Legislator Case Law & Legislation
2-09-12304/3 AI generated

2-09-12304/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-09-12304/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Urmas Leht’ilt Eesti Vabariigi kasuks 70 357 (seitsekümmend tuhat kolmsada Eesti Vabariigi kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks väljamõistetud

Legislator headnote

AI generated

2-09-12304/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Urmas Leht’ilt Eesti Vabariigi kasuks 70 357 (seitsekümmend tuhat kolmsada Eesti Vabariigi kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks väljamõistetud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-09-12304

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-12304

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Urmas Leht’i vastu 70 357,28 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

70 357,28 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja

Eesti

Vabariik

Sotsiaalkindlustusameti

Tartu

Pensioniameti kaudu (registrikood 70001975; asukoht

Põllu 1A, 50303 Tartu); esindaja Kati Kümnik;

-

kostja Urmas Leht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Urmas Leht’ilt Eesti Vabariigi kasuks 70 357 (seitsekümmend tuhat kolmsada

viiskümmend seitse) krooni ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti.

3. Eesti Vabariigi kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks väljamõistetud

summa kanda üle Rahandusministeeriumi kontole nr 10220027689012 SEB Pangas,

viitenumber 1200003194 (kohustuslik märkida).

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Urmas Leht’i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi Urmas Leht’i vastu 70 357,28 krooni

väljamõistmiseks.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule

kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus

teha

hageja

kasuks

tagaseljaotsus.

Asja

materjalidest

nähtub,

et

Urmas

Leht

on

menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud 06.04.2009. a. Samas ei ole

kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib TsMS 407 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lõige 2).

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on

taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei

vasta.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Tartu

Maakohtu 16.11.2007. a kohtuotsusega nr 1-06-5595, Tartu Pensioniameti 23.02.2006. a otsusega

nr 00055K/1 ja 13.03.2006. a otsusega nr 00055K/2 ning tõendiga hüvitiste ülekandmisest.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1, rahuldab kohus

tagaseljaotsusega Eesti Vabariigi hagi Urmas Leht’i vastu 70 357,28 krooni väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik