2-09-14489/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-14489

TARTU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2009.a., Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21.09.2009.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

BAKT Autotehnika AS hagi Peeter Pihelgas vastu

179 287.60 krooni nõudes

Hagihind

179 287.60 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

Hageja: BAKT Autotehnika AS (rk 10113076,

asukoht Pärnu mnt 137, Tallinn 11314)

-

Hageja esindaja: vandeadvokaat Leonid Tolstov

(Advokaadibüroo Paul Varul, Soola 3 Tartu)

-

Kostja: Peeter Pihelgas

-

Kostja

esindaja:

vandeadvokaat

Andrus

Lillo

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu

51003)

RESOLUTSIOON

Juhindudes

VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145;

TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Peeter Pihelgas´elt BAKT Autotehnika AS kasuks 149 287.60 krooni.

3. Jätta menetluskulud Peeter Pihelgas´e kanda.

4. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BAKT Kaubanduse AS (praeguse ärinimega BAKT Autotehnika AS) sõlmis AS-ga

Autoring 09.10.1997.a. kokkuleppe BOSCH autotoodete, tööriistade ja Blaupunkt

autoraadiote ostu-müügilepingu. Koostöölepingu alusel kohustus hageja müüma ning

AS Autoring ostma lepingu esemeks olevaid kaupu vastavalt lepingus märgitud

korrale ja tingimustele (tl 3, 10-15). 05.12.1999.a. sõlmisid hageja ja AS Autoring

juhatuse liige Peeter Pihelgas käenduslepingu ülalnimetatud koostöölepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks (tl 16-17). Käenduslepingu punkt 1 kohaselt

kohustus Kostja tagama tähtaegse ja tingimusteta AS Autoring Koostöölepingust,

kõikidest selle juurde edaspidi sõlmitavatest lisadest, kokkulepetest ja protokollidest

tulenevate kohustuste täitmise hageja ees. Käenduslepingu punkt 2 kohaselt

vastutavad AS Autoring ja kostja hageja ees solidaarselt (tl 16).

2. 2008.a. novembris ja detsembris müüs hageja AS-le Autoring koostöölepingu alusel

kaupu kogusummas 167 127,60 krooni eest, mille kohta hageja on esitanud AS-ile

Autoring kakskümmend üks arvet. Arvete kättesaamist on kinnitanud 09.02.09

elektronkirjaga ka kostja. Vaatamata maksetähtpäevade saabumisele AS Autoring

nimetatud arveid tasunud ei ole (tl 4).

3. 28.01.2009.a. saatis hageja tähitud postiga AS-le Autoring võla tasumise nõude,

millega juhtis võlgniku tähelepanu müügilepingutest tulenevate rahaliste kohustuste

rikkumisele. Võlanõude kohaselt tuli AS-il Autoring võlgnetav summa 167 127,60

krooni tasuda hagejale hiljemalt 31.01.2009.a. AS Autoring võlgnetavat kohustust

nimetatud tähtpäevaks ei täitnud (tl 4, 62-63). 04.02.2009.a. edastas hageja kostjale

tähitud kirjaga nõudeavalduse võlgnetavate kohustuste täitmiseks summas 167 127,60

krooni. Võlanõude alusel tuli kostjal võlgnetavad kohustused täita hiljemalt

15.02.2009.a. Kostja käenduslepingust tulenevaid kohustusi saadetud kirja peale ei

täitnud (tl 4, 64-65).

4. 03.03.2009.a.

avaldati

Ametlikes

Teadaannetes

väljavõte

Tartu

Maakohtu

kohtumäärusest AS Autoring pankroti väljakuulutamise kohta.

5. 12.03.2009.a. saatis hageja AS-le Autoring ja kostjale täiendavad võlanõuded, milles

palus võlgnetavad kohustus täita hiljemalt 20.03.2009.a. Ühtlasi hoiatas hageja, et

võlgnetavate kohustuste mittetäitmisel on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks

pöörduma kohtusse. Võlgnikud võlgnetavaid kohustusi tähtpäevaks ei täitnud (tl 4, 66-

69).

