. Kohtutäitur KPõlts analüüsis väljamaksete tegemisel kujunevat olukorda ning leidis, et väljamaksete tegemine teistele sissenõudjatele ei mõjuta kohtutäitur P L`ile väljamaksmisele kuuluva osa suurust, veelgi enam – väljamakseid ei ole tehtud kohtutäitur P L`ile jaotuskava järgi määratletud makseosa arvelt. Kohtutäitur osundab, et kohtutäitur P L`i vastu esitatud hagiavalduse rahuldamisel võivad aga praktikas muutuda (suureneda) teistele (v.a. Nordea Bank Finland Plc, kohtutäitur P L) sissenõudjatele väljamaksmisele kuuluvad summad, mistõttu ei ole vaidlustatud osas (s.o. kohtutäitur P L`ile) tulemi jaotamise akti järgi väljamakse tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mõistlik jätta vaidlustamata nõuete osas väljamaksete tegemist viibima, kuna selline olukord tekitab otseselt kahju nimetatud sissenõudjatele (N: raha võimalikul hoiustamisel saamata jäänud intress, raha täiendaval laenamisel intressimaksete kulu vms). TMS § 109 mõttest ja sätetest ei tulene keeldu väljamaksete tegemist eelkirjeldatud olukorras. Kaebajale jaotuskava järgi ettenähtud väljamakse on eelviidatud kohtuvaidluse (IA hagi vs kohtutäitur P L) tõttu välja maksmata.

Kohtutäitur KPõlts on seisukohal, et väljamaksete teostamisel ei ole rikutud kaebaja õigusi, kaebajal puudub tegelikkuses õigustatud huvi teistele sissenõudjatele tehtud väljamaksete tagasinõudmiseks, sest kaebajale väljamaksmisele kuuluv makseosa tegelikkuses ei muutu (ei suurene) kaebaja suhtes tulemi jaotamise akti vaidlustamisega. Kaebajale on tagatud väljamakse tegemine koheselt, selleks õiguslike takistuste äralangemisel (algatatud hagimenetluses jõustunud kohtulahendi jõustumisel, millest nähtuvad menetlusosaliste õigused). Lisaks ei keela TMS expressis verbis väljamaksete tegemist kohtutäitur KPõlts poolt teostatud korras. Tulemi jagamise akt tuleb lugeda vaidlustatuks vaid osaliselt – kaebajale ettenähtud makse osas ning teiste sissenõudjate osas aga kinnitatuks.

Kohtutäitur KPõlts on seisukohal, et kaebaja taotlus – nõuda kohtutäituri ametialasele arveldusarvele tagasi väidatavalt ebaseaduslikult väljamakstud summad – teenib tegelikkuses teistele võlausaldajatele teadlikku kahju tekitamise eesmärki, sest miks peaks näiteks Nordea Bank Finland PLC jt võlausaldajad tagastama kohtutäiturile juba neile väljamakstud summad, kuivõrd nende väljamaksmine ja ka väljamakstu tagasinõudmine ei mõjuta kaebaja õiguslikku (varalist) seisundit mitte mingilgi moel ning see asjaolu on kaebajale, kui tegutsevale kohtutäiturile, väga hästi teada. Kohtutäitur KPõlts on seisukohal, et selleks (s.t. teistele sissenõudjatele väljamakstud summade tagasinõudmiseks) puudub igasugune mõistlik põhjendus. Lisaks ei tulene niisuguse nõude esitamise õigus seadusest vaid põhineb kaebaja subjektiivsele arusaamale ja ebaselgele motiivile (seadus ei sätesta, et jaotuskava järgi raha

Tsiviilasi nr 2-08-67656

4(6) saama õigustatud isikul oleks nõudeõigus teistele sissenõudjatele väljamakstud rahasummade tagasinõudmiseks väljamakse tegija kontole).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt, õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama §-i lg 2 järgi, õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kaebaja nõude esitamise ja rahuldamise eesmärk on ilmselt teistele isikutele kahju tekitamine, kuivõrd väljamakstud rahade tagasinõudmine ei mõjuta mitte mingilgi moel kaebaja varalisi õigusi, sh ei halvenda neid. Eeltoodule tuginedes ei ole asjakohane viidata kohtutäitur KPõlts poolt jaotuskava alusel tehtud väljamaksete ebaseaduslikkusele (raha on saanud vaid selleks õigust omavad isikud jaotuskavas sätestatud ja vaidlustamata ulatuses). Kohtutäitur KPõlts leiab, et kohtu koormamine ülalviidatud kaebusega, eelkõige põhjusel, et kaebaja ei soovi tulla kohtutäitur KPõlts büroosse täitetoimikuga tutvuma, on allakirjutanu hinnangul põhjendamatu kohtu koormamine õigusvaidlusega, mille lahendamiseks on vajalik kaebajal, kui õiguslikke eriteadmisi omaval isikul, vaid üles näidata mõistlikkust ja head tahet. Kaebuse motiivid on kohtutäitur KPõlts`i arvates, kõike ülaltoodut arvestades, alusetult koormav, ebaselge ning täielikult asjakohatu.

Kokkuvõtvalt leiab kohtutäitur KPõlts, et kuivõrd menetlustoimingud on tehtud õiguspäraselt, kohtutäituri 02.10.2008 on õiguspärane, siis puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

Kohtutäitur KPõlts palub käesolevat kaebust arutada kohtuistungil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse TMS alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas.

Avaldaja esitas 15.10.2008 kohtutäituri 02.10.2008 otsusele kaebuse täiteasjas 025/2008/1181, 025/2008/2326. Avaldaja palub tunnistada kohtutäitur KPõlts’u tegevus kinnitamata jaotuskava alusel väljamaksete tegemisel ebaseaduslikuks, lisaks tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, millega jättis väljastamata täitetoimiku materjalid sissenõudjale ning kohustada kohtutäiturit toimiku materjalid viivitamatult väljastama.

TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-08-67656

5(6)

Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja tõenditega leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna otsus on tehtud järgides seadusi ning kohtutäituri ametile seatud nõudeid ja põhimõtteid.

Avalduse kohaselt esitas 12.09.2008 sissenõudja P L kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades 025/2008/1181 ja 025/2008/2326, milles palus tunnistada kohtutäituri tegevus jaotuskava väljamaksete tegemisel ebaseaduslikuks ning tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, millega jättis väljastamata täitetoimikute materjalid sissenõudjale vaatamata sellekohasele seaduslikule taotlusele ning jättis väljastamata õiendi väljamaksete aja ja suuruse kohta. Avaldaja märgib, et TMS § 109 lg 3 sätestab, et kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi selle alusel välja. Antud juhul on avaldaja hinnangul kohtutäitur vaatamata täitemenetluse formaliseerituse printsiibile asunud hindama materiaalõiguslikke asjaolusid. Jaotuskava ei saa TMS järgi lugeda kinnitatuks osaliselt. Kohtutäitur on meelevaldselt tõlgendanud TMS § 109.

Kaebuse esitaja on palunud tühistada KPõlts’u 02.10.2008 otsus ning tunnistada kohtutäitur KPõlts’u tegevus kinnitamata jaotuskava alusel väljamaksete tegemisel ebaseaduslikuks, lisaks tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, millega jättis väljastamata täitetoimiku materjalid sissenõudjale ning kohustada kohtutäiturit toimiku materjalid viivitamatult väljastama.

Kohus leiab, et avaldaja esitatud vastuväited ei anna alust 02.10.2008 kohtutäituri KPõlts’u otsuse tühistamiseks. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on IA esitanud Harju Maakohtusse hagiavalduse 04.07.2008 koostatud jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjades nr 025/2008/1881, 025/2008/2326 ja 025/2008/3869, mille kohaselt taotleb hageja nimetatud jaotuskava muutmist selliselt, et lugeda kohtutäitur P L`i nõue summas 179 507 krooni, vastavalt TMS § 174 lg 3 p 3 kohaselt, rahuldatavaks nõudeks peale selle sissenõutavaks muutumist. Kaebuse esitaja olukord ei ole muutunud, kuna talle senise kava kohaselt väljamaksmisele kuulunud summa on kohtutäituri arvel olemas. Teistele isikutele, kellele oleks ka vaidlustatud jaotuskava kohaselt jätkunud nõude rahuldamiseks, väljamaksete tegemine, ei saa mõjutada kaebuse esitaja olukorda. Käimasolevas kohtumenetluses T.A ja P.Li vahel kuuluvad tuvastamisele nõude sissenõutavusega seotud asjaolud, mis mõjutavad otseselt vaidlustatud nõude väljamaksmise võimalikkust.

Avaldaja on märkinud muu hulgas, et kohtutäitur KPõlts on takistanud sissenõudjal oma õiguste realiseerimist, mida näeb ette TMS § 35 lg 1. Kohtule jääb selgusetuks, millele tuginevad avaldaja taolised väited, kuna kohtutäitur on osundanud muu hulgas ka oma 02.10.2008 otsuses võimalusest tutvuda täitetoimikuga ning seeläbi realiseerida ülalnimetatud sättes märgitud õigusi. Esitatud asjaoludele tuginedes nähtub, et avaldaja ei ole ise oma õigust materjalidega tutvumiseks kasutanud ning seega ei saa kohtutäitur KPõlts’ule ette heita TMS §

35 lg-s 1 sätestatud õiguste rikkumist. Kohus leiab, et on alusetu samastada menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga läbi kogu sellest toimikust tehtud ärakirjade nõudmise. Kui tutvudes toimikuga leiab menetlusosaline, et tal on vajalik mingitest (ka kõigist) dokumentidest ärakirjad, siis selline õigus tal on, kuid öelda, et täitur on esitaks kogu täitetoimikust ärakirjad, et saaks teine osaline tutvuda toimikuga, on oma protsessuaalsete õiguste kuritarvitamine.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilasi nr 2-08-67656

6(6)

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Hannes Olev Kohtunik