2-09-13435/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-13435

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-13435 Tsiviilasi Uxxxxx Lxxxxxxxx hagi Pxxxx Pxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Hagi hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Uxxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Pxxxx Pxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg Tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Pxxxx Pxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) Uxxxxx Lxxxxxxxxxe (xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Bxxxx Pxxxxxx (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 27.03.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja

2-09-13435

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Menetluse käik Uxxxxx Lxxxxxxxx esitas 27.03.2009.a kohtule hagiavalduse Pxxxx Pxxxxx vastu elatise nõudes lapse Bxxxx Pxxxxx ülalpidamiseks iga kuus summas 2175 krooni.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 23.06.2009.a kostjale isiklikult kätte. Kostja kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile ei ole vastanud.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps Bxxxx Pxxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a. Laps elab hageja ülalpidamisel. Kostja pole nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust täitnud. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis võib kohus teise vanema nõudel mõista vanemalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimummääras. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja selliste asjaolude esinemist ei ole tõendatud. Seega on elatisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 27.03.2009. a ja PkS § 60 lg 1 alusel lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja pole taotlenud menetluskulude hüvitamist ja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks menetluskulusid.

Haide Rimmel kohtunik