6. 20.03.2009.a. jõudis hageja esindajani kostja 17.03.2009.a. saadetud kiri, milles kostja

palus saata talle Koostöölepingu ning Käenduslepingu koopiad. Hageja esindaja

edastas lepingute koopiad kostjale 20.03.2009.a. ning kostja sai lepingute koopiad

kätte 23.03.2009.a. Kostja Käenduslepingust tulenevaid kohustusi vaatamata lepingute

kättesaamisele ei ole täitnud (tl 4).

7. 27.04.2009.a. esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastuses teatas kostja, et

tunnistab nõuet 30 000 krooni ulatuses, kuna selline summa on kokku lepitud

käendatava lepingu lisas 3 (tl 75, 77) kui võlguoldava summa maksimaalmäär. Samuti

märkis kostja, et kui menetlusosalised ei aktsepteeri nimetatud kokkulepet kui

käendaja vastutuse maksimaalmäära, tuleb arvestada võlaõigusseaduse (VÕS)

tarbijakäenduse kohta käivaid sätteid. Kostja on seisukohal, et tuleb hinnata kostja

huvi antud tehingus. Kostja kinnitab, et tema tegevus käenduse andmisel ei olnud

majandus- ja kutsetegevusest lähtuv. Riigikohtu praktikale tuginedes (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 05.11.2008.a. otsus 3-2-1-89-08) tuleb asuda seisukohale, et kuna

kostja ei olnud käenduslepingu kehtivuse ajal AS Autoring ainsaks või põhiliseks

aktsionäriks, ei ole tema käenduslepingut sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses

ning

sõlmitud

käenduslepingut

tuleb

käsitleda

tarbijakäendusena.

Kui

menetlusosalised nimetatud kokkulepet käendaja vastutuse maksimaalmäärana ei

aktsepteeri, on tehing tühine, kuivõrd see on tarbijakäenduslepingu puhul vastutuse

maksimaalmäära märkimata jätmise tagajärjeks (tl 75). Kostja kinnitas, et on 30 000

krooni hagejale tasunud (tl 76, 79).

8. 18.05.2009.a. esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja

väide selle kohta, et pooled on eelpool nimetatud käenduslepingu lisas 3 kokku

leppinud kostja vastutuse maksimummääras ei vasta tõele. Kostja vastutus

käenduslepingu alusel saab olla piiratud üksnes juhul, kui lepingupooled on

käenduslepingus selles kokku leppinud või on käendaja vastutus piiratud seadusest

tulenevalt. Antud juhul aga pole kumbki alternatiividest täidetud. Kostja on tuletanud

käendaja vastutuse piirmäära hageja ja AS Autoring kui põhivõlgniku vahelisest

lisakokkuleppest, millega hageja ja põhivõlgnik on kokku leppinud pooltevahelise

koostöölepingu arveldamise asjaoludes (tl 82). Koostöölepingu lisa nr 3 sisu on anda

hagejale õigus rakendada põhivõlgniku suhtes lisas sätestatud maksetähtaegu ja

krediidilimiite. Lepingu alusel on kaupade tellimuse sisse andnud AS Autoring, kelle

juhatuse liikmeks oli kostja (tl 82).

9. Kostja ei saanud käendajana eeldada, et tema vastutus on piiratud 30 000 krooniga,

kuna pooled ei ole selgesõnaliselt vastavasisulises tingimuses käenduslepingus kokku

leppinud. Samuti märgib hageja, et hageja ja põhivõlgnik on päev enne

käenduslepingu sõlmimist kostjaga sõlminud omavahel lisakokkuleppe, millega

suurendati võlgnevuse saldot 100 000 kroonini (tl 83).

10. Hageja ei nõustu kostjaga, nagu oleks pooltevahelise käenduslepingu näol tegemist

tarbijakäendusega VÕS § 143 lg 1 tähenduses, kuna see eeldab, et käendajaks on

tarbija – füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna kostja on AS Autoring juhatuse liige ja aktsionär,

on ta põhivõlgnikuga tugevalt seotud ning tema huvid langevad kokku põhivõlgniku

huvidega. Põhivõlgniku majandus- või kutsetegevust tagades ja soodustades peab

käendaja otseselt silmas ka enda huve ning sellest tulenevalt ei saa kostja poolt

sõlmitud käenduslepingut lugeda sõlmituks väljaspool iseseisvat majandus- või

kutsetegevust.

Juhatuse

liikme

ja

aktsionärina

tegutsev

käendaja

näitab

käenduslepingu sõlmimisel võlausaldajale otsest ja vahetut tahet olla seotud äriühingu

riskidega ning vastavaid riske tagada. Seega tuleb käenduslepingu tõlgendamisel

arvestada ka käendaja poolt võlausaldajale väljendatud ning võlausaldaja jaoks

äratuntavat ning olulist tähendust omava käendaja tahte ja huviga (tl 84).

11. Ka viitab hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2006.a. otsuses 3-2-1-8-06

väljendatud seisukohale, mille kohaselt täiendab tarbija mõistet tarbijakaitseseaduse §

2 lg 1: tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa

või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kuna kostja

oli AS Autoring juhatuse liige ning aktsionär, seondub käendusleping otseselt tema

majandus- või kutsetegevusega. Seetõttu ei ole kostja antud olukorras käsitletav

tarbijana (tl 84-85).

KOHTUISTUNG

12. 25.05.2009.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled varem avaldatud seisukohtade

juurde. Hageja kinnitas, et kostja on tasunud 30 000 krooni. Kostja selgitas, et tarnija

küsis käendust, kuna AS Autoring oli varasemate tarnete eest võlgu jäänud. Samuti

kinnitas kostja, et kui tal ei oleks olnud AS-ga Autoring mingisugustki seost, ei oleks

ta käendust andnud. Kostja avaldas, et on nõus kompromissi sõlmimisel tasuma kokku

kuni 125 000 krooni. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. Kohus andis pooltele

võimaliku kompromissi sõlmimiseks aega kuni 10.06.2009.a. ning selgitas, et

kompromissi mittesaavutamisel jätkab kohus asja arutamist kirjalikus menetluses (tl

92-93).

13. Kohtu määratud tähtpäevaks pooled kompromisslepingut ei esitanud. 10.07.2009.a.

esitas kostja kohtule omapoolsed täiendavad seisukohad. Kostja kinnitas, et käendas

AS Autoring poolt võetud kohustusi üksnes lojaalsusest ning igasugune juhatuse

liikme ametiülesannetest tulenev huvi selleks puudus. Samuti rõhutas kostja, et oleks

käenduslepingu sõlminud ka siis, kui ta ei oleks olnud juhatuse liige, sama oleksid

teinud ka teised juhtivspetsialistid (kostja lisas ka kirjad teistelt AS Autoring

töötajatelt, kes kostja öeldut kinnitasid; tl 96-97; 104-106). Ka selgitas kostja, et

äriühinguga seotud olulistes küsimustes võttis otsuseid vastu enamusaktsionäride poolt

määratud nõukogu, kellel puudus kostjaga vähimgi side. Nõukogu kontrollis ka kostja

igapäevast tegevust – olemasoleva majandustegevuse (autode müük ja hooldus)

efektiivsem korraldamine (tl 99). Muus osas jäi kostja varem avaldatud seisukohtade

juurde.

14. 04.08.2009.a. esitas hageja oma vastuse kostja täiendavate seisukohtade osas. Hageja

leiab, et kostja on alusetult taandanud vaidlusaluse küsimuse lahendamise võimaliku

kasu saamisele/mittesaamisele. Käendusest reeglina käendaja kasu ei saagi, käendus

on oma olemuselt kohustus, millega võivad kaasneda vaid täiendavad kulutused.

Käendust

andes

ei

teinud

kostja

äriühingule

pelgalt

teenet,

käenduse

andmisest/mitteandmisest sõltus edasine kaupade tarnimine. Ka on kostja juhatuse

liikmena 04.02.1999.a. allkirjastanud krediidilimiidi suurendamise kokkuleppe, milles

pooled on kokku leppinud, et AS BAKT Kaubandus sõlmib P.Pihelgasega

käenduslepingu. Kostja on kokkuleppe sõlminud juhatuse liikme kutsetegevuse

raames ja seega võtnud ka endapoolse käenduse andmise otsuse vastu kutsetegevuse

raames (tl 114). Kuna äriühingu nõukogu otsustusprotsessidesse ei sekkunud, on alust

arvata, et kostja võttis juhatuse liikmena ainuisikuliselt vastu otsuseid kõnesolevate

tehingute tegemiseks ning puudub alus tema tarbijana käsitlemiseks. Kostja lisatud

teiste AS Autoring töötajate kirjad käenduse andmise kohta tuleb jätta tähelepanuta,

kuivõrd need on pelgalt arutlused ega selgita, kas kostja andis käenduse tarbijana või

juhatuse liikme kutsetegevuses. Ka on kostja viidatud Riigikohtu lahend mõnevõrra

eksitav, kuna viidatud lahendis on analüüsitud konkreetset olukorda, kus juhatuse liige

on olnud samaaegselt äriühingu ainu- või enamusosanik. Küsimusele, mis saab siis,

kui juhatuse liige omab käendatavas ühingus vähemusosalust, selget vastust antud ei

ole (tl 115-116).

15. 18.08.2009.a. esitas kostja oma seisukohad hageja seisukohtade osas. Kostja selgitas,

et Riigikohus on eelpool viidatud lahendis (3-2-1-89-08) asunud seisukohale, et

käenduse saaja on tõendamiskoormisest vabastatud üksnes juhul, kui käenduse andja

on käendatava äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Hageja ei

ole tõendanud, et kostja sõlmis käenduslepingu üksnes seetõttu, et oli äriühingu

juhatuse liige. Kostja selgituste kohaselt on hageja valesti tõlgendanud käenduse

andmise põhjusi. Kostja andis käenduse üksnes lojaalsusest, käenduse andmisest ei

sõltunud AS Autoring edasine tegevus, nagu hageja on märkinud (tl 120-121). AS

Autoring töötajate kirjad ei ole asjakohatud, kuivõrd sisaldavad isikute arvamust, kes

olid kostjaga võrreldavas olukorras. Isikud avaldavad oma seisukohti käenduse

andmise osas (tl 122).

KOHTU SEISUKOHT

16. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse

seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit

2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa

seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuivõrd kõnealuse käenduslepinguga

käendati pikaajalisest suhtest tulenevaid kohustusi, tuleb asuda seisukohale, et

käenduslepingu näol on tegemist kestvuslepinguga ning sellele tuleb kohaldada

võlaõigusseaduse sätteid.

17. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi

või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust

nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1

tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

18. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees

põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik

ja käendaja kohustuste rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõikest 2

tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest. Kuna AS Autoring omapoolset kohustust BAKT Kaubanduse

AS-le ei täitnud, on BAKT Kaubanduse AS hagi Peeter Pihelgase kui käendaja vastu

õigustatud.

19. Vaidlusi on tekitanud kostja antud käenduse tõlgendamine. Kostja on väljendanud

seisukohta, mille kohaselt sõlmis AS-ga Autoring käenduslepingu lojaalsusest

äriühingu vastu ning sellel puudus igasugune seos majandus- või kutsetegevuse

edendamisega. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäenduslepingus käendajaks tarbija.

Tarbijakaitseseaduse § 2 punkti 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse

või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema

majandus- või kutsetegevusega. Kostja ise on 25.05.2009.a. toimunud kohtuistungil

selgitanud, et tarnija küsis käendust, kuna AS Autoring oli varasemate tarnete eest

võlgu jäänud. Samuti kinnitas kostja, et kui tal ei oleks olnud AS-ga Autoring

mingisugustki seost, ei oleks ta käendust andnud. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et kostja, olles AS Autoring juhatuse liige ja aktsionär, tegutses siiski

äriühingu huve arvestades ning selle majandus- ja kutsetegevust edendades.

20. Juhatus on äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt aktsiaseltsi juhtimisorgan, kelle

ülesandeks ongi aktsiaseltsi juhtimine, selle igapäevase töö korraldamine kõige

otstarbekamal viisil. Kostja ülesanne oli aktsiaseltsi juhtimine. Väide, justkui oleks

käendus kvalifitseeritav tarbijakäendusena, kuna kostja tegutses käenduse andmisel

ettevõtte patrioodina, ei ole põhjendatud. Kohus möönab, et AS Autoring pikaajalise

töötajana võis kostjal olla ettevõttega tugevam isiklik suhe, kuid tarbijakäenduse kui

sellise sisu ning poolte avaldatut arvestades ei ole siiski piisavalt alust kostja antud

käenduse kvalifitseerimiseks tarbijakäendusena. Sellest tulenevalt ei pea kohus

vajalikuks

käsitleda

ka

käendaja

vastutuse

maksimaalmäära

puudumist

käenduslepingu tühisuse alusena.

21. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on tema enda seletuse kohaselt olnud AS

Autoring ainuke juhatuse liige väga pikka aega. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet

selle kohta, et juhatuse liige oli allutatud AS Autoring nõukogu igapäevasele ning

üksikasjalikule kontrollile, ei ole kohtule esitatud.

22. Kohtule on esitatud rida elektronkirju (tl 104-106), milles kindlaksmääramata

positsiooniga isikud on väidetavalt avaldanud nõusolekuid käenduse andmiseks AS

Autoring kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et nende kirjade põhjal ei saa kostjat

vabastada käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kirjade autorid ei ole

olnud kostjaga võrreldaval positsioonil (juhatuse liikmed) AS-s Autoring, samuti on

tegemist üksnes teoreetiliselt tekkida võivate kohustustega, millele ei järgne reaalseid

tagajärgi. Neil asjaoludel saab iga isik kinnitada, et oleks kunagi minevikus andnud

käenduse AS Autoring kohustuste täitmiseks. Tegelikkuses on seda teinud siiski vaid

kostja, so AS Autoring juhatuse liige konkreetse tarnija (hageja) võimalike nõuete

tagamiseks.

23. Kostja on leidnud, et hagejale antud käendust on hageja ja AS Autoring

lisakokkulepetega piiranud kas 30 000 (tl 77) või 100 000 (tõendit ei ole kohtule

esitatud, kuid pooled ei ole seda asjaolu vaidlustanud) krooniga. Kohus leiab, et

taolised kokkulepped ei ole siduvad kostjale. Samuti oli kostja, kui AS Autoring

juhatuse liige, pädev tagama võlasaldo jäämise viidatud kokkulepete piiridesse.

Hageja ühepoolse tegevusega ei olnud võimalik kostjale tekitada kokkuleppelisi piire

pletavaid võlasaldosid. AS-l Aujtoring oli alati võimalus võla suurenemisel uusi

tellimusi mitte esitada või saadetud kaup tagastada. Hageja on saatnud kostjale

erinevaid kaupu (tl 18-60) perioodil 10.11. – 29.12.2008.a, so ajal, millal kostja pidi

AS Autoring juhatuse liikmena teadma, et ettevõtte majanduslik olukord suure

tõenäosusega ei võimalda arvete tasumist. AS Autoing pankrot kuulutati välja Tartu

Maakohtu (Valga Kohtumaja) 03.03.09. määrusega.

24. Peeter Pihelgas´elt tuleb BAKT Autotehnika AS kasuks välja mõista 149 287.60

krooni (179 287.60 – 30 000).

25. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud

jätta kostja kanda.

Kohtunik